Otsingu tulemused
Alumati lõkkekoht
Lõkkekoht asub samanimelise väikese metsajärve ääres. Koht on looduslikult hästi varjatud ja selle leidmine võib veidi keeruliseks osutuda, kuna künkad varjavad hästi laagripaika ja järve ennast. Kui see on aga üles leitud, avaneb silmale meeldiv üllatus, sest koht on oma olemuselt äärmiselt armas.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Apteekrimäe metsarada (4 km)
Apteekrimäe metsarada on ca 4 km pikkune vahelduva reljeefiga matkaring, mis sobib hästi metsajooksuks või kõndimiseks. Rada algab ja lõpeb Otepää linnast Mäe tänavalt Otepää spordihoone eest. Raja alguses on Otepää valla poolt rajatud tervisespordi väljak.Valgamaa
Otepää looduspark
Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada (60 km)
Edasi-tagasi liikumissuunaga (Eesti poolel üks suund 22 km, edasi-tagasi 44 km) rajal saab tutvuda mitme pärandkultuuriobjektiga, nagu näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni vare ja jahilasketiir, kikkapuu istandik, põlised ning vaigutatud männid. Rada on varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega objektide juures. Teeristidel asuvad suunaviidad on tähistatud vastavat värvi märgi ja sümboliga.NB! Läti poolel on raja tähistus ja infotahvlid kohati amortiseerunud.
Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Eestimaa kõrgeim ebatsuuga
Tõenäoliselt Eesti kõrgeim ebatsuuga kasvab riigimetsas RMK Tellingumäe vaatetorni ja lõkkekoha lähistel koos teiste sama masti ebatsuugade, lehiste ja mändidega. Tornist avaneb uhket kasvu puudele hea vaade.Puid mõõtsid RMK ja Eesti Maaülikooli töötajad 2023. aastal maapealse laserskanneri abiga ja selgus, et üks neist on lausa 44 meetrit kõrge. See puu on infotahvliga tähistatud.
Ebatsuugadega samas grupis kasvavad Tellingumäel ka auväärses eas männid ja lehised. Neil, nagu ebatsuugadelgi, on vanust ligi 140 aastat (sünniaeg hinnanguliselt 1886).
Puud kasvavad kunagise Taheva mõisa metsamaadel. Kuidas need puud 140 aastat tagasi mulda said, ei ole teada, kuid sel ajal oli Taheva mõisnikuks Maximilian von Wulf, kes oli ka mõisa viimane omanik.
44 meetrit on puu jaoks uhke kõrgus, kuid ebatsuuga võib kasvada ka ligi saja meetri kõrguseks. Eestis on ebatsuuga võõrliik, puu kodumaa on Põhja-Ameerikas ja Aasias.
Ebatsuugal on tugev puit, mida kasutatakse valdavalt ehituses. Eestis kasvavad ebatsuugad enamasti haljasaladel.
Raamatus „Mõtsa ja tagasi“ on Jaan Kaplinski pakkunud, et ebatsuugat võiks nimetada tuglaseks. „Ma mõtli, et võinu paremb tuglasses kutsu, vanemb nimi oll tõsel Douglasia.“ Inglise keeles ongi ebatsuuga Douglas fir.
Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Eestimaa kõrgeim haab
Teadaolevalt Eestimaa kõrgeim haab (Populus tremula), millel on kõrgust 43,2 meetrit. Rohkem kui 43 meetrit on kõrgust ka kõrval kasvavatel haabadel. Haabade erakordne kõrgus tuli ilmsiks kaugseire andmeid analüüsides, misjärel RMK töötajad ning Eesti Maaülikooli teadlased puu ka elektrontahhümeetriga üle mõõtsid.Puu läbimõõduks rinna kõrguselt mõõdeti 2021. aastal 49,4 cm. Puu vanuseks hinnati samal aastal puursüdamiku aastarõngaste järgi 93 aastat. Kuni aastani 2021 peeti Eestimaa kõrgeimaks haavaks Tartumaal Järvselja metskonnas kasvavat 41,6 meetri kõrgust haavapuud. Siinne kant on tuntud krahv Friedrich Georg Magnus Bergi (16. veebruar 1845 - 22. märts 1938) tegemiste poolest. Erilist tähelepanu pööras ta tammedele, tammealleed asuvad siit mõnesaja meetri kaugusel. Kas aga siinse haavapuu sünnil krahv Bergi käsi mängus on, pole teada.
Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Harimäe lõkkekoht
Lihtne peatuskoht puhkuseks või pikniku pidamiseks. Naabruses asuvast 28-meetrisest vaatetornist avaneb kaunis vaade Lõuna-Eesti maastikule.Valgamaa
Otepää looduspark
Harimäe vaatetorn
Ilus vaade Lõuna-Eesti maastikule. Vaatetorn asub Tartu maratoni raja ääres.Valgamaa
Otepää looduspark
Karula Pikkjärve lõkkekohad
Lõkkekohad asuvad väga omapärases ida – läänesuunalises ürgorus paikneva järve ääres. Järve kaldad on kõrged, suuremalt osalt liivased. Vaikne paik lõkke tegemiseks, telkimiseks, järve ilu nautimiseks.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Karula rattarada (50 km)
Raja algus on Tellingumäe jalamil Rattaradade lõkkekohas ja rada kattub osaliselt Koiva rattarajaga. Rattarada kulgeb Karula kõrgustiku kuplilisel maastikul mööda metsateid ja sihte.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Kiigemäe lõkkekoht
Lõkkekohast avaneb ilus vaade Otepää maastikule ja Pühajärvele.Valgamaa
Otepää looduspark
Kivi metsaonn
Metsaonn jääb Hargla-Koobassaare tee äärde. Parkida saab onni lähedal. Metsaonn on küttekoldeta ja lavatsitega vana ait. Metsaonni juures on olemas lõkkease. Lähedal vana rehehoone varemed ja laut.Valgamaa
Karula rahvuspark
Kogrejärve lõkkekoht
Väikese metsajärve kaldal asuv lõkkekoht on mõnusaks peatuspaigaks nii kalameestele, korilastele kui loodusenautijatele. Järve ümber kasvab ilus üle 80. aasta vanune pohlamännik, kus palju häid seene- ja marjakohti.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Koiva pärandkultuuri jalgrada (2 km)
Huvitav ja vaheldusrikas 2 kilomeetri pikkune rada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Olgu selleks siis ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats koos vaatetorniga, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada on varustatud infotahvlitega objektide juures.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Koiva rattarada (20 km)
Rada saab alguse Tellingumäe jalamilt Rattaradade lõkkekohast ning teeb ringi Mustjõe ja Koiva jõeäärsetes metsades. Rajal olles saab näha ohvrikivi, umbes 300 aastast ohvrimändi, jõgede ühinemiskohta, huvitavat tammekooslust. Mõõta Koiva suure tamme ümbermõõtu, läbida tihedaid männikuid ja näha vaigutatud puid. Rada kulgeb mööda kruusaseid metsateid, metsasihte ja radu ning on varustatud 8 infotahvliga. Teele jääb mitu lõkkekohta, kus saab puhata ja keha kinnitada.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Kooliranna lõkkekoht
Pühajärve kaldal asuv lõkkekoht on matkajale heaks peatuskohaks, sobiv nii telkimiseks kui ka ujumiseks.Valgamaa
Otepää looduspark
Koorküla Valgjärve lõkkekohad
Ümbruskonna ilusaima liivaste kallastega järve kaldal on mõnus koht perepuhkuseks. Esimeses lõkkekohas on ruumi mitmele seltskonnale ning liivane rannaosa annab võimaluse ka vett proovida. Ujumisega peab olema aga ettevaatlik, sest järve põhjas asub endine „Mõisa ase“ ja rahvasuus räägitakse, et seal elavad ka vee-elanikud. Teine lõkkekoht sobib vähenõudlikule üksikule uitajale.Valgamaa
Sakala puhkeala
Kõrgeperve lõkkekoht
Lõkkekoht asub kaunis paigas. Siit looklevad mööda Koiva jõe vahutavad veed. Samas on see paik pidevas muutumises. Jäädes jõe käänakusse kulutab vesi tasapisi kallast. Ilus paik puhkamiseks ja looduse ilu nautimiseks.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Laagriplatsi lõkkekoht
Lõkkekoht asub kaunis paigas, Koiva jõe käärus – luhtade ja jõekalda vahelises metsatukas. Rahulik paik puhkamiseks ja looduse ilu nautimiseks.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Lasajärve lõkkekoht
Mustikavartega kaetud rabamänniku vaikuses helkleb kaunis kaheosaline rabajärv, mille ääres võib väike seltskond mõnusasti öö veeta. Suvel saab mustikatest kõhu täis süüa, sügisel võib seenekorvi kaasa võtta.Valgamaa
Sakala puhkeala
Linnajärve lõkkekoht
Lõkkekoht asub väikese metsajärve kaldal. Järve ümbritseb üle 80 aasta vanune siirdesoomännik ja keskealine pohlamännik. Nii, et suve algul saab siin nautida pohla õite ilu ja suve lõpu poole kosutada end tervistavate pohlamarjadega.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Mõniste rattarada (55 km)
Rada saab alguse Tellingumäe jalamilt Rattaradade lõkkekohast, kulgeb piiriäärseid metsi pidi kuni Eestimaa lõunatipuni välja ja sealt teist teed tagasi alguspunkti. Rada kulgeb mööda kruusateid, metsateid ja sihte ning raja ääres on mitu puhkekohta. Kuna Mõniste rattarada kattub osaliselt RMK matkatee jalgrattateega ja Kitsarööpmelise raudtee matkarajaga („Green Railway“), siis tuleb ühelt rajalt teisele eksimise vältimiseks hoolega jälgida raja viidastust!Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Murrumetsa matkarada (3,5 km)
Ringikujuline Murrumetsa rada kulgeb läbi Pühajärve pargi Murrumetsa ja tagasi. Rada on 3,5 km pikkune ja selle läbimiseks kulub ca 1-1,5 tundi. Rada on soovitav läbida jalgsi. Rada algab Pühajärve puhkekeskuse parklast, Otepää-Kääriku maantee äärest. Rajal saab eesti-, inglise- ja soomekeelsete tekstidega infotahvlite kaasabil õppida tundma Otepää metsade ja kultuurmaastiku linde-loomi-taimi.Valgamaa
Otepää looduspark
Õdri lõkkekoht I
Lõkkekoht asub imelise väikese Õdri järve kaldal. Heaks peatuskohaks metsas müttajatele ja suvitajatele.Valgamaa
Karula rahvuspark
Õdri lõkkekoht II
Lõkkekoht asub Õdri järve ääres. Suurepärane koht ujumiseks ja pikniku pidamiseks. Lõkkekoha ümbruses rikkalikud seene- ja marjametsad. Telkida saab teisel pool järve asuvas Õdri I lõkkekohas.Valgamaa
Karula rahvuspark
Oore telkimisala
Asub Aheru järve ääres, on mõnus ja hubane paik. Tegelikult on see endine metsavahikoht, Oore talu. Täiuslik talukompleks – rehielamu, ait ja laut. Mõnedes hoonetes on magamisnarid sees ja neid saab kasutada. Kõik vajalik mõnusa puhkuse nautimiseks.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Pilkuse lõkkekoht
Mõnus koht metsapuhkuseks. Siin on võimalik teha lõket, grillida, kalastada ja supelda. Öö saab mööda saata kas koldega matkaonnis, puukuuri lakas või telkides. Järve põhjakaldal kasvavad iidsed tammed, üle järve kerkib metsane Võnnumägi.Valgamaa
Otepää looduspark
Plaagi lõkkekoht
Mõnus peatuskoht kalameestele ja pikal jalgsimatkarajal matkajatele. Märjal ajal on autoga ligipääs raskendatud.Valgamaa
Karula rahvuspark
Pühajärve matkarada (14 km)
Pühajärve matkarada on 14 km pikkune jalgsimatkajaile suunatud ringikujuline matkarada, mis on parim viis Pühajärve ning selle lähiümbrusega tutvumiseks. Rajalähedased loodusobjektid: Pühajärv, Armuallikas, Väike-Emajõe algus, Koolirand, Murrumets, Pühajärve Sõjatamm ja Sõjatammik.Valgamaa
Otepää looduspark
Pühajärve tunnetusrada (1,5 km)
Sillakeste ja laudteedega varustatud ringikujuline matkarada sobib mõnusaks jalutuskäiguks ning looduse nautimiseks ka väiksematele ja eakamatele matkahuvilistele. Raja äärde, Pühajärve kaldale, jääb Kooliranna lõkkekoht, kus on võimalik grillida ja puhata ning suvisel ajal end järvevees jahutada.Valgamaa
Otepää looduspark
Rattaradade lõkkekoht
Sellest lõkkekohast saavad alguse 3 rattarada ja 3 pärandkultuurirada. Selleks, et lõkkekohta kasutada, ei pea sõitma kindlasti rattaga. Paik on hästi leitav ja kasutatav. Lõkkekoha juures on infotahvlid puhkeala ja rattaradade infoga. Lähedusse jäävad ka Tellingumäe vaatetorn ning Eestimaa kõrgeim ebatsuuga.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Rebäse maastikurada (7 km)
Rada kulgeb vanadel talumaastikel, möödudes ümbruskonna vanimast, 1586. aastal asutatud talukohast ning noorema rauaaja asustusjälgedega Linnamäest. Matkaline saab ronida kohalikule Araratile (103,1 meetri kõrgusele merepinnast), piiluda raudkülma veega Raudjärve ning imetleda Karula kõrgustiku üht suurimat uhtorgu, mis on ilusaim kevadel, ülaste õitsemise aegu.Raja läbimine on mugavam toekamate jalanõudega, vihmase ilmaga võib rada olla kohati porine ning laudteed libedad. Kuna rada läbib karjakopleid, võite kohtuda uudishimulike, kuid reeglina sõbralike lihaveistega.
Kui on jaksu, võib matkarajalt tulles korraks põigata vaatama parkla lähedal paistvat maakivihoonet - Rebäse rehte. Rehe tagumise seina sisse on müüritud pingikujuline mõisa peksukivi, kus omal ajal ihunuhtlust jagati.
Valgamaa
Karula rahvuspark
Rebasemõisa lõkkekoht
Lõkkekoht asub Rebasemõisa külas. Lõkkekoha lähedalt parklast algab 7 km pikkune Rebäse maastikurada ja saab ka suunduda 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale. Lõkkekoha lähedal asuv vaatetorn on amortiseerumise tõttu külastajatele suletud.Valgamaa
Karula rahvuspark
Rebasemõisa vaatetorn
VAATETORN ON KÜLASTAJATELE SULETUD!Valgamaa
Karula rahvuspark
Sangaste metsapargi rada (3 km)
Rajale saab enne lossi vasakule suunduvat maanteed mööda (järgi kohalesõitmise õpetust ja RMK suunaviitasid).Rada tutvustab krahv Friedrich Georg Magnus Bergi poolt rajatud metsaparki, kus on esindatud ligi paarsada erinevat puu- ja põõsaliiki.
Valgamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Soontaga matkarada (2,9 km)
Rada kulgeb Lõuna-Eesti tüüpilisel reljeefil kasvavas segametsas, jõudes välja Väikese-Emajõe äärde. Matkarajal on mitmeid infostende, mis tutvustavad piirkonna loodust.Valgamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Soontaga metsamaja
Soontaga metsamaja on üks sobivaimaid paiku puhkamiseks inimesele, kes soovib nautida vaikust, lugeda raamatut ning õhtul tunda mõnu leilist ja jahedast järveveest. Kui aga lugemisest ja saunatamisest üksi ei piisa, siis on võimalus teha kaitsealal väike jalutuskäik mööda märgistatud matkarada, mis viib teid Väikese-Emajõe kaldani. Soontaga looduskaitseala on kindlasti linnuhuvilistele põnev paik, kuna siin võib kohata musta toonekurge, kalakotkast ja õhtuti händkakku. Seega hoidke alati väike binokkel käeulatuses.Valgamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Soontaga telkimisala
Mõnus koht Saeveski paisjärve kaldal ürituste korraldamiseks ja hea peatuspaik metsapuhkuse nautijale.Valgamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Taagepera lõkkekohad
Lõkkekohtades on võimalik piknikku pidada või pikema-ajaliselt telkida. Telkimisala mahutab ka suuremat seltskonda. Matkaja saab teha rahustava metsaretke piki Õhne jõe kallast kulgevatel metsaradadel.Valgamaa
Sakala puhkeala
Taagepera matkarada (5,4 km)
Taagepera matkaraja üldpikkus on 5,4 km. Rada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on telkimise ja lõkke tegemise võimalus. Õhne jõe kaldaäärsel rajal on näha kobraste tegutsemisjälgi, metsakuklaseid ning liigirikast metsa - lehised, nulud, tammed jpt. Rada saab läbida ka väiksemate ringidena 1,6 km ja 4,0 km pikkusena. Täpsem rajainfo infotahvlil.Valgamaa
Sakala puhkeala
Tellingumäe lõkkekoht
Lõkkekoht on mõnusalt valge ja avar. Siin saab öö mööda saata ka puukuuri katusealusel lavatsil. Lõkkekoha lähedal paikneb 29 meetri kõrgune Tellingumäe vaatetorn, millest avaneb maaliline vaade Mustajõe luhale, Lõuna–Eestile ja Põhja-Lätile.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Tellingumäe vaatetorn
Tellingumäe vaatetornist avaneb imeline vaade käärulise Mustjõe luhtadele. Läheduses ühineb Mustjõgi Koiva jõega (Gauja), mis on 22 kilomeetri ulatuses Eesti-Läti piirijõeks. 2023 aastal valmis vana Tellingumäe puidust torni asemele uus metallist konstruktsiooniga vaatetorn, millel kõrgust eelnevaga võrreldes 5 m rohkem. Ülemine vaateplatvorm asub maapinnast 25 meetri kõrgusel. Torni tipu absoluutne kõrgus merepinnast on 121 meetrit.Valgamaa
Haanja-Karula puhkeala
Tündre järve lõkkekoht
Kauni Tündre järve kaldal on võimalik veeta pikem puhkus. Toekas katusealune kaitseb halva ilma eest. Järves on rikkalik kalastik ja suvesoe vesi sobib supluseks. Paadi vettelaskmiseks peaks minema kõrvalolevasse Tündre suurekivi lõkkekohta. Järve ümber on head marja- ja seenemetsad.Valgamaa
Sakala puhkeala
Tündre Suurekivi lõkkekoht
Kahe maakonna piiril olev Tündre järv koos teda ümbritseva looduskaitsealaga pakub puhkajatele mitmeid võimalusi. Lõkkekoht on nime saanud kaldal lebava suure kivi järgi, mida kasutavad istumiseks nii kalamehed, päevitajad kui suplejad. Ja uhhaa keetmise teeb tiheda kuusikuga ümbritsetud lõkkekohas turvaliseks metallist kaetud ja sädemepüüdjaga varustatud lõkkease.Valgamaa
Sakala puhkeala
Väikese Munamäe allikas ja Kalevipoja kivi
Väikese Munamäe allikat nimetatakse ka Emajõe lätteks ja Kalevipoja kivi " Eesti lipp 100" mälestuskiviks.Valgamaa
Otepää looduspark