Matsalu rahvuspargi külastamisel kehtivad piirangud


Matsalu rahvuspark on loodud lindude rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade (Matsalu laht, Väinamere saarte ala) kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste (Kasari jõe suudmeala luhaniidud, ranna- ja puisniidud) taastamiseks ja säilitamiseks ning Väinamere ümbruse rikkaliku kultuuripärandi uurimiseks, tutvustamiseks ja kaitseks.

Rahvuspargi ala jaguneb kolme tüüpi erineva rangusega kaitsevöönditeks: seitsmeks loodusreservaadiks, kolmekümne üheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
Kaart Matsalu rahvuspargi kaitsevöönditega ja seal kehtivate piirangutega on siin

Et linnuilu jätkuks nautimiseks kõigile, on Matsalu lahel keelatud igasugused liigkiiresti liikuvad sõiduriistad: skuutrid, jetid ja kiirkaatrid. Ujuvvahendite lubatud suurim kiirus on 15 sõlme. Keelatud on ka purjelaudade, vesijalgrataste, veesuuskade ja ujuvparvede kasutamine.
Rahvuspargi akvatooriumil sõites tuleb tähele panna lindude kogumeid ja võimalusel hoida neist eemale. Ka lindude jälgimise juures on parem hoida distantsi ja linde mitte segada, vaatlusel on soovitatav kasutada binoklit või vaatetoru.

Keemu-Haeska joonest ida poole jääv Matsalu lahe madalaveeline osa koos Kolmenasva laiu ja Haeska rahudega on eriti oluline peatuspaik pesitsevatele ja rändel olevatele lindudele ning seetõttu külastajatele suletud. Piirangud ei laiene vaid teaduslikele välitöödele ning järelvalve- ja päästetöödele.
Ka Matsalu rahvuspargi teistel saartel on käimine keelatud – nii saavad neil merega eraldatud maalapikestel toimetada linnud. Häirimise tulemused võivad olla hukutavad, kuna vanalindude pesalt ärahirmutamise korral on suur oht, et pojad langevad röövlindude saagiks. Saared on lindudele segamatu pesitsemise kohtadeks. Kuid mitte ainult – saartel ja neid ümbritsevas madalas vees peatuvad ja toituvad kevadel ja sügisel väga paljud rändlinnud, suvel kogunevad siia sulgivad luiged, haned ja pardid. Kahlajate rändeliikumine algab juba juuni lõpus ning kestab kuni viimaste kiivitajate lahkumiseni oktoobris-novembris.
Et linde võimalikult vähe häirida, on keelatud liikumine ja kalapüük saarte lähiümbruses: Liia, Tauksi, Sõmeri, Suurrahu, Koharahu, Kuivrahu, Näripea, Laeka-Mustakivirahu, Siimu rahude, Kumari, Valgerahu ja Papilaiu ümber on kaitsetsooni laiuseks 200 meetrit;
Anemaa, Suur- ja Väike-Härjamaa, Tondirahu, Sipelgarahu ja Papirahu ümber 500 meetrit veeala.

Harrastuslik kalapüük Matsalu rahvuspargis on lubatud kalastuskaardi alusel. Kalastuskaarte saab taotleda elektrooniliselt www.pilet.ee, kirja ja e-posti teel, aga samuti kohapeal Keskkonnaameti kontorites Haapsalus ja Penijõel. Kalastuskaardita võib kala püüda Penijõe vasakul kaldal kaitseala piirist Bogeri auguni ja rahvuspargi piiridesse jäävate sadamate muulidel – seal kehtib harrastuspüügiõigus üldistel alustel.

Ümber Matsalu lahe laiuvad rannaniidud, mille korrashoiu eest hoolitsevad kariloomad. Jäävabal ajal on rannaniidud liikumiseks suletud, see tagab hanedele võimaluse rahulikult peatuda ja toituda ning aitab neid eemal hoida viljapõldudest. Kevad-suvel pesitsevad rannaniitudel kahlajad ja tiirud, kes vajavad samuti rahu. Rannaniitude ja luha sihtkaitsevööndites võib liikuda jää tekkimisest jääminekuni või jäävabadel talvedel 16. novembrist veebruari lõpuni.
Puisniitudel on keelatud inimeste viibimine 15. maist kuni heinatööde lõpuni.
Inimestega võrdselt või enamgi veel häirivad lindude rahu vabalt ringi jooksvad koerad. Palume hoida koerad rihma otsas, kariloomadega radadele palume koeri mitte kaasa võtta.
 
Rahvaürituste korraldamine sihtkaitsevööndites on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul, piiranguvööndis on ettevalmistatud kohtades lubatud kuni 50 osalejaga rahvaüritused, sellest suuremad üritused ja kõik rahvaüritused selleks ettevalmistamata kohtades tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga.

Tähistatud matkarajad ja vaatetornid on aasta ringi avalikuks kasutamiseks.
Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel.
Telkimine ja lõkke tegemine rahvuspargis on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.
Lisainformatsiooni ja kooskõlastuste saamiseks palume võtta ühendust kaitseala valitseja, Keskkonnaameti Lääne regiooniga:
Haapsalu kontor
Tel 472 4720
Faks 472 4730
E-post laane@keskkonnaamet.ee
Kiltsi tee 10, 90403 Haapsalu
Penijõe kontor
Tel 472 4720
Faks 477 8088
E-post laane@keskkonnaamet.ee
Penijõe küla, 90305 Lääneranna vald, Pärnumaa

Keskkonnaalastest õigusrikkumistest teatada tel. 1313.