<![CDATA[Vainupea parkla]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
]]>
]]> ]]>
<![CDATA[Pikksaare matkarada (1 km)]]> ]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
]]>
]]> ]]> ]]> Pangodi telkimisalal ja lõkkekohas.
]]>
]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
]]>
piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Tartu kontor tel. +372 730 2240, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
]]>
]]> ]]>
<![CDATA[Rebastemäe õpperada (1,5 km)]]> ]]> ristna.looduskeskus@rmk.ee
]]>
]]> ]]> Riigi Teatajas.
]]>
]]> ]]>
<![CDATA[Simisalu-Matsimäe loodusrada (7,5 km)]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
]]>
]]> ]]> ]]>
<![CDATA[Kabli looduskeskus]]> 5302 0833, 505 8242]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee]]> 16.09-14.05 E-R 11.00-16.00]]> ]]>
  • soodusprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel
  • tasulised loodusõppeprogrammid 
  • teabematerjalid ja info Pärnumaa ning teiste RMK puhkealade kohta (RMK puhkealade, kaitsealade ja matkaradade rebitavad kaardid on tasulised, hind 0,10 €/tk)
  • võimalik tutvuda ekspositsiooni ja teabekogudega, vaadata loodusfilme
  • metsa- ja loodusteemalised üritused
  • looduskeskuse ruumide rent loodusteemaliste ürituste tarbeks; kuni 3 tundi 13 EUR/tund
  • piirkonda tutvustav püsiekspositsioon, linnuteemaline interaktiivne õppevahend, loodus- ja metsateemalised filmid, raamatud, CD ja DVD, mitmesugused teabekogud, loodushariduslikud programmid ja üritused
  • ]]>
    Priivitsa lõkkekohas
    ]]>
    ]]> Priivitsa lõkkekohas. Matkavõimalus on Kabli looduse õpperajal ja RMK matkatee lõigul Kopra tare – Ikla (74 km).
    Looduskeskuse püsiekspositsioon tutvustab  Pärnumaa lõunaosa, Põhja-Liivimaa ainulaadset ja kaunist loodust: metsa, raba, rannaniitu, lindude rännet ja metsade majandamist. Ekspositsioon koosneb fotopannoodest, pöörlevatest silindritest ja liigutatavatest prismadest, mille peal olevatel loodusfotodel on rääkida oma lugu, saatjaks audio-videotehnilised lahendused loodushäältega.
    Kabli Linnuaabits on interaktiivne rakendus puutetundlikul ekraanil, mille abil saab tutvuda 60 erineva linnuga, proovida pusle kokkupanemist ning linnunimede äraarvamist sõnamängus.
    ]]>
    ]]> ]]> NB! Looduskeskuse õuealal on telkimine keelatud! Palume kasutada Priivitsa lõkkekohta!
    ]]>
    Kabli looduse õpperada ja RMK matkatee Kopra tare- Ikla
    ]]>
    <![CDATA[Tuletorni vaateplatvorm]]> ]]> kauksi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    NB! Lumetõrjet ei teostata!

    Järvevälja maastikukaitseala 581,3ha moodustatud 1967. aastal.
    ]]>
    Lõkke tegemisel kasuta ainult spetsiaalselt ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal!
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Salevere matkarada (1,5 km)]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Ähijärve lõkkekoht]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> ]]> RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele. Lõkkekoha lähedalt järveäärsest parklast saab suunduda 4 km pikkusele rahvuspargi pärandkultuuri ja loodust tutvustavale Ähijärve teerajale, 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale ning 0,5 km pikkusele laste loodusrada-mänguväljakule.
    ]]>
    <![CDATA[Soomaa teabepunkt]]> ]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee]]> 15.05-15.09 E-R 09.00-17.00, L-P 10.00-18.00
    ]]>
    Regio atlas (2004-2009) lk 72 D4]]> ]]> ]]> ]]> klikkides siin.
    ]]>
    ]]> Tallinna-Pärnu-Tori suunalt tulles sõita Tori asulasse, kust keerata rahvusparki suunavale Võlli teele. Sealt sõita edasi 6 km mööda Jõesuu teed kuni Jõesuu asulani. Enne asulasse jõudmist keerata paremale Kõpu-Jõesuu mnt-le. RMK Soomaa looduskeskuseni ja RMK teabepunktini Kõrtsi-Tõramaal jääb sealt veel 14,4 km.
    Tartu, Viljandi suunalt sõita mööda Tartu-Viljandi-Pärnu maanteed Kõpu asulani. Sealt keerata peale kalmistut Kõpu asulast algavale Kõpu-Jõesuu maanteele - rahvuspargi looduskeskuse ja RMK teabepunktini Kõrtsi-Tõramaal jääb veel 24 kilomeetrit.

    Pärnu suunalt pääseb ühistranspordiga Soomaa rahvusparki igapäevaselt liinibussiga nr 99, mis väljub Pärnust kord päevas. Rahvusparki pääsemiseks tuleb osta pilet Riisale.
    Vaata täpsemalt: www.peatus.ee Edasi tuleb suunavaid juhiseid järgides liigelda jalgsi.

    Viljandi suunalt pääseb ühistranspordiga Soomaa rahvusparki kolmapäeviti liinibussiga
    nr 55. Vaata täpsemalt: www.peatus.ee
    Soomaa rahvusparki Kõrtsi- Tõramaale sõitmisel kolmapäeviti ettetellimisega tel. +372 434 0089, hiljemalt eelmisel päeval kell 18.00.
    Väljumised Viljandist: 06.30; 12.10 ja 17.10
    Väljumised Kõrtsi- Tõramaalt: 07.35; 13.43 ja 18.10
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Oandu-Võsu matkarada (9,5 km)]]> 329 5555, Lahemaa teabepunkt
    ]]>
    oandu.looduskeskus@rmk.ee
    lahemaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
     Objekt nr 5 puhkeala kaardil.]]> (talvel võivad vastavalt ilmastikuoludele olla parkimisvõimalused piiratud)
    ]]>
    ]]> Samas on olemas ka lõkke tegemise võimalus.]]> SIIN.
    Kogu rada kulgeb kaitsealustel maadel – Lahemaa rahvuspargis ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Siin liikumisel tuleb järgida seadustest tulenevaid piiranguid. Kohati läheb rada küla- ja metsateid pidi läbi talumaade – palume matkajail kohalikke elanikke mitte häirida.]]>
    ]]> Iga päevateekonna järel on rajatud telkimisala.
    ]]>
    <![CDATA[Viidumäe õpperada (1,6 km)]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Allika matkarada (1,2 km)]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> Märjal ajal on matkarada mudane ja raskesti läbitav. Sobivateks jalanõudeks on kummikud.
    ]]>
    Riigi Teatajast.]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Saare õpperada (1 km)]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Tiidu lõkkekoht]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Männikjärve raba õpperada (7,3 km)]]> ]]> ]]> ]]> Tallinnast saab Toomale sõita mööda Tallinn-Tartu maanteed pöörates Mäekülas vasakule Koeru poole, Koerust läbi sõites pöörata Kapu ristist Tartu poole. Tartu-Rakvere mnt 66. kilomeetril (Vägevalt ca 3 km Jõgeva poole) näitab Tooma bussipeatuse juurest Endla looduskaitseala suunas pruun teeviit. Künka peal pöörata paremale (viit parklasse) ning sõita ca 400m Endla looduskaitseala keskuse juurde (parklasse). Õpperajale suunavad RMK viidad. 
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Kirna õpperada (6,8 km)]]> ]]> <![CDATA[Emajõe õpperada (2,5 km)]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Aega raja läbimiseks kulub keskmiselt 1 h. Telkimine on rajal keelatud. Lõket tohib teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Lõkkepuud on võimalus kaasa võtta Kantsi lõkkekoha varjualusest.
    ]]>
    internetist.]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Pühajärve matkarada (13 km)]]> Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Piusa muuseumikoobastik]]> www.piusa.ee
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Kütioru matkarada (9,6 km)]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Lae PDF.]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Nigula raba õpperada (3 km)]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Pärnu kontor tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> Raba lääneservas asub reliktjärvena Nigula järv, selle veerest algav 3 km pikkune õpperada kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Seal kasvav salumets on jäänuk soojast ja niiskest kliimast 5-6 tuhat aastat tagasi. Rajale jäävad vaatetorn ja ka madal platvorm, kust on hea jälgida rabaelanike toimetamisi.
    ]]>
    <![CDATA[Pedassaare matkarada (4 km)]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    Pedassaare lõkkekohas.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Palumägede matkarada (1 km)]]> ]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Palumägede lõkkekohas.
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Tartu kontor tel. +372 730 2240, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Neljateeristi õpperada (3 km)]]> ]]> ristna.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Mägipä telkimisalal, rada möödub Kalurikoja metsaonnist.
    ]]>
    Riigi Teatajas.
    ]]>

    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Tammsaare-Järva-Madise loodusrada (5 km)]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Teringi õpperada (4,5 km)]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Krapi telkimisala]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Lemme telkimisalalt (3 km). Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ATV-ga  liiklemine keelatud!]]> RMK matkatee Kopra tare- Ikla
    ]]>
    <![CDATA[Taevaskodade matkarada (3 km)]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Otteni lõkkekohas.
    ]]>
    Tugeva tuule ja vihmaga seda rajalõiku kasutades palume olla ettevaatlikud, kuna võib esineda varinguoht.
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjadega siin. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, tutvu vastava korraga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaameti Lõuna regioonist (tel. +372 799 0900 – Räpina kontor, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve 11,8 km pikkune matkarada ja Suur Taevaskojast saab matkata Otteni vesiveskini ja jõe teiselt kaldalt Taevaskotta tagasi. Samuti kulgeb läbi Taevaskodade RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.
    ]]>
    <![CDATA[Nõva teabepunkt]]> ]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> 16.09-14.05 K-R 10.00-16.00
    ]]>
    ]]> photos/Nova%20TP_medium.jpg]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kublitsa lõkkekoht]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Aluoja vaateplatvorm]]> ]]> kauksi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Lõkke tegemisel kasuta ainult spetsiaalselt ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal!]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Harku metsa loodusrada (8 km)]]> 676 7500 Tallinna teabepunkt
    ]]>
    viimsi.looduskeskus@rmk.ee
    tallinn.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    siit.
    ]]>
    ]]> siit, peatus väljumiseks on Kadaka pst (buss nr 10) või Nõva (bussid nr 20 ja 20A).
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Keemu puhkekoht]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> <![CDATA[Suuremäe telkimisala]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> Ähijärve teerajale, 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale ning 0,5 km pikkusele laste loodusrada-mänguväljakule.
    ]]>
    RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Koprarada õpperada (1,8 km)]]> ]]> soomaa.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    vallas, Viljandimaal. Regio atlas (2004-2009) lk 72 D4.]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Viljandi kontor tel. +372 435 5610, e-post louna@keskkonnaamet.ee).]]> photos/koprarada_soomaal_6_medium.jpg]]> selle algusesse pääseb transpordiga ligi aastaringselt. Talviste ja kevadiste üleujutuste ajal on üle ujutatud suurem osa laudteest. Koprarada viib teid läbi erinevate metsatüüpide – hämara kuusiku, heleda sõnajala-kaasiku, märja lodumetsa Mardu oja äärde, kus on end elama asutanud koprapere, kelle elutegevusjälgi on teil võimalik lähemalt uurida. Õpperajale on üles pandud infotahvlid, et juhtida tähelepanu huvitavatele loodusobjektidele ja kobraste ehituskunsti saavutustele.]]>
    <![CDATA[Võsu-Nõmmeveski matkarada (18 km)]]> 329 5555, Lahemaa teabepunkt
    ]]>
    oandu.looduskeskus@rmk.ee
    lahemaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    Nõmmeveski lõkkekohal ja Võsu telkimisalal.
    ]]>
    SIIN.  Kogu rada kulgeb kaitsealustel maadel – Lahemaa rahvuspargis ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Siin liikumisel tuleb järgida seadustest tulenevaid piiranguid. Kohati läheb rada küla- ja metsateid pidi läbi talumaade – palume matkajail kohalikke elanikke mitte häirida.]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Harilaiu matkarada (6 km või 11 km)]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Harilaiu telkimisala. Liikuda võib ka piki mererannikut
    ]]>
    Asub Vilsandi rahvuspargis. Tutvu kaitse-eeskirjaga Riigi Teatajas.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Audaku matkarada (2,8 km)]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Riigi Teatajas.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Rumpo matkarada (5 km)]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> Erineva tiheduse ja vanusega kadastikega Rumpo poolsaar on ainulaadsete ja haruldaste samblikukoosluste kasvuala ning siin asub hariliku tundrasambliku ainuleiukoht Eestis. Samblikualad on tallamisõrnad! Poolsaarel karjatatakse veiseid, lambaid ja hobuseid. Külast viib poolsaare tippu matkarada, raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahtedele ning laidudele.

    ]]>
    <![CDATA[Tahu õpperada (1,4 km)]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> <![CDATA[Kaksikute lõkkekoht]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> Kuulsaimad ongi lainetuse poolt räsitud Kaksikud.
    ]]>
    <![CDATA[Naissaare telkimisala]]> ]]> viimsi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Lisaks 5 kuivkäimlat, infotahvlid ning prügikastid.
    Telkimisalal on ka võrkpalliplats.
    ]]>
    ]]> Naissaare keskrada, telkimisalast veidi lõunapoole jääb Naissaare lõunaraja algus. Mööda keskrada liikudes jõuab Naissaare põhjaraja algusesse.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Endla järve matkarada (8 km)]]> ]]> elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    Kärde ja Tooma küla, Jõgeva vald, Jõgevamaa. Regio atlas (2004-2009) lk 57 E3.

    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Selli-Sillaotsa õpperada (4,7 km)]]> Laeva-Palupõhja tee, mis viib Emajõe äärde, on suurvee ajal üleujutatud ja raskesti läbitav. Rajal liigutakse jalgsi. Aega raja läbimiseks kulub keskmiselt 1,5 h. Rada kulgeb 3,5 km rabas, 1,2 km kruusateel. Tule tegemine ja telkimine on keelatud. ERF meetme "Looduse mitmekesisuse säilitamine" raames uuendati 2011. aastal rajal asuv laudtee 170 m ulatuses ning kaeti 200 m rajalõik hakkepuiduga.
    ]]>
    Üle 30 inimesega rahvaürituse korraldamiseks on vajalik kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolek. Pedja jõel on mootoriga ujuvvahendiga sõitmine keelatud.

    ]]>
    Tartu-Tallinn mnt 20. kilomeetril keerata vahetult peale suurt viita (viidal on peal Tallinna 161 ning Siniküla 5, Laeva 2) vasakule, sõita 200m ning sõita keskmisele (tee otsas liiklusmärk ebatasane tee, mille all 11 km) Palupõhja viivale teele ning sõita 8 km, kuni paremal pool on näha parklat. Parklast algab õpperada.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Murrumetsa matkarada (3,5 km)]]> ]]> Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Piusa matkarada 1,4 km]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    siin.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Rõuge ürgoru matkarada (10 km)]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    osaliselt eramaadel. Rada asub Haanja looduspargis, tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kaubaru metsaonn]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtteid.]]> kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Pärnu kontor tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Nigula raba õpperada
    ]]>
    Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kaubaru metsaonn
    Kaubaru metsaonn ei asu tegelikult üldse metsa sees vaid on karjamaa servas, kus karjatatakse lihaveiseid. Omapäraseks teeb selle onni asjaolu, et see on hübriid vaatetornist ja onnist. 

    Ise olen seda kohta kasutanud rännakutel peatuspaigana, kus on hea lõunatada ja siis edasi liikuda. Teatavas mõttes tundub mulle selle onni kõige sobilikuma kasutaja olevat jalgrattamatkaja, kes on võtnud eesmärgiks ümbruskonnaga tutvumise. 

    Tänu sellele, et onni katusel on vaateplatvorm tekkis mul ükskord kiusatus seal ööbida. Selgel ööl on see kindlasti huvitav elamus, sest öösel liigub ringi igasugu loomi keda valdavalt on võimlik kuulda, aga mitte näha. Öö häälte maailm on üldse väga põnev ja toob kujutlusvõimes esile asju millest ei tihka alati rääkidagi. Kui taevas on selge ja kuu kumab karjamaale, siis on tegemist ühe romantilisema vaatepildiga, mida üldse on võimalik ette kujutada. Sellist kogemust soovitan kõigile proovimiseks ja kui pea kohal peaks pilviseks minema, siis saab alati tuppa ümber kolida.

    Kindlasti ei tasu oma reisi sihtmärgiks seada ainult Kaubaru metsaonni. Nigula looduskaitsealal olles tuleks kindlasti külastada 6,8km pikkust Nigula raba õpperada. Raja läbimiseks kulub umbes kaks kuni kaks ja pool tundi. Õpperajal on kaks vaatetorni, millelt avaneb suurepärane vaade ümbritsevale rabale ja rabasaartele. Õpperaja läbimisel on vaja arvestada sellega, et rada on renoveeritud erinevatel aegadel ja seega on kohati laudtee väga heas olukorras ja kohati võib juhtuda, et saate tunda märja turbasambla pehmet embust. Iseenesest on see omamoodi huvitav, kui õpperajast saab vahelduva eduga seiklusrada. Kahjuks vanematel või kohmakamatel inimestel muudab see raja läbimise võimatuks.  
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson? 
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt... 
    ]]>
    <![CDATA[Norra mõisa matkarada (1,2 km)]]> ]]> ]]> ]]>
    Kaitse-eeskiri

     

    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Triigi telkimisala]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    Sisemaal, Purtsa külas, on tähelepanuväärsed Pamma maalinn ning Kooljamäed. Piki mereäärset maanteed sõites võib mõlemal pool Triigit märgata mitut liiki põlispuude juurde viitavaid silte. Kaugele ei jää ka Angla tuulikud ja Karja kirik.
    ]]>
    ]]> Sõita Leisi. Leisist sõita Leisi-Orissaare maanteed pidi 2 km ja keerata Triigi sadama poole ja sõita 1 km. Kurvis pöörata vasakule kruusateele. Suunaviit juhatab „RMK Triigi telkimisala“. Sõita u. 1,3 km RMK infostendini  ja sealt paremale telkimisalale.
    ]]>
    ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab:Triigi, Meiuste, Kalasma, Abula, Veere lõkkekohadSaaremaa üheks suuremaks looduslikuks väärtuseks on tema rannajoon. Selle maalilisust rikastavad kordumatult kaunid maastikud kadakatega, lummavad vaated merele ja pangad ning astangud millede sarnaseid on mujalt raske leida.
    Kõike seda ilu on võimalik kätte saada ainult ühel viisil – tuleb kohale minna ja vaadata. Selge on see, et kogu selle ilu vaatamiseks, mille pikkust on 854km, kulub natuke rohkem kui paar päeva. Siinkohal ongi looduse ja esteetiliste väärtuste huvilistele appi tulnud RMK.

    RMK poolt on loodud Saaremaale terve puhkekohtade võrgustik, kus rändur või matkaja saab aja maha võtta või suisa telgiga ööbima jääda. Loomulikult on pea terve Saaremaa rannajoon täis lõkkekohtasid, aga enamus neist on isealgatuslikult inimese poolt loodud. Tihtilugu ei mõju selline omalooming aga keskkonnale kõige tervislikumalt. Inimene ei peagi alati olema hooletu ja endast prahti tahtlikult maha jätma, aga lihtsalt võib ettevalmistamata laagriplatsil võib seda kogemata juhtuda. Kuna ei ole prügikaste, siis võivad öösel metsloomad tekitatud prügikoti laiali vedada ja tuul selle sodi hiljem ühtlaselt rannale laiali laotada. Samuti pole omaalgatuslikes laagripaikades lõkkepuid ja inimene on sunnitud metsast neid tooma, see aga jätab endast lõpuks metsale tugeva jälje. Sellepärast kallis loodusehuviline püüa oma ööbimised korraldada ettevalmistatud puhkekohtades. Nii vähendad oma ökoloogilist jalajälge.

    Nagu öeldud, on kogu põhja Saaremaa kaetud tihedalt ranniku äärsete puhkekohtadega kus on olemas lõkkekohad, kuur puudega ja prügikastid. Kõik puhkekohad on kergesti leitava tänu märgistusele suurematel teedel. Abiks on kui teil on kaasas maanteede atlas. Enamustesse puhkekohtadesse on võimalik pääseda sõiduautoga. Hullemal juhul tuleb mõnisada meetrit jalgsi kõndida.

    Põhja Saaremaa looduslikest vaatamisväärtustest tahaks esile tuua eeskätt sealsed pangad ja astangud (Pulli pank, Panga pank, Ninase pank, Kauglepa pank, Veere, Kuriku pank, Suuriku pank, Undva pank). 
    Inimtekkelistest vaatamisväärtustest tooksin esile kunagised kaitserajatised. Kohati paneb suisa imestama kui hästi on kivisesse randa rajatud kaitsekraavid ja laskepesad säilinud ja millist vaeva on nende ehitamine nõudnud. 

    Eriliselt huvitav on Vilsandi Rahvuspargi alale jääv Harilaiu tuletorn Kiipsaare nukil. See tuletorn on juba aastakümneid merrekukkumise äärel, olles kord rohkem kord vähem viltu. Vahel on selleni võimalik kuiva jalaga minna, vahel on ta pea kümmekond meetrit kaldajoonest mere valduses.
    Igaljuhul võib öelda, et kogu Põhja Saaremaa rannajoon on loodushuvilistele ja matkajatele üks suur avastamiste ja seikuste oaas.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt... 
    ]]>
    <![CDATA[Pedassaare lõkkekoht]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Pedassaare matkarada
    ]]>
    <![CDATA[Saare järve õpperada (3,5 km)]]> ]]> ]]> elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Vanajõe oru õpperada (1 km)]]> ]]> ristna.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Riigi Teatajas.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kakerdaja loodusrada (8 km)]]> ]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Rada jääb RMK matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Lilli loodusmaja õpperada (2,9 km)]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Lemme telkimisala]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> RMK Krapi telkimisala. Telkimisala lõkkekohti ei varustata lõkkepuudega. Lõkkepuid ja grillsütt saab osta väravast ja alal asuvast kauplusest. Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> RMK matkatee Kopra tare- Ikla
    ]]>
    <![CDATA[Roiupalu õpperada (2,5 km)]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matkarada.
    ]]>
    <![CDATA[Liivase ranna-Peraküla õpperada (4,4 km)]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> (I maailmasõja-aegne kivitee, raadiojaama koht)
    ja metsaloodus (vääriselupaigad, laulev liiv, eriilmeline maastik)]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Verijärve lõkkekoht]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    tutvu piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaametist: e-post louna@keskkonnaamet.ee, tel. +372 786 8360 – Võru kontor.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Verijärve matkarada.
    ]]>
    <![CDATA[Meremõisa telkimisala]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    Muidugi kohal on ka teisi väärtusi lisaks nostalgilis-ajaloolistele, nimelt on see hea koht kuhu perega või sõpradega puhkama tulla, kui ei eelistata sellist metsikut stiili vaid pigem soovitakse nautida tsivilisatsiooni ja progressi hüvesid nagu veega kemps ja elektrivalgus. Ja kui leib ja kotletid otsa peaksid saama, siis lähim pood on piisavalt lähedal, et isegi näljasena jõuab ilma autorooli istumata seal ära käia.

    Majas on väga korralik saun mida ei soovita korralikult kütta, sest muidu tuleb nahk maha. Väljas on korralik katusealusega tulekolle, kus on mõnus oma kulinaarseid oskusi sõpradele esitleda.

    Kilingi-Nõmmes on ka oma kohalik ööelulokaal, kus avaneb suurepärane võimalus õhtul sussi sahistada, päeval jalutate kohalikud metsarajad läbi, pistate mõne metsaanni põske või tasku ja õhtul tantsule – täiuslik puhkus.

    Muidugi sobib koht peatumiseks väga hästi ka neile kes on võtnud plaanidesse külastada lähedal asuvaid Nigula ja Sookuninga looduskaitse alasid. Sookuninga LKA teeb huvitavaks asjaolu, et see on meil Lätiga kahepeale. Ega loodus lõuna Eestis ja põhja Lätis suurt ei erine, aga tore on ikka möödaminnes naaberriiki külastada. Mõlemad kaitsealad pakuvad samuti võimalusi seal öö peale jäämiseks, aga muidugi mitte nii mugavates tingimustes kui seda pakub Kilingi-Nõmme metsamaja.

    ]]>
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.
    Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.

    Maismaale jäävad erinevad kaitsealad on tõesti enamuses läbi käidud. Kuna neid aeg-ajalt juurde tekib, siis avastamisrõõmu jagub ka tulevikku. Paljud suuremad kaitsealad on kujunenud lemmikuteks tänu oma metsikusele ja mastaapsusele. Sellistesse kohtadesse toovad matkarajad igal aastal ja erinevatel aastaaegadel korduvalt tagasi.
    Peamiselt meeldib mulle matkata seljakotiga ja jalgsi. Oma matkad planeerin alati nii, et peaksin sealses keskkonnas viibima vähemalt kahe kuni kolme väliööbimisega, sest siis on võimalik saada piirkonnast põhjalikum ülevaade.
    Vaatamata oma jalgsimatkamise kihule olen ka veematkadega sinapeal, mitmed Eesti jõed on läbitud kanuudega, kummiparvedega, süstadega on käidud merel.

    Matkakogemust olen käinud saamas ka väljaspool Eestit. Praegusel hetkel ongi nii välja kujunenud, et igal aastal teen väljaspool kodumaad mitu sellist matka kus tuleb mõnikord oma varustust ja toitu isegi kuni paar nädalat seljas kanda. Käidud on nii mägedes, tundrates kui ka suurtes põlismetsades.
    Päevi mida veedan looduse keskel kujuneb igal aastal koos väliööbimistega matkapäevikusse 170-180 vahel. Õpitud on sellest palju, nii oskusi kuidas spartalikes tingimustes igasuguse ilmaga hakkama saada, kui ka seda et loodus on hindamatu väärtusega ja seda väärt, et pühendada kogu oma elu selle hoidmisele.

    Kujunenud kogemuste ja väärtushinnangute peal olen võtnud eesmärgiks ja ülesandeks tegeleda looduse vahendamisega inimestele, kes on sellest võõrdunud. Selle tulemusena on minu sulest ilmunud raamat MATKATES NELJAL AASTAJAL, ning rida artikleid erinevates väljaannetes. Korduvalt olen televisioonis Osooni saates ja ka Vikerraadios jaganud inimestele nõuandeid ja õpetusi looduses olemiseks. Palju on korraldatud erinevaid koolitusi lastele, noortele, noorsootöötajatele ja lihtsalt matkahuvilistele.

    Ükski pingutus pole liiga suur kui seda on vaja teha selleks, et säilitada ja taastada loodust meie järeltulijatele! See on investeering elutervesse tulevikku!
    ]]>
    <![CDATA[Keemu vaatetorn]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Veski lõkkekoht]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> asub eramaal, palume üles näidata austust maaomanike vastu.Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> Ähijärve teerajale ja 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale
    ]]>
    RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Tõramaa puisniidu lõkkekoht]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    täpsem info piirangute kohta siit. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Viljandi kontor tel. +372 435 5610, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]>
    Tartu-Viljandi suunalt tulles sõita mööda Tartu-Viljandi-Pärnu mnt Kõpu asulani, kust keerata peale Kõpu kalmistut algavale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Tõramaa lõkkekohani jääb sealt veel 23,8 km. Jõudes suunava viidani, tuleb keerata vasakule, kust puisniidu ja lõkkekohani viib rada, mis on 2,2 km pikk. 
    ]]>
    Tõramaa puisniit asub Halliste jõe läheduses.  Lõkkekohas on võimalik pikniku pidada ja telkida. Halva ilma eest kaitseb toekas katusealune. Linnu- ja loomahuvilistel on võimalik ronida vaatetorni.]]>
    <![CDATA[Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada (16 km)]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    Kalmeoja lõkkekoht
    ]]>
    SIIN.  Kogu rada kulgeb kaitsealustel maadel – Lahemaa rahvuspargis ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Siin liikumisel tuleb järgida seadustest tulenevaid piiranguid. Kohati läheb rada küla- ja metsateid pidi läbi talumaade – palume matkajail kohalikke elanikke mitte häirida.]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Vilsandi rahvuspargi teabepunkt]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    01.09-31.05 E-R 9.00-17.00
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Riigi Teatajas.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Rauna vaatetorn ja puhkekoht]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Huitbergi matkarada (3 km)]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Saunja õpperada (1,2 km)]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> Auto jätta raja alguses olevasse parklasse (vasakul tee laiendus).  
    ]]>
    <![CDATA[Lõunasadama lõkkekoht]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> tuulte eest kaitstud lahesopil peatub juuli keskpaigast augusti lõpuni arvukalt kurvitsalisi (soorüdi, liivatüll, kiivitaja, mudatilder, suurrisla, tutkas, tumetilder, kõvernokk-risla, heletilder, vöötsaba-vigle ja plüü).
    ]]>
    <![CDATA[Hülkari puhkekoht]]> ]]> viimsi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Naissaare lõunaraja äärde.
    ]]>
    Paatide ja väikelaevadega randumine keelatud!
    Vastavalt Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjale on paatide ja väikelaevadega randumine lubatud ainult Naissaare sadamas.
    Tutvu kaitse-eeskirjaga Riigi Teatajas.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Kirikumäe lõkkekoht]]> elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    Koeru vald, Järvamaa. Regio atlas (2004-2009) lk 57 D3.

    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kamari-Kärevere veerada (75 km)]]> ]]> elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Naela ja Rasti lõkkekohas.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Emajõe-Suursoo looduskeskus]]> 5648 9831
    ]]>
    emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>

    ]]>
    ]]> ]]> Õppeklass sisaldab esitlustehnikat (arvuti, projektor, ekraan, kõlarid) ja lauad-toolid 26 inimesele.

    ]]>
    Kantsi lõkkekohas
    ]]>
    ]]> Emajõe õpperajal
    ]]>


    ]]>
    <![CDATA[Pühajärve tunnetusrada (1,5 km)]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Otepää kontor tel.+372 766 9290, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Kooliranna lõkkekoht istepinkide ja lõkkeasemega.
    ]]>
    <![CDATA[Kavadi järve matkarada (2,2 km)]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Uue-Saaluse mõisapark, Kavadi järv – Haanjamaa pärl, pärandkultuurmaastik – väikesed põllulapid künkanõlvadel vahelduvad metsatukkade, järvede ja orgudega.]]> osaliselt eramaadel, palume üles näidata austust maaomanike suhtes.Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaameti Lõuna regioonist (tel. +372 786 8360 Võru kontor, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Meiuste telkimisala]]> ]]> ]]> ]]> Laugu metsavahimaja, Soela, Triigi ja Tuhkana telkimisalad.
    ]]>
    ]]> ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab:Triigi, Meiuste, Kalasma, Abula, Veere lõkkekohadSaaremaa üheks suuremaks looduslikuks väärtuseks on tema rannajoon. Selle maalilisust rikastavad kordumatult kaunid maastikud kadakatega, lummavad vaated merele ja pangad ning astangud millede sarnaseid on mujalt raske leida.
    Kõike seda ilu on võimalik kätte saada ainult ühel viisil – tuleb kohale minna ja vaadata. Selge on see, et kogu selle ilu vaatamiseks, mille pikkust on 854km, kulub natuke rohkem kui paar päeva. Siinkohal ongi looduse ja esteetiliste väärtuste huvilistele appi tulnud RMK.

    RMK poolt on loodud Saaremaale terve puhkekohtade võrgustik, kus rändur või matkaja saab aja maha võtta või suisa telgiga ööbima jääda. Loomulikult on pea terve Saaremaa rannajoon täis lõkkekohtasid, aga enamus neist on isealgatuslikult inimese poolt loodud. Tihtilugu ei mõju selline omalooming aga keskkonnale kõige tervislikumalt. Inimene ei peagi alati olema hooletu ja endast prahti tahtlikult maha jätma, aga lihtsalt võib ettevalmistamata laagriplatsil võib seda kogemata juhtuda. Kuna ei ole prügikaste, siis võivad öösel metsloomad tekitatud prügikoti laiali vedada ja tuul selle sodi hiljem ühtlaselt rannale laiali laotada. Samuti pole omaalgatuslikes laagripaikades lõkkepuid ja inimene on sunnitud metsast neid tooma, see aga jätab endast lõpuks metsale tugeva jälje. Sellepärast kallis loodusehuviline püüa oma ööbimised korraldada ettevalmistatud puhkekohtades. Nii vähendad oma ökoloogilist jalajälge.

    Nagu öeldud, on kogu põhja Saaremaa kaetud tihedalt ranniku äärsete puhkekohtadega kus on olemas lõkkekohad, kuur puudega ja prügikastid. Kõik puhkekohad on kergesti leitava tänu märgistusele suurematel teedel. Abiks on kui teil on kaasas maanteede atlas. Enamustesse puhkekohtadesse on võimalik pääseda sõiduautoga. Hullemal juhul tuleb mõnisada meetrit jalgsi kõndida.

    Põhja Saaremaa looduslikest vaatamisväärtustest tahaks esile tuua eeskätt sealsed pangad ja astangud (Pulli pank, Panga pank, Ninase pank, Kauglepa pank, Veere, Kuriku pank, Suuriku pank, Undva pank). 
    Inimtekkelistest vaatamisväärtustest tooksin esile kunagised kaitserajatised. Kohati paneb suisa imestama kui hästi on kivisesse randa rajatud kaitsekraavid ja laskepesad säilinud ja millist vaeva on nende ehitamine nõudnud. 

    Eriliselt huvitav on Vilsandi Rahvuspargi alale jääv Harilaiu tuletorn Kiipsaare nukil. See tuletorn on juba aastakümneid merrekukkumise äärel, olles kord rohkem kord vähem viltu. Vahel on selleni võimalik kuiva jalaga minna, vahel on ta pea kümmekond meetrit kaldajoonest mere valduses.
    Igaljuhul võib öelda, et kogu Põhja Saaremaa rannajoon on loodushuvilistele ja matkajatele üks suur avastamiste ja seikuste oaas.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt... 
    ]]>
    <![CDATA[Kaberneeme lõkkekohad]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Tammeluha matkarada (3 km)]]> 676 7030, Elistvere teabepunkt
    ]]>
    elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Tammeluha lõkkekohta võib paigaldada kuni 7 telki.]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> Jõemõisa matkarada, parklast möödub Kaiu rattarada ja RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kukemetsa metsaonnKukemetsa metsaonn on seda tüüpi onn, kus puudub soojust salvestav küttekeha. Sellegi poolest on seal võimalik ka jahedamapoolse ilmaga mõnusalt aega veeta, sest onni keskel on lõkkease. Lihtsalt tuleb hoolt kanda, et tuli asemel ei kustuks.

    Vara valges Vara vallas,
    Kukemetsas kuuri pääl,
    kes küll kuuleks kuke kisa,
    koidu aegset kiremist?


    Onn asub vägagi eraldatud kohas, kuhu juhuslikke inimesi ei satu. Need kes satuvad on kas kütid, korilased või matkajad. Onni juurest möödub 30km pikkune Selgise rattarada.
    Vara metsad on oma maastike ja mitmekesisuse poolest alati matkajatele huvi pakkunud. Sealkandis puudub ka tihe inimasustus, mõned talud on siin-seal, aga paljud neist seisavad jõude, omanikke kohtab harva.

    Piirkond sobib ideaalselt jalgsi või rattamatkaks.
    Eriti huvitav on liikuda Kukemetsast Kaiu mägede suunas kust leiate Kaiu järvistu. Järvistusse kuulub kolm järve; Kaiu järv, Papijärv ja Jõemõisa järv. Oma matkamarsruuti on hea Kaiu suunas seada juba sellepärast, et seal ootab ees mitu laagripaika kus võib leida nii püstkoja kui ka puukuur-onni mille katuse all on ruum ööbimiseks. Kaiu järved ja mäed on äärmiselt maalilised. Eriti huvitav koht on Tammeluht, kuhu viib ka matkarada.

    Teine põnev matkamarsruut viib Kärgandi lõkkekohalt Selgise mägedele, siis Padakõrve looduskaitseala ja retke lõpetuseks Alatskivi. Alatskivi ümbrusest leiate aga kohti, mis seonduvad sellise tegelaskujuga nagu Kalevipoeg.

    Positiivne on see, et antud piirkonnas on maaliinide bussiliiklus tihe. Tehes veidike eeltööd rahvusvahelises arvutivõrgus võite kindlasti leida sobiva ühistranspordi, mis teid kohale viib ja tagasi toob.
    ]]>
    <![CDATA[Kõrgessaare orhideede õpperada (100 m)]]> ]]> ristna.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Paunküla mägede matkarajad (kogupikkus 12 km)]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Ruhijärve lõkkekohad]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kabli looduse õpperada (1,8 km)]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Kabli looduskeskuse juures olevast väikesest parklast ja on ringikujuline. Rada on varustatud puidust suunaviitade ja infotahvlitega, Kabli linnujaama juures on infostend ja linnuvaatlustorn. Rajale jääb ka pesakastimaailm. Looduskeskuse õuealal on külastajate kasutada lõkkekoht koos grillimisrestidega.
    ]]>
    Priivitsa lõkkekohas.
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Pärnu kontor tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Priivitsa lõkkekoht, kus on võimalik teha tuld ja kinnitada keha.
    ]]>
    ]]> Kopra tare- Ikla (74 km).
    ]]>
    <![CDATA[Laari metsanduslik õpperada (3,7 km)]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Kiidjärve kuklasterada.
    ]]>
    <![CDATA[Jugapuulaane õpperada (3,5 km)]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Kaljupealse lõkkekoht]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Leevaku korsten, Leevaku Hüdroelektrijaam-Muuseum
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Suitsu matkarada (1,3 km)]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> Endine Suitsu metsaonnini (heinaküünini) viiv matkarada on ümber suunatud luhateele. Teed näitavad matkajate piktogrammiga viidad.

    Märjal ajal võib raja läbimisel vaja minna kummikuid.]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Alakonnu lõkkekoht]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> ]]> Ähijärve teerada ning 36 km pikkune Karula jalgsimatkarada.
    ]]>
    <![CDATA[Meiekose õpperada (5,6 km)]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Viljandi kontor tel. +372 435 5610, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Tallinna-Pärnu-Tori suunalt tulles sõita Tori asulasse, kust keerata rahvusparki suunavale Võlli teele. Sealt sõita 6 km edasi mööda Jõesuu teed kuni Jõesuu asulani. Enne asulasse jõudmist keerata paremale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Riisa küla Hallise jõe sillast tuleb sõita 5,2 km edasi, kuni õpperaja algust tähistava parkla ja viidani.

    Tartu-Viljandi suunalt tulles sõita mööda Tartu-Viljandi-Pärnu mnt Kõpu asulani ja keerata peale Kõpu kalmistut algavale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Raja algust tähistava parkla ja viidani jääb sealt 25 km. 
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Koprarada (1 km)]]> 329 5555, Lahemaa teabepunkt
    ]]>
    oandu.looduskeskus@rmk.ee
    lahemaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Oandu telkimisala
    ]]>
    SIIN. ]]> photos/Koprarada_medium.jpg]]> Tallinn-Narva mnt pidi Narva poole, pööra vasakule Viitna- Koljaku mnt-le ja sõida 6,5 km kuni Palmse külani, kust keerata paremale Sagadi suunas (viit "Sagadi 6 km"). Sõita mööda Palmse-Sagadi teed, ületada Rakvere-Haljala mnt (viit "Sagadi mõis 2,5 km") ja jõuda Sagadi mõisa ette. Sealt pöörata vasakule (viit "Altja kaluriküla 5 km"). Edasi sõita mööda Sagadi-Altja teed 4 km, mööduda Oandu telkimisalast, Oandu looduskeskusest, Oandu loodusraja parklast ja Kõrve raja väravast, kuni jõuate parklani, mis on paremal pool tee ääres. Raja alguses on värav kirjaga "Koprarada".
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Harilaiu puhkekoht]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Harilaiu telkimisalal.
    Poolsaar on inimtühi ja 5 km raadiuses ei ela püsivalt kedagi. Puhkekohast Kiipsaare majakani on otsetee 4,5 km.]]>
    Riigi Teatajas. Kaevatud konnatiikide juures tuleb olla tähelepanelik ja ettevaatlik, sest need on elupaigaks kaitstavatele liikidele.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Saxby puhkekoht]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> <![CDATA[Kirimäe vaatetorn]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Kabeli puhkekoht]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> , mida on renoveeritud aastatel 2006-2012.
    ]]>
    <![CDATA[Naissaare lõunarada (12 km)]]> ]]> viimsi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Naissaare telkimisalal.
    ]]>
    ]]> Rada kulgeb suures osas mööda teid ja seda on võimalik läbida ka jalgrattaga. 
    ]]>
    <![CDATA[Põltsamaa jõe veerada Endlas (35 km)]]> ]]> elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Tammemäe künka ja Kirikumäe lõkkekohad, Nava jõe ja Räägu kanali ristumiskohas puhkekoht lõkkealusega.
    ]]>
    ]]> ]]> kalastuskaart.
    ]]>
    Veesõiduki saab vette lasta või välja võtta Pagari silla juurest. Tartu poolt sõites Tartu - Piibe mnt 75. km (viit Baeri sünnikohta), keerata vasakule ja sõita läbi Piibe mõisa kuni Põltsamaa jõel asuva Pagari sillani (3,3 km).
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Naela lõkkekoht]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Kantsi lõkkekoht]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    internetist.]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Soela telkimisala]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Sõida Leisi alevikku. Sõida Leisist läbi Leisi-Soela maanteele. Telkimisala asub 1. kilomeetril (suunaviit RMK Soela telkimisala).
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Kaberneeme parkla]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    Kaberneeme lõkkekohad]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kaiu rattarada (45 km)]]> 676 7030, Elistvere teabepunkt
    ]]>
    elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> mõhnastiku vahelduvad maastikud, järved, erinevad metsakooslused, Sõõru küla oma 100-aastase tulevalvetorniga, Kääpa küla Kalevipoja teema- ja seikuspargi ning muuseumiga.
    ]]>
    photos/kaiu_rattarada_3_medium.jpg]]> ]]> ]]> pole lubatud). Pala asulas saab vajadusel oma toidu- ja joogivarusid täiendada, et jätkuks jõudu raja teise poole läbimiseks. Kääpa külas võib käia Kalevipoja muuseumis, teemapargis, läbida krati seiklusrada ja hea õnne korral kohata ka kratte endid.
    ]]>
    <![CDATA[Simisalu loodusmaja]]> Vaata kalendrist vabu aegu ja broneeri on-line keskkonnas www.nordicrent.ee vajutades allpool vastava objekti juures nupule Broneeri, või telefonil
    676 7532 E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee
    ]]>
    ]]>
  • tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
  • võimalik rentida maja seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
  • info Aegviidu-Kõrvemaa ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
  • aidamajas - „Kivimite ja kivististe kollektsioon“ kus saab end proovile panna ülesandeid lahendades ning määrata kivimeid kuivati seinal!
  • söögisaalis võimalus mängida äraarvamismängu - pannes ajalugu järjekorda
  • Maja kasutamine
    Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.
    Toitlustamine ettetellimisel telefonil 517 5494.

    Loodusmaja esimesel korrusel on kaminasaal, mis mahutab kuni 40 inimest, täisvarustusega köök (külmikud, pliidid, nõudepesumasin, fritüür, nõud jms), söögisaal, tualetid, invatualett, saun koos väikese kaminaruumiga, miniköök. Maja teisel korrusel on 9 tuba, kuhu mahub kokku majutuma kuni 49 inimest.
    Esitlusvahendid nõupidamise korraldamiseks on olemas (dataprojektor, televiisor).
    Loodusmaja vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Maja kõrval on ait kaminaruumi ja 10 magamis-kohaga (voodivarustuseta) ainult suviseks kasutamiseks.
    Aidamaja vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Maja vahetus läheduses on pallimänguplats, telkimisala ja lõkkekoht.
    ]]>
    ]]> 23.juuniks ja 31.detsembriks on võimalik broneerida ainult kogu maja kasutust!
    ]]>
    ]]> tee nr 11125) ja keerata 7. kilomeetril vasakule (suunaviit „Albu“). Sõita mööda Lehtmetsa-Kaalepi teed (tee nr 15141) ja 10. kilomeetril, Albus, keerata paremale (suunaviit „Simisalu“). Sõita 2,2 km ja seejärel keerata paremale (suunaviit „Simisalu“). Sõita mööda kruusakattega teed 5,8 km, kuni jõuategi Simisalu loodusmajani. Paide poolt tulles sõita mööda Pärnu-Rakvere mnt (tee nr 5) ja 116. kilomeetril keerata vasakule (suunaviit „Järva-Madise“). Sõita 5 km, seejärel keerata vasakule (suunaviit „Simisalu“) ja sõita veel 7,5 km, kuni jõuategi Simisalu loodusmajani.  
    ]]>
    Loodusmaja kaminasaalis on üleval kohalikku ajalugu tutvustav väjlapanek ning Kodru raba tutvustav fotonäitus. Loodusmaja kompleks on sobilik erinevateks sündmusteks, seminarideks ja looduslaagriteks. Avaral õuealal saab telkida ning minna lühemale või pikemale matkale. Loodusmaja hoovil asub lõkkekoht.
    ]]>
    ]]> Simisalu-Matsimäe loodusrada
    ]]>
    • tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
    • võimalik rentida maja seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
    • info Aegviidu-Kõrvemaa ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
    Maja kasutamine
    Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.

    Loodusmaja esimesel korrusel on kaminasaal, mis mahutab kuni 40 inimest, täisvarustusega köök (külmikud, pliidid, nõudepesumasin, fritüür, nõud jms), söögisaal, tualetid, invatualett, saun koos väikese kaminaruumiga, miniköök. Maja teisel korrusel on 9 tuba, kuhu koos lisakohtadega mahub kokku majutuma kuni 49 inimest.
    Maja antakse väja ka osadena: uues osas on 4 tuba (1-2 kohaline, 2-3kohalist ja 1 4-kohaline), puuküttega saun koos väikse kaminaruumiga, miniköök. Vanas osas on 5 tuba, kus koos lisakohtadega on võimalik majutuda kuni 37 inimesel ( 2-10 kohalist, 2-6 kohalist ja 1-5 kohaline tuba), köök-söögisaal, 2 tualett/duširuumi.
    Maja kõrval ait kaminaruumi ja 10 magamiskohaga suviseks kasutamiseks. Kompleksis olemas elektriküte, puurkaev, abihooned, kelder, looduskeskuse kontoriks ehitatud palkmaja.

    Maja vahetus läheduses on pallimänguplats, telkimisala ja lõkkekoht.

    Toitlustamine ettetellimisel gruppidele alates kümnest inimesest.

    ]]>
    • loodusmaja kasutamine 49-le inimesele - 520 € ööpäev
    • vana osa (5 tuba, köök-söögisaal, kaminasaal, 2 tualett-dušširuumi) kasutamine 37-le inimesele - 400 € ööpäev
    • uue osa (4 tuba, saun, väike kaminaruum, miniköök) kasutamine 12-le inimesele - 195 € ööpäev
    • suure kaminasaali rent kuni 8 tundi - 200 €
    • aidamaja kasutamine kuni 10 inimest (ilma voodivarustuseta) - 40 €
    • kogu kompleksi kasutamine (loodusmaja, telkimisala) - 575 € ööpäev

    ]]>
    <![CDATA[Tündre järve lõkkekoht]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada   (2,2 km)]]> ]]> kabli.looduskeksus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Tõotusemäe lõkkekohas. Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Pärnu kontor tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Liivanõmme õpperada (7,5 km)]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Langevoja lõkkekoht]]> ]]> kauksi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> NB! Auto võimalik jätta tee ja oja vahel olevasse parkimistaskusse. Lumetõrjet ei teostata, lõkkekohta puudega ei varustata!
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Leevaku lõkkekoht]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Leevaku korsten, Leevaku Hüdroelektrijaam-Muuseum
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> mõnus koht puhkamiseks, kalapüügiks ja vahepeatuseks kanuumatkajatele. Võimalus ratastooliga liikumiseks.
    ]]>
    <![CDATA[Leetse telkimisala]]> ]]> viimsi.looduskeskus@rmk.ee
    tallinn.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> NB! Mõis on eraomanduses ja mõisa territooriumil viibimine on lubatud ainult omaniku loal.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Suitsu puhkekoht]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> Parkimistasku ääres paikneb laud pinkidega, infostend ja metallist prügikotihoidja, veidi eemal on kuivkäimla.

    ]]>
    Risti-Virtsu mnt (tee nr 10) 43. kilomeetril keerata paremale Penijõe suunas (tee nr 16193). Sõita 1 km ja keerata vasakule Kirikuküla poole (viit „Suitsu vaatetorn 5,5 km“, tee nr 16194). Sõita mööda kruusateed edasi, kuni jõuate Suitsu jõe ääres olevasse parkimistaskusse, kus asubki Suitsu puhkekoht.

    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Ähijärve puhkekoht]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (louna@keskkonnaamet.ee, telefon +372 786 8360 Võru kontor).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Meiekose tamme metsaonn]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangud. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Pärnu kontor tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Meiekose ja Ingatsi õpperajad.
    ]]>
    <![CDATA[Oandu loodusmetsarada (4,7 km)]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Oandu telkimisalal. Samas asub ka Oandu looduskeskus-teabepunkt. ]]> SIIN. ]]> Tallinn-Narva mnt pidi Narva poole, pööra vasakule Viitna- Koljaku mnt-le ja sõida 6,5 km kuni Palmse külani, kust pöörata paremale (viit "Sagadi 6 km"). Sõita mööda Palmse-Sagadi teed, ületada Rakvere-Haljala mnt (viit "Sagadi mõis 2,5 km") ja sõita edasi kuni Sagadi mõisani. Sealt pöörata vasakule (viit "Altja kaluriküla 5 km"), sõita edasi mööda Sagadi-Altja teed 3 km ja mööduda RMK Oandu telkimisalast. 150 m pärast on tee ääres tahvel „Oandu looduskeskus“, mille juurest keerab tee paremale. Parkla koos infostendidega on sissesõidutee ääres vasakul. Seal on ka loodusmetsaraja viidad.  
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Harilaiu telkimisala]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> Riigi Teatajas.
    Mootorsõidukitega liiklemine keelatud!
    ]]>
    ]]> ]]> Harilaiu matkaraja äärde.]]>
    <![CDATA[Parunikivi puhkekoht]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Saare vaatetorn]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Osmussaare matkarada (9 km)]]> ]]> n.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> mis Osmussaarel tekib, tuleb mandrile kaasa võtta.
    ]]>
    ]]> pankrannad, rannaniidud, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised metsad.
    Osmussaare ehteks on looniidud ehk alvarid.
    ]]>
    <![CDATA[Naissaare keskrada (11 km)]]> ]]> viimsi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> Naissaare telkimisalal.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Sinijärve lõkkekoht]]> ]]> ]]> ]]> ]]> kalastuskaart.
    ]]>
    Veeteed pidi: Endla järvelt või Nava jõelt - Räägu kanalit mööda üle Sinijärve, enne Sinijärve paisu tulla kaldale. Maismaad pidi: Jõgeva-Põltsamaa mnt 10.km Aidu külas, keerata Lahavere poole, sõita 4 km. Lahaveres keerata  paremale (viit Tapikule), sõita 5,5 km. Tapiku mõisa pargi juures keerata vasakule ja sõita 6,5 km. 0,5 km enne Jõeküla silda keerata paremale ja sõita 7 km (teel on  tõkkepuu). 
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Koosa lõkkekoht]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Lõket tohib teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Lõkkekohta ei varustata lõkkepuudega. Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav.
    ]]>
    internetist.]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kekkose matkarada (15 km)]]> ]]> Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Vaskna järve lõkkekoht]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodushoiuala.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> Vaskna järve kohta räägitakse mitmeid legende, millest üks on järgmine: „Vanakooli Tanilale öeldud unes: "Vaskna järve saarel on pütt kulda, võta teine mees ja mine too raha sealt ära. Hoidu aga teel kellegagi rääkimast!" Läinud mehed öösel kulda ära tooma. Teel tuli neile vastu kana, suur heinakoorem järel. Mehed imestanud ja rääkinud: "Kaegõ noh, kana vidä hainu!" Mehed ei saanudki kulda kätte.“
    ]]>
    RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Ninanuki metsaonn]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtteid.]]> ]]> Sõita Leisi. Leisist pöörata Orissaare maanteele ja liikuda 2 km  kuni Triigi teeristini, sealt pöörata vasakule ja sõita Triigi sadama suunal  u. 1 km. Kurvis pöörata vasakule kruusateele. Suunaviit  näitab  „RMK Triigi telkimisala“. Sõita u. 1,3 km infostendini. Suunduda vasakule metsarajale viida „RMK metsaonn“ suunas. Liikuda ca 50 meetrit, parkida auto. Parklast juhatab u. 500 m kaugusel oleva  onnini  suunaviit  „RMK Ninanuki metsaonn“.
    ]]>
    ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Ninanuki metsaonn Ära nina noki kodus,
    vaid sa mine Ninanukki,
    Triigi metsas tiiruta, 
    mere lõhna nuusuta,
    nõia meest sa tervita.

    Kuis sa õhtuks väsind oled,
    puhata saad Ninanukil, 
    lauale toeta küünarnukki,
    aga ära nina noki. 

    Ninanuki metsaonni asukoha omapäraks on see, et kui merelt puhub tugev tuul, siis onni esisel platsil on üsnagi rahulik. Tihtilugu on nii, et Triigi sadama poole jäävad telkimisalad on tugeva tuule käes, aga onni juures on meri peaaegu sile.
    Metsaonn on kena koha peal ja armsake. Ehitajadki on oma töösse suhtunud muheda huumoriga, raske on aru saada kas kempsus on väikese linnu pesa või on väikese linnu pesas kemps, aga las see jääda külastajate otsustada. Kindel on üks, et kass saab kempsu kasutajale seltsi tulla. Antud ehitisele on ka pandud muhe nimi bbelddiggg, mis ilmselt tähendab varajases saare keeles kuivkäimlat.

    Metsaonni ümbruses ringi jalutades võib leida vanu kivivaremeid metsa alt, mis õhtuhämaruses mõjuvad natuke tontlikult, aga seda põnevam ongi. Tähelepanelik silm märkab ka kunagisi kaevikuid ja šotte (katusega kuulipilduja pesad). Kas need on sõjaaegsed või rajatud NSVL piirivalve poolt, seda on raske öelda, aga kunagiste süngete aegade tunnistajad on need kindlasti. 
    Ilmselt noorem generatsioon seda ei tea, aga kunagi oli Saaremaale minemine võimalik ainult siis, kui sul oli seal mõni sugulane, kes sind külla kutsus. Selleks, et saarele saada pidi loa taotlema. Ilmselt oli Ungarisse ja Ida-Saksamaale isegi lihtsam minna. Kunagised ENSV saared olid kinnised sellepärast, et kardeti inimest põgenemist Rootsi.

    Triigi poolsaar on looduslikult igati põnev koht ringi jalutamiseks. Kellel veab võib seal näha jalutamas koos koera ja kitsekarjaga ühte veidra väljanägemisega, aga tarka meest. Sel mehel on veider soeng ja tätoveeritud nägu, paljusid kellel tervisehädad on ta ravimtaimede ja loitsudega aidanud, ta on ka kirjutanud mitmeid raamatuid ja legende, temast on ilmselt kuulnud kõik.

    Triigist mitte väga kaugelt võite leida Angla tuulikud ja Karja kiriku, viimast peetakse Euroopa kõige stiilipuhtamaks gooti kirikuks. Karja kirik võib külastajaid üllatada ka oma laeornamentidega, mida vähemteadlikud pigem seostavad tumedate jõududega.

    Loomulikult on Ninanuki metsaonn asendamatu peatuspaik neile, kes on võtnud ette jalgrattamatka Saaremaale või siis neile, kes soovivad teha jalgsi ringi ümber saare. Sellist ettevõtmist soovitan kõigile soojalt, saate mõnusa füüsilise koormuse ja hulgaliselt esteetiliselt väärtuslikke naudinguid silmale!
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt... 
    ]]>
    <![CDATA[Pedassaare metsamaja]]>


    või telefonitsi 676 7532
    E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee]]> +372 504 0792). Objekti nr 16 puhkeala kaardil.]]> ]]> Pedassaare lõkkekohal.
    ]]>
    ]]> Vajalik eelnev broneerimine!
    Telkimisvõimalus ainult metsamaja kasutajatele, kuni 12 telkijat, hind 5€/ inimene. Metsamajast lahkudes korrasta ruumid.  ]]>
    Tuleohutusnõuetest tulenevalt on maja kasutajate piirarv 8 inimest. Alla 18-aastased saavad maja broneerida ainult koos täiskasvanuga. Maja asub Kolga lahe maastikukaitsealal.]]> ]]> ]]> Mõnus ja isikupärane saunaga metsamaja Eesti ühel kauneimal väikesaarel. Romantikutele.
    NB! Broneering võimalik teha maksimaalselt 20 inimesele (8 majutujat ja 12 telkijat).

    ]]>
    Pedassaare matkarada
    ]]>
    Tõnu Jürgenson soovitab: Pedassaare metsamajaPedassaare metsamaja suurim väärtus seisneb selles, et see asub kogu Läänemere unikaalseima saare peal ja Kolga lahe kõige metsasemal saarel. Pedassaarel on terve rida tunnuseid, mille tõttu seda peetakse teatavas mõttes nii eriliseks. Lisaks metsasusele on tegemist ka kõrgeima saarega piirkonnas – saar on 13m merepinnast. Saarel on 8m kõrgune kruusa astang, mille vastas otse meres asuvad tohutud rändrahnudest kivimürakad. Kui kummipaadi või kajakiga nende rahnude vahel ringi seilata, siis näeb mitme meetri sügavusele mere põhja – vaatepilt on vägagi maaliline.

    Loodepoolsest küljest tuleb merest välja kivikülv, mis ulatub sügavale metsa sisse. Kuna sinna kanti satub külastajaid harva, siis on nendele kividele kasvanud peale paks sammal, mis muudab kivid äärmiselt nauditavaks vaatepildiks. Siinkohal ongi saare külastajatele palve, et vaadake loodusväärtusi ikkagi silmadega mitte kätega!

    Saare edela, lääne ja loodepoolne külg on üsnagi karine. Aastaid tagasi sõitis seal üks väike seltskond mootorpaadiga karile. Viimaste pingutustega jõuti veel enne, kui Neptun paadi omale oleks saanud, randuda. Merehädalistel tuli Robinsoni kombel mitu päeva saarel elada enne kui paat remonditud sai ja sellega taas sõitu võis jätkata.

    Pedassaarele on omane ka see, et seal on järsult süvenev liivarand. See võimaldab randuda suure süvisega laevadel. Kunagisel nõukaajal oleks Pedassaarele peaaegu rajatud allveelaevade remondibaas, miks see tegemata jäi oskavad täna vast veel öelda kunagised tähtsad nõuka merelaevastiku admiralid – juhul kui neist veel keegi elavatekirjas on.

    See, et saarele on võimalik läheneda ka suurema süvisega avamere jahtidega on saarele ka omamoodi nuhtluseks, sest ikka kipub olema inimesi kellel on raha, et sellist liikumisvahendit omale lubada, aga pole austust teiste inimeste suhtes. Aastaid tagasi, olles saare randumiskoha lähedases laagripaigas telkimas ja vaikselt puhkamas, juhtus ühel õhtul lugu mille kordumist enam kunagi ei sooviks. Nautides lõkkekoha juures vaikset õhtut ja omaette raamatut lugedes hakkas järsku eemalt rannast mändide tagant kostuma tohutut tugevat muusikalaadset heli. Muusikalaadset sellepärast, et helil oli põhi rõhuasetus rütmi tootval rütmimasinal mitte meloodiat tootval muusikainstrumendil. Aimata võis ka mingit vokaalset elementi selle rütmi vahelt, mis võõrkeelsete sõnadega püüdis kirjeldada meeldiva vastassoo esindajaga kohtumisel tekkivaid ürgseid instinkte, mis sobivusel viivad liigi esindajad paaritumiseni. Kuna mürareostus oli sedavõrd konteksti mittesobiv ja nii vali, et segas meil suisa omavahelist vestlemist, siis otsustasin minna randa ja paluda sealsel seltskonnal meiega arvestada. Vaatepilti, mis randa jõudes avanes, on raske kirjeldada. Kõigepealt hakkas mändide vahelt paistma kõrge tumedast klaasist maja, mis ikkagi osutus jahiks. Vööri oli tõstetud kaks umbes 2m kõrgust kõlarit, mis seda muusikalaadset heli tootsid. Rannas oli üleni kroomitud ja läikiv krillahi, mis meenutas esimest NSVL-is kosmosesse saadetud sputnikut – sellel ilmaimel olid all kroomitud valuvelgedega rattad, nagu mõnel edeval eputamisautol. Kõige selle keskel toimetas ringi väike ebakaines olekus pea-aegu paljas eesti keelt mittekõnelev seltskond. Astusin ligi ja seletasin oma probleemi ära, mis mind segas. Noogutati pead ja öeldi, et kõik saab korda.
    Poole tunni pärast ei olnud veel midagi korda saanud. Käisin uuesti neile oma muret kurtmas, mul soovitati minna aanusesse. Pidasime oma seltskonnaga nõu ja saatsime naisesindaja läbirääkimisi pidama arvates, et kuna naisdiplomaadid on läbi aegade olnud edukad läbirääkijad, et ehk siis õnnestub mingit muutust saavutada. Meie uus diplomaatiline esindus saadeti samale aadressile nagu mindki. See ajas harja punaseks. Helistasime politseisse, sealt konstateeriti fakti, et nad ei saa meid kuidagi aidata. Kuna olukord paistis lootusetuks kiskuvat ja daami suhtes ebaviisakas käitumine oli piisavaks ärritajaks, siis otsustasin minna asja klaarima nii nagu seda tehti ammusel ajal ja heade tavade kohaselt, sest mängus oli ikkagi südamedaami väärikus, mida oli räigelt riivatud. Sõpradel, kes minuga saarel kaasas olid, hakkas rannas lärmavast seltskonnast kahju ja nad hoidsid mind veenvate palvetega tagasi. Otsustasin kogunenud pingete maandamiseks minna saare teise otsa, seal oli see muusikalaadne heli poole vaiksem. Mööda rannajoont tagasi jalutades nägin seda suurt jahti lahkumas. Reelingul seisis umbes viie aastane tüdruk kes viibutas mulle mõlema käega keskmist sõrme – laps on ikka kodu peegel. Pärast sain Salmistu sadama kaptenilt teada, et selles seltskonnas oli ühe suure kütusefirma presidendi poeg.
    Lugu oli igati õpetlik, õnneks see Pedassaare väärtust minu jaoks ei langetanud.
    Saar on jätkuvalt äärmiselt kena ja kui sinna minna nädala sees, siis võib seal ainult väga erandlikul juhul mõnda külastajat kohata.

    Metsamaja, mis saarel asub, on super mõnus ja väga isikupärane,  saun samuti päris hea. Saunatamisega tuleb muidugi seda arvestada, et leiliruumi eriti üle kolme inimese ei mahu, kui rohkemakesi minna, siis tuleb väga tihedalt laval istuda. Samuti vältige leiliruumis valgusallikana küünalde kasutamist, sest nendest on vahel juhtunud tuleõnnetusi tulema.
    Peale leili on väga mõnus minna ka jahedasse merre, aga arvestada tuleb, et sügava veeni on pikk tee jalutamist.
    Majakese juures on ka väga kena õu koos lõkkekoha, pinkide ja lauaga. DC-sid on suisa kaks. Ka kiikuda saab ja köiega puu otsa ronimist proovida.
    Saare rannajoone pikkus on küll ainult 5 km ringis, aga selle ringi tegemiseks varuge vähemalt kaks tundi, siis jõuate märgata ka ümbritsevat loodust. Saare seest leiate kindlasti neli suuremat rändrahnu ja ka rebaseurud. Kohalik rebane on üldiselt pärit korralikust perekonnast ja hästi kasvatatud, sest pole veel kordagi märganud, et ta laagrisse kellegi proviandi varusid näppama oleks tulnud. Kord mere ääres istudes ja kohvi juues ta lihtsalt jalutas minust mööda, nina maas, korra peatus ja viskas mulle sellise tülpinud pilgu á la „jälle turistid siin“ – ja jalutas siis vaikselt edasi.

    On ka üks hoiatus, mida tahaksin kõigile veel edastada! See saar on Salmistule võrdlemisi lähedal, mandri ja saare vahel meres kulgeb liivakõrgendik. Igal aastal üritavad inimesed sealt saarele pääseda, mõnedel see õnnestub mõnedel mitte. See seiklus on nõudnud mitmeid inimelusid. Eriti ohtlik on saarelt mööda kõrgendikku tagasi tulla, siis enamus uppumisõnnetusi juhtuvadki.
    Samuti ei tohiks tormise ilmaga suvalise paadiga üritada saarele minna, sest saare ja mandri vahel tekib ohtlik lainetus.
    2009. aastal sattusime Salmistu sadamasse hetkel kui seal ei olnud ühtegi hingelist peale sadamakapteni poja Madise, kes pidi meid saarele viima ja oli end erandkorraks sinna kohale vedanud. Samal ajal viis üks vana kalapaat noortegruppi saarele. Poolel teel saare ja mandri vahel täitsid lained paadi. Üheteistkümnest inimesel paadis olid vestid ainult seitsmel. Tänu juhusele, et sattusime oma matkaseltskonnaga samal ajal sinna, sai külmast merest (+7…+8C°) päästetud need inimelud. Madis ja matkasell Tarmo said ka elupäästja medali selle eest.

    Kuid lõpetuseks võiks öelda, et Pedassaar on kahtlemata Eesti üks kaunimaid väikesaari!
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.
    Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt...
    ]]>
    <![CDATA[Selgise rattarada (30 km)]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Kärgandi lõkkekohas ja Kukemetsa metsaonni juures.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    photos/selgise_rattarada_3_medium.jpg]]> ]]> ca 0,5 km kõrvale jääv Kärgandi lõkkekoht.
    ]]>
    Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kukemetsa metsaonn.Vara valges Vara vallas,
    Kukemetsas kuuri pääl,
    kes küll kuuleks kuke kisa,
    koidu aegset kiremist?
    Kukemetsa metsaonn on seda tüüpi onn, kus puudub soojust salvestav küttekeha. Sellegi poolest on seal võimalik ka jahedamapoolse ilmaga mõnusalt aega veeta, sest onni keskel on lõkkease. Lihtsalt tuleb hoolt kanda, et tuli asemel ei kustuks.

    Onn asub vägagi eraldatud kohas, kuhu juhuslikke inimesi ei satu. Need kes satuvad on kas kütid, korilased või matkajad. Onni juurest möödub 30km pikkune Selgise rattarada.
    Vara metsad on oma maastike ja mitmekesisuse poolest alati matkajatele huvi pakkunud. Sealkandis puudub ka tihe inimasustus, mõned talud on siin-seal, aga paljud neist seisavad jõude, omanikke kohtab harva.

    Piirkond sobib ideaalselt jalgsi või rattamatkaks. Eriti huvitav on liikuda Kukemetsast Kaiu mägede suunas kust leiate Kaiu järvistu. Järvistusse kuulub kolm järve; Kaiu järv, Papijärv ja Jõemõisa järv. Oma matkamarsruuti on hea Kaiu suunas seada juba sellepärast, et seal ootab ees mitu laagripaika kus võib leida nii püstkoja kui ka puukuur-onni mille katuse all on ruum ööbimiseks. Kaiu järved ja mäed on äärmiselt maalilised. Eriti huvitav koht on Tammeluht, kuhu viib ka matkarada.

    Teine põnev matkamarsruut viib Kärgandi lõkkekohalt Selgise mägedele, siis Padakõrve looduskaitseala ja retke lõpetuseks Alatskivi. Alatskivi ümbrusest leiate aga kohti, mis seonduvad sellise tegelaskujuga nagu Kalevipoeg.

    Positiivne on see, et antud piirkonnas on maaliinide bussiliiklus tihe. Tehes veidike eeltööd rahvusvahelises arvutivõrgus võite kindlasti leida sobiva ühistranspordi, mis teid kohale viib ja tagasi toob.
    ]]>
    <![CDATA[Sõõriksoo loodusrada (1,5 km)]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Rutu lõkkekoht]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Viljandi kontor tel. +372 435 5610, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Tõotusemäe lõkkekoht]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada. Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Pärnu kontor tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada, mis tutvustab luiterannikut, lagedaid liivaalasid ning rabamaastikke.
    ]]>
    Rannametsa- Tolkuse looduse õpperada
    ]]>
    <![CDATA[Valgesoo õpperada (1,9 km)]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    tee läheduses.
    ]]>
    ]]> Valgesoo lõkkekohas on lubatud paigaldada kuni 5 (4-kohalist) telki.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 799 0900 – Räpina kontor, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    Lae PDF
    ]]>
    mööda Põlva-Reola mnt Tartust Põlva suunas. 10 km enne Põlvat keerata Koorvere ristist vasakule Kiidjärve suunas. Sõita Akste-Häätaru teed mööda (tee nr 18138) 7 km ja seejärel keerata Valgesoo viida juurest paremale metsateele. Sõita 200 m, kuni jõuate parklani, õpperada algab infotahvli juurest. 
    ]]>
    ]]> RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.
    ]]>
    <![CDATA[Kividemaa rattarada (57 km)]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    vallas Läänemaal. Rada algab looduskeskuse juurest. Puhkeala loodusradade kaardil objekt nr 4. ]]> photos/Kividemaa%20RR_medium.JPG]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Lindora lõkkekoht]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Poruni matkarada (5 km)]]> ]]> kauksi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Raja kulgemist tähistavad sinised ristkülikud puudel.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Ristipalo lõkkekoht]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Tädu loodusõpperada (3,2 km)]]> ]]> viimsi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]>
    • Viimsi poolt tulles loodusõpperaja alguspuntki sõites Viimsist ca 6 km Randvere teed mööda Randvere poole ja 80 m peale bussipeatust "Tädu kuusk" osutab viit paremale Tädu loodusõpperaja parklasse;
    • Muuga poolt tulles tuleks sõita Randvere teed mööda Viimsi poole, 800m peale Randvere aiandi bussipeatust ja vahetult enne vastassuunalist bussipeatust „Tädu Kuusk“ osutab viit Tädu loodusõpperaja parklasse.

    Ühistranspordiga on Tädu rajale saabumiseks kaks võimalust:
    • linnaliini bussiga nr 38 (Viru Keskus – Muuga) sõita Hansunõmme peatusesse, kus tuleb ümber istuda Randvere – Haabneeme bussile V2 (sõiduaegu vaata siit), peatus väljumiseks on Tädu kuusk, raja algusesse saamiseks tuleb ümber nurga veidi tagasi jalutada;
    • linnaliini bussiga nr 1A (Viru Keskus – Viimsi keskus) sõita lõpp-peatusesse, kus tuleb ümber istuda Randvere – Haabneeme bussile  V2 (sõiduaegu vaata siit), peatus väljumiseks on Tädu kuusk, raja algusesse saamiseks tuleb pisut edasi jalutada.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Suitsu vaatetorn]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> <![CDATA[Õdri lõkkekoht I]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> ]]> Karula pikk jalgsimatkarada (36 km).
    ]]>
    <![CDATA[Ingatsi õpperada (4,3 km)]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Viljandi kontor tel. +372 435 5610, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    Tallinna, Pärnu ja Tori suunalt tulles sõita Tori asulasse ja sealt keerata rahvusparki suunduvale Võlli teele, kust edasi sõita 6 km mööda Jõesuu teed kuni Jõesuu asulani. Enne Jõesuu asulasse jõudmist keerata paremale. Riisa küla Hallise jõe sillast sõita edasi 2,3 km Karuskosele suunava viidani, kust Ingatsi õpperajani jääb veel 3 km.

    Tartu ja Viljandi suunalt tulles sõita mööda Tartu-Viljandi-Pärnu mnt Kõpu asulani. Keerata peale Kõpu kalmistut algavale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Sõita 27 km Tori vallas paikneva Riisa küla Raudna jõe sillani, ületada sild ja sõita Karuskosele suunava viidani, kust Ingatsi õpperajani jääb veel 3 km. 
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada (7 km)]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Juminda telkimisala.
    ]]>
    SIIN. ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Diby puhkekoht]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> SIIT.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Võnnussaare vaatetorn]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Osmussaare teabepunkt]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Naissaare põhjarada (7 km)]]> ]]> viimsi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Naissaare telkimisalal.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Vana paadisadama lõkkekoht]]> ]]> ]]> ]]> kalastuskaart.
    ]]>
    Tartu-Piibe mnt 60. km Kärde mäel (viit "Kärde") keerata vasakule ja sõita 0,8 km Kärde rahumajast mööda. Seejärel keerata vasakule, sõita 0,7 km kuni tee läheb kaheks. Sealt hoida paremale ja sõita 2,4 km. Infotahvli juurest minna jalgsi mööda Endla järve matkarada 1,7 km.  
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Rasti lõkkekoht]]> ]]> ]]>
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Apteekrimäe matkarada (4 km)]]> ]]> ]]> Lae PDF.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Suure Munamäe puhkekoht]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Laugu metsavahi metsamaja]]> või telefonitsi 676 7532
    E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Väljas kaetud lõkkease ja 2 katusega pinklauda.
    ]]>
    RMK Tuhkana telkimisala asub 7 km kaugusel kaunis liivarannas.
    ]]>
    Vajalik eelnev broneerimine!
    Metsamajast lahkudes korrasta ruumid.Telkimisvõimalus ainult metsamaja broneerinud kasutajatele, kuni 20 telkijat, hind 5 EUR/inimene.
    Alla 18-aastased saavad maja broneerida ja kasutada ainult koos täiskasvanuga.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Ojaäärse loodusmaja]]> Vaata vabu aegu ja broneeri on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    või telefonil 676 7532 E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee
    ]]>
    Objekt nr 8 puhkeala kaardil]]>
  • tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
  • võimalik rentida maja seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
  • info Põhja-Eesti ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
  • Maja kasutamine
    Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.

    Toitlustamine ettetellimisel telefonil 508 6620.

    Toad on 4-8 kohalised (4 neljakohalist, 1 kuuekohaline ja 1 kaheksakohaline tuba) ja asuvad kahel korrusel. Voodivarustus (pesu ja rätikud) hinna sees. Köögi kasutamise võimalus (külmkapp, elektripliit, mikrolaineahi, toidunõud). Kaminasaali on võimalik kasutada ka nõupidamisteks (pabertahvel, grafo-ja dataprojektor, TV, videomakk, DVD-mängija, muusikakeskus, WiFi, teabekogu). Saun asub veidi eemal otse jõe kaldal.
    Loodusmaja territooriumil on lõkkekohad laud-pinkidega ja võrkpalli mängimise võimalus.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    Loodusmaja II korrusel on võimalik näha 2010. aastal toimunud fotovõistlusel "Pildistame Lahemaad" hinnatud töid.
    ]]>
    Ojaäärse metsarada
    ]]>
    Maja kasutamineKlientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.

    Toad on 4-8 kohalised ja asuvad kahel korrusel. Voodivarustus (pesu ja rätikud) hinna sees. Köögi kasutamise võimalus (külmkapp, elektripliit, mikrolaineahi, kohviautomaat, toidunõud). Kaminasaali on võimalik kasutada ka nõupidamisteks (pabertahvel, grafo-ja dataprojektor, TV, videomakk, DVD-mängija, muusikakeskus, WiFi, teabekogu). Saun asub veidi eemal otse jõe kaldal.

    Loodusmaja territooriumil on lõkkekohad laud-pinkidega ja võrkpalli mängimise võimalus.

    Toitlustamine ettetellimisel gruppidele alates kümnest inimesest.

    Loodusmaja mahutavuse (30 kohta) ületamise korral telkimisvõimalus, maksimaalne lubatav telkide arv kuni 10 telki. Telkimisvõimalus loodusmaja territooriumil kuulub ainult loodusmaja kasutusõiguse juurde.

    Ajaloost

    Ojaäärse loodusmaja ehitati 1855. aastal. Palmse mõisa tolleaegne omanik Karl Magnus von der Pahlen lasi siitkandi küladesse uutmoodi talumajasid  ehitada alates 1844. aastast. Need olid paekivist, enamuses kivikatusega, kuid suurim uuendus oli korsten, mis Eesti taluelamutesse jõudis üldiselt alles 1880ndail. Ojaäärsel oli täistalu ehk nn. kuuepäeva talu. Balti kubermangudes, so Eesti- ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes – loonusrent, mida tasuti talu toodangus ja teotöö. Teotöö aastaringi tutvustab ka saali ekspositsioon.
    ]]>
    Hinnakiri
    • Kompleksi (maja + saunamaja) kasutamine 30 inimesele - 485 € ööpäev
    • Loodusmaja kasutamine 30 inimesele – 420 € ööpäev
    • Saunamaja kasutamine - 100 €
    • Loodusmaja köögi kasutamine – 65 €
    • Loodusmaja kaminaruumi rent 8 tundi – 200 €
    • Loodusmaja kaminaruumi rent 8 tundi koos sauna kasutamisega 4 tundi – 265 €
    • Dataprojektori kasutamine - 10€ tund või 40€ päev
    • Lemmikloom – 5€ ööpäev
    • Üle loodusmaja mahutavuse loodusmajas üritusel viibimine (kuni 20 inimest)10 € inimene
    • Üle loodusmaja mahutavuse loodusmajas lisamadratsil ööbimine koos voodipesu kasutamisega ( kuni 7 inimest) 13 € inimene 
    • Telkimine ( kuni 40 inimest) 5 € inimene
    ]]>
    <![CDATA[Koseveski rattarada (20 km)]]> 676 7030, Elistvere teabepunkt
    ]]>
    elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> photos/koseveski_rattarada_1_medium.jpg]]> ]]> mööda metsateid ja -sihte. Rajale jäävad mitmekesised marja- ja seenerikkad metsad, jõed ning mitmed puhke- ja lõkkekohad, kus saab nautida vaikust-rahu ning looduse ilu.
    ]]>
    <![CDATA[Orjaku õpperada (0,7-2 km)]]> ]]> ]]> ]]> Riigi Teatajas.
     Alal karjatatakse lambaid! Koertega rajale mitte minna.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Nikerjärve telkimisala]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee, RMK Oandu-Ikla matkatee
    ]]>
    <![CDATA[Lõhavere lõkkekohad]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Rae järve telkimisala]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    tee 8. km.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> Rae järve matkarajal. Telkimisala on heaks peatuskohaks RMK Oandu- Ikla matkateel liikujatele.
    ]]>
    Rae järve matkarajal ja RMK matkateel Kopra tare- Ikla (74 km)
    ]]>
    <![CDATA[Peraküla telkimisala]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]>
    Peraküla telkimisalal on ürituste korraldamine keelatud!
    ]]>
    mitte ette nähtud kohtades on rangelt keelatud!
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Pähni looduskeskus]]> +372 501 9564
    Taavi Tatsi, teabejuht
    +372 5691 0529]]>
    pahni.looduskeskus@rmk.ee]]> 15.06-30.08 E-P 11.00-18.00
    Võtame külastajad vastu ka muul ajal, aga seda eelneval kokkuleppel.
    ]]>
    ]]> ]]>
  • soodusprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel;
  • tasulised loodusõppeprogrammid;
  • teabematerjalid ja info Haanja-Karula ning teiste RMK puhkealade kohta (RMK puhkealade, kaitsealade ja matkaradade rebitavad kaardid on tasulised, hind 0,10 €/tk)
  • telkimisvõimalus kuni 50 inimesel;
  • pikniku ja lõkke tegemise võimalus;
  • metsa- ja loodusteemalised üritused;
  • võimalik rentida saali ja väliõppeklassi loodusteemaliste ürituste tarbeks; kuni 3 tundi 13 EUR/tund.
  • Näitused


    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Puhatu lõkkekohad]]> ]]> kauksi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    NB! Talvisel ajal lumetõrjet ei teostata ja lõkkepuudega ei varustata!
    Lõkkekohad asuvad Puhatu looduskaitsealal (pindalaga 12 320ha)
    ]]>
    Riigi Teatajas.
    Tulenevalt kaitsekorralduskavast, väljaspool teid ja radu mootrosõidukiga liiklemini keelatud!
    Lõkke tegemisel kasuta ainult spetsiaalselt ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal!
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Tuurapera lõkkekoht]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada (8,5 km)]]> ]]> viimsi.looduskeskus@rmk.ee
    tallinn.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Penijõe matkarada (3,2-7 km)]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> mõisa lähedal mahutab 14 sõiduautot või 3 bussi. Kruusakattega parkla Viita puisniidu juures mahutab 6 sõiduautot või 1 bussi.]]> tee nr 10) 43. kilomeetril keerata paremale Penijõe suunas (viit „Matsalu rahvuspargi keskus“). Sõita 2 km kuni Matsalu rahvuspargi keskuse Penijõe äärse parklani, seal asub matkarajale suunav viit.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Õdri lõkkekoht II]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Riisa õpperada (4,8 km)]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Pärnu kontor tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> Tallinna-Pärnu-Tori suunalt tulles sõita Tori asulasse, kust keerata rahvusparki suunavale Võlli teele. Sealt edasi sõita 6 km mööda Jõesuu teed kuni Jõesuu asulani. Enne asulasse jõudmist keerata paremale Kõpu-Jõesuu mnt-le. Riisa õpperajani jääb sealt veel 6 km.

    Tartu-Viljandi suunalt sõita mööda Tartu-Viljandi-Pärnu maanteed Kõpu asulani. Peale Kõpu kalmistut keerata Kõpu-Jõesuu maanteele. Sõita Tori vallas paikneva Riisa külani (28 km). Riisa õpperajani jääb veel 3 km.

    *Ühistranspordiga pääseb Pärnu suunalt Soomaa rahvusparki igapäevaselt liinibussiga nr 339, mis väljub Pärnust kaks korda päevas. Vt. täpsemalt: www.peatus.ee. Edasi tuleb suunavaid juhiseid järgides liigelda jalgsi. 
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Viru raba õpperada (3,5 km)]]> 329 5555, Lahemaa teabepunkt
    ]]>
    oandu.looduskeskus@rmk.ee
    lahemaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Kalmeoja lõkkekohal.
    ]]>
    SIIN. ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Käkisilma telkimisala]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Männimetsast kujundatud poollooduslik karjamaa mägiveistega. Rannikulähedased merelaiud. Telkimisalalt algab üle laidude kulgev Käkisilma-Vilsandi matkarada.
    ]]>
    Joogivesi kaasa võtta.
    ]]>
    Riigi Teatajas.    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Norrby puhkekoht]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> SIIT.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Saunakari lõkkekoht]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Võlingi allika matkarada (2,4 km)]]> ]]> Rajal on 4 infotahvlit, lõkkealus, 3 pinki ja varjualune. Rajal on 2 laudtee lõiku ja osaliselt on rada kaetud hakkepuiduga.

    ]]>
    metsakooslused ning raja ääres võib kohata erinevaid liike käpalisi. Võlingi ojas elavad ka jõeforellid ja võldased.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Altmetsa lõkkekoht]]> ]]> Seoses matkaraja sildade rekonstrueerimisega on juurdepääs lõkkekohale raskendatud. Telkida võib ainult parkla juures asuvas Pedja jõe lõkkekohas. Lõkkekohani viib Kirna õpperada, mis on suurvee ajal läbimatu. Rajal olles ja lõkkekohas viibides võib kuulda Kaitseliidu laskeharjutustega kaasnevaid püssipauke. ERF meetme "Looduse mitmekesisuse säilitamine" raames uuendati lõkkekohas asuvad pingid.
    ]]>
    Veeteed pidi: Kirnal sõita veesõidukiga Pedja jõe silla juurest allavoolu vaatetornini.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Kiigemäe lõkkekoht]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Otepää kontor tel.+372 766 9290, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Haanja lõkkekoht]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodushoiuala. Lõkkekoht asub eramaal.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateele.
    ]]>
    <![CDATA[Mihkel Ranna dendraarium]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Jõemõisa lõkkekoht]]> 676 7030, Elistvere teabepunkt
    ]]>
    elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Krani lõkkekoht]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee
    ]]>
    <![CDATA[Tõrvaaugu puhkekoht]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> Vanapagana õpperaja huvipunktiks. Maanteeäärse asukoha tõttu on ka sobivaks peatuskohaks autoga liiklejale, kus tõrva lõhna nautides saab pärandkultuurist huvituv külastaja infotahvlilt lugeda tõrvaajamise põhitõdesid.
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Rae järve matkarada (1,7 km)]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Rae järve telkimisalal
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> RMK matkatee Kopra tare- Ikla
    ]]>
    <![CDATA[Veskijärve lõkkekoht]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Agusalu lõkkekoht]]> ]]> kauksi.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Lõkke tegemisel kasuta ainult spetsiaalselt ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal!]]> ]]>
    <![CDATA[Penijõe vaatetorn]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> mõisa lähedal mahutab 14 sõiduautot või 3 bussi. ]]> tee nr 10) 43. kilomeetril keerata paremale Penijõe suunas (tee nr 16193). Sõita 2 km kuni Penijõe ääres asuva Matsalu rahvuspargi keskuse parklani, sealt juhatab suunaviit Penijõe matkarajale. Raja algusest on Penijõe vaatetornini 1,6 km.     
    ]]>
    mis on üks põnevamaid elupaiku Matsalu rahvuspargis. Kevadõhtuti huikab roostikus hüüp, laulavad kõrkja-roolinnud, roo-ritsiklinnud ja huigud, suvel peidavad siinsed elanikud end kuni 4m kõrguseks kasvanud roomüüri varju, märgata võib roo kohal liuglevat roo-loorkulli või merikotkast.
    ]]>
    <![CDATA[Mikilä lõkkekoht]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Lõkkekoht asub eramaal, seega palume üles näidata austust maaomanike vastu. Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee)
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Lemmjõe keelemetsa õpperada (5,8 km)]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Viljandi kontor tel. +372 435 5610, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>

    Viljandi, Suure-Jaani ja Vändra suunalt tulles sõita Kildu külast 19,6 km Soomaa rahvuspargi suunas kuni Kuusekäärani, Lemmjõe õpperaja ja lõkkekohani osutava viida ja parklani. Tähelepanu – talvel ja suuremate üleujutuste aegu võib tee olla sõiduautodele halvasti läbitav. 
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Ojaäärse metsarada (3,5 km)]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    SIIN. ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Valtri kaevu puhkekoht]]> ]]> ]]>  
    ]]>
    kalastuskaardi alusel, info Keskkonnaametist.]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Pedja jõe lõkkekoht]]> ]]> ]]> 2 välikäimlat, 1 lõkketegemise koht, 4 pinki]]> ]]> ]]> Kaitsealal on seatud teisigi looduses liikumiseks kitsendusi, vaata kaitse-eeskirja.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Kooliranna lõkkekoht]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Kavadi järve lõkkekoht]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> Kavadi järv, Uue-Saaluse mõisapark, mõisavaremed, pärandkultuurmaastik.
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 786 8360 Võru kontor, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Kavadi järve matkarada (2,2 km).
    ]]>
    <![CDATA[Tammeluha lõkkekoht]]> 676 7030, Elistvere teabepunkt
    ]]>
    elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]>
    ]]>
    ]]> ]]> Lõkkekoht on üks viiest Kaiu järvestiku lõkkekohast. Lõkkekoht asub järvedevahelisel maasäärel, Pedassaarele suunduva Tammeluha matkaraja ääres.]]>
    <![CDATA[Kurisoo lõkkekoht]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> RMK Aegviidu-Ähijärve matkatee
    ]]>
    <![CDATA[Vanapagana metsamaja]]> Vaata vabu aegu ja broneeri on-line keskkonnas www.nordicrent.ee     

    või telefonitsi 676 7532
    E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee]]> ]]> Teisel korrusel võimalus kaasa võetud magamisvarustusega ööbida. Majas ei ole elektrit. Nii joogi- kui ka tarbevee peab kaasa võtma. Õues on kaetud lõkkekoht ning kuivkäimla.]]> ]]> Vajalik eelnev broneerimine!
    Metsamajast lahkudes korrasta ruumid. Telkimisvõimalus ainult metsamaja kasutajatele, kuni 20 telkijat, hind 5
    €/ inimene.
    ]]>
    Tuleohutusnõuetest tulenevalt on maja kasutajate piirarv 9 inimest. Alla 18-aastased saavad maja broneerida ja kasutada ainult koos täiskasvanuga.]]> ]]> ]]> ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Vanapagana metsamajaKuna kohanimigi kõlab juba üsna müstiliselt, siis peab tõdema, et ka selle maja projekteerijatel pole puudust olnud müstika tunnetusest ja fantaasiast. Maja on täis kõikvõimalikke soppe ja nurgataguseid, nii et tekib tunne nagu oleksite Homerose kirjeldatud Minotauruse labürinti sattunud. See kõik annab muidugi suurpärase võimaluse end privaatselt tunda, kui selleks peaks tekkima vajadus. Vahel on ikka nii, et ei taheta teistele näidata, mis asendis und võetakse.
    Sellel kohal on ka Eesti kultuuriloos oma teatav ajalooline tähendus, kuna siin oli vanasti talu, kus filmiti Anton Hansen Tammsaare romaani „PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN” järgi samanimelist mängufilmi. Tänaseks pole vanast talust midagi säilinud, aga vähemasti saab toas vaadata pilte, mis kujutavad stseene sellest kultusfilmist. 
    Üks huvitav tähelepanek, millele pole ilmselt paljud mõelnud on see, et žanriliselt liigitub Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan” ulmekirjanduse valdkond.

    Kui nüüd ulmekirjandus ja kinematograafia kõrvale jätta ja rääkida metsamajast kui sellisest ja sellest, mis seal ümbruskonnas vaadata ja teha oleks, siis ei saa mainimata jätta, et selle koha suurim võlu peitubki pigem tegemata jätmises. See on lihtsalt tore koht, ilusa metsa sees, puhkamiseks.Kui loodusesse tulla, siis ei pea alati otsima hüperaktiivset ja kurnavat tegevust, mille käigus teie silmaring tohutult avardub. Mõni koht on lihtsalt hea selleks, et seal olla ja tegeleda ei millegagi.

    Minu jaoks on olnud üks meeldejäävamaid kogemusi, mis selle kohaga seondub, üks aastavahetus. Nagu sellel puhul ikka kombeks, on laud nagu äke ja seltskond meeleolukas. Peale ebaõnnestunud katseid saata Maavälisele orbiidile uued Maa tehiskaaslased, stardiajaga täpselt 00:00, jäime ühe sõbraga kahekesi lõkke äärde piipu popsima. Ülejäänud seltskond otsustas tubase ajaviite kasuks. Taevas oli selge, külma nii umbes -10C°, sademeid ei olnud, aga olid tuulepuhangud. Kuna terve eelneva päeva oli aga meeletu lumesadu olnud, siis puudele oli lund kogunenud enam kui küll. 
    Lõkkeääres oli soe ja hubane istuda, sai ka sõbraga räägitud asjadest millest tavaliselt ei kõnelda, olemine oli mõnus, aga need tuulepuhangud, mida metsa all tunda polnud andsid endast märku tõeliselt suurte langevate lume kuhjadena millede alla me aeg-ajalt kippusime mattuma. Lund muudkui kogunes kraevahele ja see muudkui sulas seal. Siit ka järeldus, et lund võib sadada ka siis kui lund ei saja!
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. 
    Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt...
    ]]>
    <![CDATA[Laiksaare loodusrada (2 km)]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Laiksaare metsaonn koos lõkkekohaga.
    ]]>
    ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> Kopra tare – Ikla (74 km).
    ]]>
    <![CDATA[Kiidjärve kuklasterada (1 km)]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    tee läheduses. ]]> Matkarajal käies kasuta pesade läheduses liikumiseks vaid sinna paigaldatud sillakesi. Nii väldid sipelgate hukkumist sinu jalgade all.
    Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    mööda Põlva-Reola mnt Tartust Põlva suunas. 10 km enne Põlvat keerata Koorvere ristist vasakule Kiidjärve suunas. Sõita 2,5 km Akste-Häätaru teed mööda (tee nr 18138) ja keerata raudtee ülesõidu kohast, umbes 50 m pärast, vasakule (viit "Kiidjärve kuklaserada"). Raja alguseni on veel 50 m. 
    ]]>
    ]]> Laari metsanduslik õpperada.
    ]]>
    <![CDATA[Tänavjärve lõkkekoht]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Pähni metsaõpperada (3 km)]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Kauksi looduskeskus]]> 339 3833, 5620 0080, 56815722
    ]]>
    kauksi.looduskeskus@rmk.ee]]> 01.09-31.05 K-R 11.00-16.00
    ]]>

    ]]>
  • soodusprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel
    • tasulised loodusõppeprogrammid (täpsemalt allpool), ka venekeelsed
    • teabematerjalid ja info Peipsi põhjaranniku ning teiste RMK puhkealade kohta (RMK puhkealade, kaitsealade ja matkaradade rebitavad kaardid on tasulised, hind 0,10 €/tk)
    • võimalik tutvuda keskuse teabekoguga, vaadata näitusi ja filme
    • olemas ekspositsioonisaal, mis tutvustab Ida-Virumaa erinevaid loodusressursse
    • metsa- ja loodusteemalised üritused
    • looduskeskuse ruumide rent loodusteemaliste ürituste tarbeks; looduskeskus üks ööpäev kuni 23 inimest 105 EUR, koos saunaga 132 EUR

    Näitused

    • Seemnest puiduks
    • Samblad, samblikud ja puuseened
    • Eesti kalad
    Näituste info lehe päises "Lisainfo" all
    ]]>
    ]]> Looduskeskusel on hea koostöö ümbruskonna valdadega: Iisaku, Lohusuu, Alajõe, Avinurme, Toila, Mäetaguse ja Illuka.
    ]]>
    ]]> ]]> Tegemist on Peipsi põhjaranniku puhkeala keskusega. Looduskeskus tutvustab külastajatele kohaliku looduse eripära, eelkõige Peipsi järvega seonduvat.
    ]]>
    Püsinäitus „Taastuvad ja taastumatud loodusressursid“

    Kauksi looduskeskuse püsiekspositsiooni teemaks on „Taastuvad ja taastumatud loodusressursid“  ehk põlevkivi versus puit.  Käsitleme põlevkivi tootmist ja sellega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, heidame pilgu kivististele,  sealhulgas teeme tutvust trilobiitide ja  muude fossiilidega.
    Puidutemaatika tutvustamine saab alguse sajandite tagusest perioodist  ja toob meid pea tänapäeva välja.
    Mõlemate energiaallikate eksisteerimise aluseks on Virumaa loodus, seega teeme piirkonnale ringi peale, alustades pankrannikust ja liikudes Peipsi järveni läbi soode, põlismetsade, rannamännikute.

    Kauksi looduskeskuse uus ekspositsioon

    Kauksi looduskeskuse püsinäitus on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme "Keskkonnahariduse infastruktuuri arendamine" toel.




    Näitused

    • Seemnest puiduks
    Looduskeskuse väliklassis on aastaringselt avatud metsamajanduslik õppeklass "Seemnest puiduks". Näituse eesmärgiks on õpetada tundma Eesti metsade puid ja seda, kuidas seemnest kasvab puu. Tutvustatakse erinevaid puuliike, nende kasvutingimusi, räägitakse metsakahjuritest. Näidatakse, kuidas valmistatakse ette metsakülvi ja edasist hooldust, milliseid tööriistu selleks kasutatakse.
    • Samblad, samblikud ja puuseened
    Näitus on avatud looduskeskuse saalis. Meie metsade tavalised, kuid sageli vähemärgatavad organismid on samblad ja samblikud. Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus, nad on välimuselt üsna sarnased ja tegelikult vägagi erinevad, moodustades teiste kõrgemate taimede kõrval olulise osa mitmetes kooslustes ja inimkonnas.
    Näitus annab ülevaate sammalde, samblike ja puuseente ehitusest, paljunemisest, ökoloogiast ja paljudest muudest olulistest teadmistest.

    • Eesti kalad
    Zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul üles pildistanud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Pika töö tulemuseks on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende loomulikus keskkonnas. Näha saab nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui põnevaid liike, kellega me tavaelus ei pruugi kunagi kokku puutuda. Lisaks paeluvatele mustritele, värvidele ja ilmetele, on kalad piltidel selgete liigimääramistunnustega; näitusel väljapandu on osa suuremast Eesti vee-elustikku tutvustavast ettevõtmisest. Näituse on koostanud Eesti Loodusmuuseum                                      

    Näitus on üleval kuni 13.02.2017

    ]]>
    <![CDATA[Meelva metsamaja]]>


    või telefonitsi 676 7532
    E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee]]> ]]> Vajalik eelnev broneerimine!
    Metsamajast lahkudes korrasta ruumid. Telkimisvõimalus ainult metsamaja kasutajatele, kuni 24 telkijat, hind 5€/inimene.
    ]]>
    Alla 18-aastased saavad maja broneerida ja kasutada ainult koos täiskasvanuga.]]> ]]> ]]> ]]> Räätsamatk Meelva rabas
    ]]>
    Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Meelva metsamaja. Meelvas maja metsa sees,
    Meelva järves kala sees,
    Kalal mari ilmselt sees,
    Seen see elab metsa sees.
    Usin, valvas ole saa,
    Siis neist mõnda ilmselt saad.

    Meelva metsamaja on tegelikult väike armas metsaonn, mis on sama projektiga nagu Liipsaare metsaonn. Tänu tasulisele kasutusele on metsamaja seisukord muidugi märgatavalt parem. Asukoht on väga vahva, tõeliselt privaatne. Niipalju kordi kui olen seal olnud pole ma kordagi võõraid inimesi sinna sattumas näinud. 
    Metsamaja õueala on ka igati hubane ja kuidagi meeldivalt rahustava toimega.  Eriti meeldib mulle see, et lõkkekoht on majast õigel kaugusel. Kui muist seltskonda tahab õhtul lõkke paistel kauem tiksuda, siis ei sega nad oma jutusuminaga majakeses puhkavaid kamraade.

    Meelva järv on vägagi kena ja käia selle kaldal istumas või jalutamas on igati meeldiv tegevus. Ka kala püüki on seal võimalik harrastada, aga valvas tuleb olla püütud kaladega, sest järv tõmbab neid tagasi ja ei taha kuidagi loovutada. 
    Seda tean sellepärast, et kord järve kaldal jalutades nägin kahte noort kalameest õngitsemas. Mõlemal näkkas pea korraga. Üks noormeestest kes oli oma kala konksu küljest vabaks saanud ja läks teisele appi ei märganudki, et tema kala siples uuesti järve ja läinud ta oligi. Nii lühikeseks see rõõm püütud kalast jäigi. Aga noh eks üks kalamehe tarkus pidavatki ütlema, et seljakotis peaks alati igaks juhuks üks kalakonserv olema.

    Need kes nüüd püüavad Meelva järvele jalutades ringi ümber teha peavad sellega arvestama, et see pole lihtne ülesanne. Ida kallas võib kohati üsna soiseks osutuda, sest seal paikneb Määrästü soo. Lihtsam on sellist seiklust talvel ette võtta suuskade või matkauiskudega.
    Sügisel tasub Meelva kanti muidugi seenekorviga minna. Rentige metsamaja sõpradega või perega, võtke korvid ja korjake seeni. Õuel asuval lõkkekohal kupatage need ära ja pange näiteks 5-liitristesse tühjadesse veenõudesse. Linnas saate siis korteris neid ilma haisutamata marineerida.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. 
    Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.
    ]]>
    <![CDATA[Kloostri vaatetorn]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> Torni juures 1 infostend.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Mäekonnu lõkkekoht]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
    ]]>
    ]]> ]]> Karula jalgrattarajale ning läheduses kulgevale 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale.
    ]]>
    <![CDATA[Mulgi heinamaa lõkkekoht]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    info piirangute kohta siin.]]> Viljandi-Suure-Jaani-Vändra suunalt tulles sõita Kildu külast Soomaa rahvuspargi suunas 16,4 km kuni Mulgi heinamaale osutava viidani. Viida juurest keerata paremale ja sõita 450 m Mulgi heinamaa parklani.
    Tähelepanu – talvel ja suuremate üleujutuste aegu võib tee olla sõiduautodele halvasti läbitav.]]>
    <![CDATA[Oandu telkimisala]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> SIIN. ]]> ]]> ]]> Oandu loodusmetsarada, Koprarada, Oandu –Ikla matkatee alguspunkt.
    ]]>
    <![CDATA[Oostriku jõe lõkkekoht]]> ]]> ]]> ]]> kalastuskaardi alusel.
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Harimäe vaatetorn ja lõkkekoht]]> ]]> ]]> <![CDATA[Tuhkana puhkekoht ja telkimisala]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Roela Käbimaja-muuseum]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Kaiu järve lõkkekoht]]> 676 7030, Elistvere teabepunkt
    ]]>
    elistvere.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> Kaiu rattarada ja RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kukemetsa metsaonn.Vara valges Vara vallas,
    Kukemetsas kuuri pääl,
    kes küll kuuleks kuke kisa,
    koidu aegset kiremist?

    Kukemetsa metsaonn on seda tüüpi onn, kus puudub soojust salvestav küttekeha. Sellegi poolest on seal võimalik ka jahedamapoolse ilmaga mõnusalt aega veeta, sest onni keskel on lõkkease. Lihtsalt tuleb hoolt kanda, et tuli asemel ei kustuks.

    Onn asub vägagi eraldatud kohas, kuhu juhuslikke inimesi ei satu. Need kes satuvad on kas kütid, korilased või matkajad. Onni juurest möödub 30km pikkune Selgise rattarada.
    Vara metsad on oma maastike ja mitmekesisuse poolest alati matkajatele huvi pakkunud. Sealkandis puudub ka tihe inimasustus, mõned talud on siin-seal, aga paljud neist seisavad jõude, omanikke kohtab harva.

    Piirkond sobib ideaalselt jalgsi või rattamatkaks.
    Eriti huvitav on liikuda Kukemetsast Kaiu mägede suunas, kust leiate Kaiu järvistu. Järvistusse kuulub kolm järve; Kaiu järv, Papijärv ja Jõemõisa järv. Oma matkamarsruuti on hea Kaiu suunas seada juba sellepärast, et seal ootab ees mitu laagripaika kus võib leida nii püstkoja kui ka puukuur-onni mille katuse all on ruum ööbimiseks. Kaiu järved ja mäed on äärmiselt maalilised. Eriti huvitav koht on Tammeluht, kuhu viib ka matkarada.

    Teine põnev matkamarsruut viib Kärgandi lõkkekohalt Selgise mägedele, siis Padakõrve looduskaitseala ja retke lõpetuseks Alatskivi. Alatskivi ümbrusest leiate aga kohti, mis seonduvad sellise tegelaskujuga nagu Kalevipoeg.

    Positiivne on see, et antud piirkonnas on maaliinide bussiliiklus tihe. Tehes veidike eeltööd rahvusvahelises arvutivõrgus võite kindlasti leida sobiva ühistranspordi, mis teid kohale viib ja tagasi toob.
    ]]>
    <![CDATA[Hirmuste õpperada (1,3 km)]]> ]]> ristna.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> Hirmuste telkimisalal
    ]]>
    Riigi Teatajas.
    ]]>
    Suurema bussiga tulijad peavad bussi jätma Hirmuste külatee äärde.  
    ]]>
    ]]>
    <![CDATA[Uuejärve loodusrada (6 km)]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]>
    <![CDATA[Saeveski metsaonn]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
    ]]>
    ]]> mahutab kuni 20 inimest. ]]> Saarjõe õpperajale kui Sakala tee matkarajale.
    ]]>
    by safesaver" href="#">palun igaüheõiguse põhimõtteid.]]> ]]> ]]> ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Saeveski metsaonnSee mis Saeveski metsaonnil metsa saagimisega ühist võiks olla on raske öelda, ajalooliselt on jälle tegemist kunagise metsavahi kohaga. Ilmselt lisaks metsa vahtimisele see metsavaht saagis ka kunagi veskil miskit ja nii see nimi on ka tulnud. Vana metsavaht oli ilmselt üldse üks hästi arenenud huumorisoonega nutikas mees, sest metsavargaid hoidis ta metsast eemal legendiga loomaaiast põgenenud orangutangist, kes pidi üks hirmus loom olema kellega on metsas parem mitte kokku saada.
    Ise olen seda Saeveski kohta külastanud palju kordi ja öises metsas jalutades või metsaonni juures väljas istudes kuulnud laante sügavusest igasugu hirmsaid hääli, aga oma silmaga seda jubedat elukat veel kohanud pole. Võibolla see elukas on koolitatud just metsavargaid püüdma ja karistama, seda muidugi täpselt ei tea. RMK samuti ei kinnita ega lükka ümber sellise olevuse olemasolu, nii et sealkandis on igaks juhuks parem metsavargusele mitte mõelda – võib valusalt lõppeda.

    Saeveski metsaonn on igati kena ja avar maja. Ainuke häda mida võiks ette heita on see, et talvel külma ilmaga seal eriti soe pole. Küttekehadeks on väike ahi ja pliit köögis, ning sellest kahe korruse soojaks saamiseks ei piisa. See ei tähenda, et sinna talvel minna ei maksa, vaid tuleb lihtsalt arvestada ilmastikuolude ja maja olukorraga. Kindlasti ei tohiks sooja saamise eesmärgil ahju ja pliidi all pidevat tuld hoida, sest see võib küttekehad ära lõhkuda ja on tuleohutuse seisukohalt äärmiselt ohtlik. 
    Kõige parem on majas õhk soojaks saada nii, et üks ahjutäis puid ära kütta ja panna siis ahju üks-kaks jämedamat puunotti hõõguma, umbes 4-5 tunni pärast panna uus ahjutäis puid alla ja lasta nendel ära põleda ja jälle jätta ööseks üks-kaks jämedamat puunotti hõõguma. Kuna köögis on nagunii pliit, siis sellel toitu valmistades õnnestub samuti tuppa üksjagu soojust saada. 
    Kindlasti tuleb jälgida, et maja uksed oleksid korralikult suletud, muidu läheb väärtuslik soojus õue. Kui väljas juba nagunii pimedaks läheb, siis võib akende ette riputada oma telkmantlid, mis reeglina igal matkasellil nagunii kaasas on, ka see aitab soojusel paremini toas püsida.

    Metsaonni kõrval voolab Saarjõgi – selle vett olen pidevalt kasutanud olme toiminguteks, ilmselt peale filtreerimist või keetmist sobib see ka toidu ja joogi valmistamiseks. Maja juures on olnud ka allika koht, aga sealt vee saamisega ei maksa arvestada, veeandi olen seal harva näinud, ainult kevadeti.

    Metsaonni juurest viib rada Kurgjale, Carl Robert Jakobsoni talumuuseumini. Kui teil veab, siis võite sinna sattuda leiva- või seebiteo aegu. Endal mul on õnnestunud oma jalutuskäik sinna mitmel korral juhuslikult ajastada nii, et saab kuuma rukkileiba. Kindlasti tasub eelnevalt veidike eeltööd teha kui C.R. Jakobsoni muuseumi külastate, uurige lahtioleku aegu ja külastage seda kohta kindlasti. Oli ju see mees märkimisväärne tegelane meie rahvuslikus ärkamisloos.
    Saeveski metsaonni juurest võite samuti minna Saarjõe õpperajale kui ka Sakala tee matkarajale. Aga sealkandis liikudes ärge unustage orangutangi.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt...  
    ]]>
    <![CDATA[Laiksaare metsaonn]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtteid!
    ]]>
    ]]> ]]> Kopra tare – Ikla (74 km).]]> Laiksaare loodusrada ja RMK matkatee Kopra tare- Ikla
    ]]>
    Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Laiksaare metsaonn
    Laiksaare metsaonn kuulub imekauni Laiksaare õpperaja juurde, onni asukoht on umbes raja keskel. Metsaonnis eneses polegi midagi väga erilist, see on lihtsalt vahva puhkekoht rajal liikujale. Rajal liikudes saab inimene väga hea pildi sellest, milline on oma olemuselt üks lammimets. Lisaks sellele, et rada on igati kena ja hariv pakub see kohati ka võimalusi turnimiseks. Kuna rada ümbritsev mets on looduskaitse alune, siis lastakse seal looduses toimivatel protsessidel omasoodu kulgeda ja ei sekkuta metsa elusse. See aga võib tähendada ronimist üle mahalangenud puu.

    Kevadisel ajal on see koht suurepärane paik linnulaulu kuulamiseks ja lindude vaatlemiseksNendel, kes on võtnud eesmärgiks Pärnumaa loodusega tutvust teha, tuleks seda kohta kindlasti külastada.

    Samuti jääb Laiksaare õpperajast mitte just kaugele Rae järve telkimisala koos 1,7km pikkuse matkarajaga. Ka Rae järve ümbrus on fantastiline ja pakub külastajatele palju põnevat. Kui veab, siis võib seal isegi jäälindu (alcedo atthis) näha.
    ]]>
    Kes on Tõnu Jürgenson?
    Tnu Jrgenson
    Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.
    ]]>
    <![CDATA[Keibu lõkkekoht I]]> nova.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Pähni loodusõpperada (1,5 km)]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
    ]]>
    ]]> ]]> Pähni metsaonni juures.
    ]]>
    "Õppekäik looduse õpperajal". Tutvu enne loodusesse minekut igaüheõiguse põhimõtetega.
    ]]>
    ]]> ]]> Rajal on võimalik looduskeskusest saadava juhenduse abil läbida programmi "Õppekäik looduse õpperajal".
    ]]>
    <![CDATA[Kauksi teabepunkt]]> ]]> ]]> kauksi.looduskeskus@rmk.ee]]> 01.09-31.05 K-R 11.00-16.00
    ]]>
    ]]> ]]> ]]> ]]>
    <![CDATA[Mäe loodusmaja]]> Vaata kalendrist vabu aegu ja broneeri on-line keskkonnas www.nordicrent.ee vajutades allpool vastava objekti juures nupule Broneeri, või telefonil
    676 7532 E-R 10.00-16.00
    ]]>
    puhkus@rmk.ee]]> ]]>
  • tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
  • võimalik rentida maju seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
  • info Räpina-Värska ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
  • Majade kasutamine
    Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.
    Toitlustamine ettetellimisel telefonil 5624 1296.

    Suures majas
    on 12 kohta (4 kahekohalist ja 1 neljakohaline tuba). Majutus teisel korrusel, olemas voodivarustus, dušš, 3 wc-d ja kaminaruum, mida on võimalik kasutada ka seminariruumina (tahvel, grafo- ja dataprojektor, TV, DVD-mängija, teabekogu). Majas on puuküttega saun, pesemisruum ja riietusruum. Täisvarustusega köök (elektripliit, nõudepesumasin, külmkapp, mikrolaineahi, toidunõud).
    Suure maja vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Väikeses majas on 6 kohta (3 kohalised toad). Majutus teisel korrusel, olemas voodivarustus, dušš, wc, elektriküte. Majas on kaminaruum, TV, videomakk, teabekogu, täisvarustusega köök (külmkapp, elektripliit, valamu, toidunõud).
    Väikese maja vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Suitsusaun
    , mis asub otse järve kaldal, mahutab korraga kuni 8 inimest. Suitsusaun on kasutatav ainult broneeringu päeval üheks saunakorraks.Talvisel ajal, kui külma on üle -10 kraadi, sauna kasutada ei ole võimalik.
    Suitsusauna vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
    Majade vahetus läheduses on lõkkekoht, grillimiskohad, suitsuahi, lauad-pingid, kuivkäimla, pallimänguplats.
    Sõudepaadi laenutus ainult loodusmaja klientidele. Võimalus laenutada mänge (petanque, mylkky).
    Loodusmaja mahutavuse (6 + 12 kohta) ületamise korral telkimisvõimalus, maksimaalne lubatav telkide arv kuni 5 telki. Telkimisvõimalus loodusmaja territooriumil kuulub ainult loodusmaja kasutusõiguse juurde.
      ]]>
      ]]> Ümbruskonnast leiab mitmeid huvitavaid puhkekohti ja matkahuvilistele on ette valmistatud omal käel läbimiseks järgmised matkarajad: Meenikunno matkarada, Õrsava matkarada, Lõunalaagri matkarada.
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> Lisainfo:
      • tasulised loodusõppeprogrammid ja -matkad
      • võimalik rentida maju seminaride, nõupidamiste ja loodusteemaliste ürituste korraldamiseks
      • info Räpina-Värska ja teiste RMK puhkealade ning ümberkaudsete loodusväärtuste kohta
      Majade kasutamine
      Klientide saabumise arvestuslik aeg on kell 16.00, lahkumise arvestuslik aeg on kell 12.00.
      Väikeses majas on 6 kohta (3-kohalised toad). Majutus teisel korrusel, olemas voodivarustus, dušš, wc, elektriküte. Majas on kaminaruum, TV, videomakk, teabekogu, täisvarustusega köök (külmkapp, elektripliit, kohviautomaat, valamu, toidunõud).

      Suures majas on 12 kohta (4 kahekohalist ja 1 neljakohaline tuba). Majutus teisel korrusel, olemas voodivarustus, dušš, 3 wc-d ja kaminaruum, mida on võimalik kasutada ka seminariruumina (tahvel, grafo- ja dataprojektor, TV, DVD-mängija, WiFi, teabekogu). Majas on puuküttega saun, pesemisruum ja riietusruum. Täisvarustusega köök (elektripliit, nõudepesumasin, külmkapp, mikrolaineahi, kohviautomaat, toidunõud).

      Suitsusaun, mis asub otse järve kaldal, mahutab korraga kuni 8 inimest.

      Majade vahetus läheduses on lõkkekoht, grillimiskohad, suitsuahi, lauad-pingid, kuivkäimla, pallimänguplats.

      Paadi ja kalapüügivahendite laenutus: sõudepaat, kalapüügivarustus (õng, kast, kahv jms). Võimalus laenutada mänge (petanque, mylkky).

      Toitlustamine ettetellimisel gruppidele alates kümnest inimesest.

      Loodusmaja mahutavuse (6 + 12 kohta) ületamise korral telkimisvõimalus, maksimaalne lubatav telkide arv kuni 5 telki. Telkimisvõimalus loodusmaja territooriumil kuulub ainult loodusmaja kasutusõiguse juurde.
      ]]>
      Hinnakiri:
      • Väikese maja kasutamine kuni 6 inimesele - 115 € ööpäev
      • Suure maja kasutamine 12 inimesele - 295 € ööpäev
      • Suure maja kaminaruumi rent 8 tundi - 160 €
      • Suure maja kaminaruumi rent 8 tundi koos sauna kasutamisega 2 tundi - 190 €
      • Suitsusauna kasutamine 2 tundi - 110 €
      • Dataprojektori kasutamine - 10 € tund või 40 € päev
      • Sõudepaadi laenutus - 5 € tund või 30 € päev
      • Lemmikloom 5 € ööpäev
      • Üle loodusmaja mahutavuse loodusmajas üritusel viibimine (suur maja - kuni 8 inimest, väike maja – kuni 5 inimest) 10 € inimene
      • Üle loodusmaja mahutavuse loodusmajas lisamadratsil ööbimine koos voodipesu kasutamisega ( kuni 4 inimest)  13 € inimene

      ]]>
      <![CDATA[Valgejärve loodusõpperada (6,5 km)]]> 502 0564 Tallinna teabepunkt
      ]]>
      viimsi.looduskeskus@rmk.ee
      tallinn.teabepunkt@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Professor Eerik Kumari mälestuskivi]]> ]]> matsalu.looduseskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> Tähelepanu – jalgrajale minekuks tuleb avada ja kindlasti enda järel ka sulgeda elektrikarjuse värav!   ]]> ]]> Kirbla astang on osa Siluri klindist, mis algab Lääne-Eestist ja lõpeb Gotlandi rannikul.
      ]]>
      <![CDATA[Mäekonnu vaatetorn]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
      ]]>
      Mäekonnu lõkkekoha kõrval.]]> piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> Karula jalgrattarajale ning läheduses kulgevale 36 km pikkusele Karula jalgsimatkarajale.
      ]]>
      <![CDATA[Kuuraniidu õpperada (1 km)]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangutega siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Viljandi kontor tel. +372 435 5610, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>

      Viljandi, Suure-Jaani ja Vändra suunalt tulles sõita Kildu külast 15,6 km Soomaa rahvuspargi suunas kuni Kuuraniidu parkla ja matkaraja algust tähistava viidani. Tähelepanu – talvel ja suuremate üleujutuste aegu võib tee olla sõiduautodele halvasti läbitav. 
      ]]>
      ]]>
      <![CDATA[Võsu telkimisala]]> 329 5555, Lahemaa teabepunkt
      ]]>
      oandu.looduskeskus@rmk.ee
      lahemaa.teabepunkt@rmk.ee
      ]]>
      m kaugusel, käimla]]> SIIN. ]]> Tallinn-Narva mnt pidi Narva poole, pööra vasakule Viitna- Koljaku mnt-le ja sõida 15 km Koljakule, pööra vasakule Rakvere-Haljala mnt-le. Sõita 2,5 km  ja pöörata paremale. Sealt suunab viit telkimisalale. 
      ]]>
      RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkateel liikujale
      ]]>
      ]]> Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee.
      ]]>
      <![CDATA[Käkisilma-Vilsandi matkarada (5 km)]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> Käkisilma telkimisalal ja Vilsandi saarel Kulpri telkimisalal
      ]]>
      ]]> RMK Vilsandi rahvuspargi teabepunktist Loonal.

      Tutvu Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga Riigi Teatajas.
      ]]>
      ]]> Matkarada läbib madalat rannikumerd, kulgedes üle laidude Vilsandi saarele. Rada ristub paatidele mõeldud veeteega, mis on raja sügavaim koht.

      ]]>
      <![CDATA[Purskava allika lõkkekoht]]> ]]> Tee ääres (ära jäta sõidukit allika äärde).]]> Lõkkealus, laud koos pinkidega, käimla, varjualune, sepistatud allikalehter.
      ]]>
      Purskav allikas (inimtekkeline), Oostriku jõgi, piirkonna elustik.
      ]]>
      Telkimine lubatud 1 telgile. Lõkkekohta ei varustata lõkkepuudega.]]> Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks tuleb luba taotleda kaitseala valitsejalt (Keskkonnaametist). Harrastuslik kalapüük on Oostriku jõel lubatud vaid kalastuskaardi alusel, info Keskkonnaametist.
      ]]>
      Tallinn-Tartu maanteel Mäeküla ristist keerata Koeru peale (viit "Koeru 34 km"). Vahetult enne Koeru alevikku keerab tee paremale (viit "Norra-Oostriku allikad 7 km").
      Sõita 11,8 km ja pöörata vasakule (viit "Purskav allikas"). Sealt liikuda edasi 0,7 km ja seejärel jõuategi lõkkekohta.  
      ]]>
      Oostriku jõgi juhiti truubi ehitusega 1975. aastal uude sängi ja moodustus omamoodi saar, millel praegu asub lõkkekoht. Mitukümmend aastat tagasi sattusid geoloogid kaardistustööde käigus puurimisel veesoonele. Algselt purskas põhjavesi maa pinnakihtide survel toru mööda peaaegu meetri kõrgusele. Tänaseks on arteesia vee hoog nagu Valtri kaevu puhulgi raugenud.
      ]]>
      <![CDATA[Pilkuse lõkkekoht]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Ööbikuoru väike matkarada (450 m)]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      2. Sõita Võrust Valga suunas (tee nr 67) 8 km ja keerata peale paremat kätt olevat suunaviita "Rõuge 8 km" vasakule. Enne Rõuget 500 m keerata vasakule (suunaviit „Rõuge Suurjärve külalistemaja 1,5 km“) ja sõita otse, kuni jõuate ristmikule, kus otse üle tee on punane telliskivimaja (koolimaja) ja paremat kätt Rõuge kooli bussipeatus. Ristmikult keerata vasakule ja pärast koolimaja kohe paremale (suunaviidad „Ööbikuorg 0,6 km“, „Plaani 11 km“, „Haanja 8 km“). Vasakule jääb Haanja looduspargi piiritähis ja surnuaed. Sõita otse edasi (tee servas on valgustatud kergliiklustee), kuni kergliiklustee lõppedes on paremat kätt Rõuge Ööbikuoru keskus ja parkla.
      ]]>
      ]]>
      <![CDATA[Kalja õpperada (1 km)]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Kõverjärve parkla]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> Keelatud on mootor- ja maastikusõidukitega (sh ATV-d ja mootorsaanid) liiklemine väljaspool avalikke teid. Kaitsealal pole lubatud telkimine ja lõkke tegemine.]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Mütsiga männi lõkkekoht]]> 676 7030, Elistvere teabepunkt
      ]]>
      elistvere.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Jussi loodusrada (8 km)]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      tee nr 13) 29. kilomeetril keerata vasakule kruusakattega metsateele ja sõita 3,9 km, kuni jõuate ristmikule. Ristmikule jõudes keerata paremale ja sõita 2 km, kuni jõuate Koersilla parklasse. Rada algabki Koersilla parklast.
      ]]>
      Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel.
      ]]>
      <![CDATA[Saarjõe õpperada (8 km)]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> Metsavenna lõkkekohas ja Saeveski metsaonni juures.
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Türi kontor tel. +372 384 8688, e-post pohja@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Soontagana telkimisala]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> metsaonn, katusealune, käimlad, vaatetorn ja väike purre.
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Pärnu kontor tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Palojärve telkimisala]]> ]]> kiidjarve.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega. Täpsemat teavet harrastuskalapüügi kohta saad siit. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks tuleb esitada RMK-le taotlus. Rohkem teavet ürituste korraldamise kohta ja taotluse vormi leiad siit.
      ]]>
      piirangute ja kaitsekorralduskavaga siin. Vajadusel küsi lisainfot Keskkonnaameti Lõuna regioonist (e-post louna@keskkonnaamet.ee, tel. +372 799 0900 – Räpina kontor).
      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Uuejõe sauna lõkkekoht]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee]]> mitte ette nähtud kohtades on rangelt keelatud!
      ]]>
      ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Tõrvandu metsaõpperada (2,5 km)]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      Pähni looduskeskuse parklasse (jälgige liiklusmärki „Parkla“).
      ]]>
      ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> Looduskeskuse eest Pähni bussipeatuse juurest juhatab viit „Tõrvandu MÕR“ mõnisada meetrit maanteed mööda Matsi suunas ning pöörab seejärel vasakule, metsaservas kulgevale kruusateele, mida kutsutakse ka "tsihitiiks" ehk sihiteeks. Metsa kõlakodade juures suundub Tõrvandu rada vasakule, ületab Pähni oja ning naaseb mööda kruusateed Pähni paisjärve ja metsaonni kaudu looduskeskuse juurde.
      ]]>
      <![CDATA[Kotka matkarada (6,7km)]]> ]]> kauksi.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Keila-Joa pargi loodusrada (3 km)]]> ]]> viimsi.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      Raja alguses on tasuline parkla, parkimiskorralduse kiosk ja käimla.
      ]]>
      ]]> ]]> 2013.aastal rekonstrueeriti pargi trepid ja rippsillad. Sellega seoses eemaldati ka sildade külge kinnitatud pulmalukud, mis soodustasid rippsildade kettide roostetamist. Kõigil soovijail oli võimalik oma lukule RMK Tallinna Teabepunkti ka järele tulla.
      2015.aastal valmis Mati Karmini südamete skluptuur, mille külge nüüd ja edaspidi pulmalukke kinnitatada saab. Osa skulptuurist on ka varem sildade küljes rippunud lukud, millele keegi järele ei tulnud.
      ]]>
      <![CDATA[Rannajõe vaatetorn]]> ]]> matsalu.looduskeskus@rmk.ee]]> ]]> Laudtee alguses jõeluhta tutvustav infotahvel.
      ]]>
      ]]> ]]> Pääsuks 6 m kõrgusel olevale vaatlustasandile tuleb läbida 3 kaldpinda, mille kalded on vahemikus 27-32%.
      Parklas pinnasetee.
      ]]>
      <![CDATA[Plaagi lõkkekoht]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> Karula pikk jalgsimatkarada.
      ]]>
      <![CDATA[Mustoja lõkkekoht]]> ]]> oandu.looduskeskus@rmk.ee
      lahemaa.teabepunkt@rmk.ee
      ]]>
      ]]> SIIN. ]]> ]]> ]]> ]]> Altja loodus- ja kultuurilooline rada
      ]]>
      <![CDATA[Vilsandi matkarada (6 km ja 8 km)]]> ]]> heli.alliksoon@rmk.ee]]> ]]> ]]> ]]>
      Muuseumi külastamise soov Mändre talus kooskõlastada enne Vilsandi rahvuspargi teabepunktis
      ]]>
      Kulpri telkimisalal ja Vikati lõkkekohas.
      Matkaradade alguses on 16 m kõrgune metallist vaatetorn. Reelingutega vaatlusplatvormile on lubatud korraga maksimaalselt 6 inimest. Ohutusjuhend on torni jalamil. Puhkepausiks on torni juures istepink.
      ]]>
      Riigi Teatajas.
      ]]>
      Käkisilma-Vilsandi  matkarada pidi Vilsandile.

      Paatide tellimise kohta loe Kihelkonna valla kodulehelt http://www.kihelkonna.ee/Transpordiuhendused]]>
      ]]>
      <![CDATA[Metsanurga puhkekoht]]> ]]> ]]> ]]> Telkimine ja lõkke tegemine on keelatud. Maastikusõidukiga sõitmiseks ja rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks tuleb luba saada kaitseala valitsejalt (Keskkonnaamet).

      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Väikse Munamäe allikas ja Kalevipoja kivi]]> ]]> Sõita mööda Tatra-Otepää-Sangaste mnt (tee nr 46). Otepää valgusfoori juurest sõita Sangaste suunas umbes 2,4 km. Seejärel keerata vasakule ja sõita Väikse-Munamäe suusakeskuse parklani, kuhu saab jätta auto. Edasi minna jalgsi 200 m ja keerata paremale (pruunid viidad suunavad). Seejärel minna veel 200 m, kuni paremal on näha betoontrepp, mis viibki kivi ja allika juurde.  ]]> ]]> <![CDATA[Härämäe matkarada (3,4 km)]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> ]]> <![CDATA[Uuetee lõkkekoht]]> 676 7030, Elistvere teabepunkt
      ]]>
      elistvere.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]>
      <![CDATA[Palli õpperada (1,5 km)]]> ]]> ristna.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> Palli telkimisalal
      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Paukjärve loodusrada (5 km)]]> ]]> aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> tee nr 13) 29. kilomeetril keerata vasakule kruusakattega metsateele, sõita 7,2 km ja keerata paremale (suunaviit „Paukjärve“). Sealt sõita veel 2,2 km, kuni jõuate Kaksiksilla parklasse. Seal ongi Paukjärve loodusraja algus.
      ]]>
      ]]>
      <![CDATA[Sakala tee matkarada (12 km)]]> ]]> soomaa.teabepunkt@rmk.ee
      ]]>
      ]]> Luite lõkkekoht koos telkimisvõimalusega ning Saeveski metsavahi koht Saarjõe kaldal. ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      ]]> ]]> Saeveski metsaonn, kus ka halva ilma korral varju leiab. Rada võib läbida nii jalgsi kui jalgratastega. Arvestama peab aga sellega, et kui ühest otsast rada alustada, siis võiks transport raja teise otsa vastu tulla. Rajal korraldatakse erinevaid sündmusi - pikima traditsiooniga neist on märtsikuus toimuv Sakala tee matkapäev.
      ]]>
      <![CDATA[Soontagana metsaonn]]> ]]> kabli.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> Soontagana telkimisalal.
      ]]>
      ]]> by safesaver" href="#">palun igaüheõiguse põhimõtteid.]]> piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Pärnu kontor tel.+372 447 7388, e-post laane@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Soontagana metsaonn
      Seal iidsel aal me esiisad atra maasse surunud
      leib lauale ei tulnud vaevata, sel vaeva maitse man  
      ja nagu vaevas vähe olnuks veel
      kord saabus päev kui adrarauast taoti tapper
      et vabaduses taaskord tapris sündida võiks ader
      kuid leib mis küpsend vabaduses sel vere maik on man.

      Soontagana metsaonnist rääkides ei pääse üle ega ümber koha ajaloolisest taustast ja seda ajalugu saab mõõta numbritega, mis on nelja kohalised. Arheoloogilised tunnistused koha iidsusest viitavad juba 7.-8. sajandi ajavahemikku. Tegemist on kunagise Läänlaste kantsiga, mis lõplikult suudeti allutada alles 1226. aastal. Sellele eelnesid mitmed katsed, mis ei osutunud eriti edukateks. Paljuski tegi koha vallutamise raskeks asjaolu, et põhimõtteliselt on tegemist Avaste soo soosaarega, seega oli päris keeruline sinna ligi pääseda. 
      Pärimuse kohaselt olla sinna viinud tammepakkudest laotud varjatud salajane tee. Arheoloogiliselt pole see kinnitust saanud, kuigi muistsetel eestlastel on mitmel pool olnud kindlustatud kohti soo- ja rabasaartel ja sinna on viinud osavalt peidetud pakkudest või palkidest rajatud tee.

      Soontagana koha erilisusest võiks tegelikult kirjutada kokku eraldi väikese raamatukese, ilmselt isegi kaks. Üks pajataks ajaloolisest taustast ja kohaga seotud uurimustöödest, teine pajataks tunnetest, mis seal olles inimest vallata võivad.
      Mul endal on selle kohaga terve rida emotsionaalseid hetki olnud, mõned neist on teatavas mõttes ülimuslikud, mõned natuke kurvad. Looduselamustest tahaksin teiega jagada kolme. 

      Kõige uhkemaid põtru, keda olen Eesti looduses näinud, kohtasin just siin. Ükskord oktoobrikuisel külastusel nägin suursugust põdrapaari üsna lähedalt. Nad ajasid omi asju maalinna viiva metsatee kõrval. Kuna liikusin üksinda tõukerattal, siis märkasid nad mind üsna hilja. Mõlemad põdrad olid tohutult suured, neil mõlemal olid valged jalad, isasel oli tohutu suur kühvelsarve kroon. Korraks tekkis meil omavaheline silmside, mis kestis mõned sekundid. Minu peast jooksis läbi mõte, mida võiks kirjeldada „vau“ efektina, põtrade peast ilmselt jooksis läbi mõte „eh turist“. Aga kohtumine avaldas mulle sügavat muljet, sest nii suursuguseid põtru polnud ma varem näinud.

      Teine elamus oli kunagi kevadisel ajal, kui metsaonnist umbes 50m kaugusele lagendikule maandus 10-15 metsise kana. Nende seas oli ka kindlasti paar kukke. Kahjuks ei õnnestunud neid eriti üle minuti jälgida, sest mind märgati, aga elamuse pakkus selline kohtumine kindlasti.

      Kolmas suursugune looduselamus oli kunagi mai lõpus kohta külastades, kui rästikutel oli kurameerimise aeg. Ime kombel oli metsaonni ümbrus ainuke koht, kus rästikuid polnud, aga kui läksin vanadest keldritest edasi torni suunas, siis oleks võinud hanguga rästikuid kuhjadesse tõsta. Valvsust ei tohtinud hetkekski kaotada. Raske on tagantjärele öelda kui palju neid rästikuid toona seal olla võis, aga ilma liialdamata ma ise ütleks, et mõned tuhanded. 
      Võibolla mõnele maouurijale tundub minu väide ilmselge ilukirjandusliku liialdusena, aga andku ta mulle minu roomajatealane võhiklikus siis palun andeks ja ütleme rästikute arvuks siis lihtsalt „väga-väga palju“.

      Üks omamoodi elamus Soontagana maalinnaga on olnud siis, kui sattusin sinna vahetult peale filmi Malev võtteid. Maalinna sisenedes paistis eemalt nagu oleksid esivanemate vaimud tagasi tulnud oma muistsetesse valdustesse ja koha kunagist hiilgust taastama hakanud. Tegelikult oli lihtsalt filmimise jaoks püstitatud mõned ajutised ehitised, aga kaugemalt pettis silma ära küll.

      Soontagana maalinn on jalutamiseks väga huvitav koht, ka vaatetornist avaneb suurepärane panoraam ümbruskonnale. Kunagi oli aeg kui linnusemäe tagant viis rada soos olevale laudteele, kahjuks on see hetkel lagunenud ja see elamus jääb külastajatel saamata. Samuti on tohutult kahju, et on hävinud rada, mis viis naabruses olevasse Kurese külla. Vaieldamatult on Kurese küla olnud üks kaunimaid hüljatud külasid Eestimaa pinnal oma kiviaedade, allikate, kivitänavate ja aiakaminatega. Kahjuks on Kurese küla maadel tänase seisuga tänu lehmade karjatamisele paljud vanad kiviaiad hävinud ja muinsuskaitse käed on osutunud liiga lühikeseks, et seda hävingut takistada – kurb.

      Soontagana on koht mida kindlasti peaks iga eestlane külastama, sest ühel või teisel moel see koht kõnetab meist igaüht.
      ]]>
      Kes on Tõnu Jürgenson?
      Tnu Jrgenson
      Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga.  Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt... 
      ]]>
      <![CDATA[Allikajärve lõkkekoht]]> ]]> nova.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      mitte ette nähtud kohtades on rangelt keelatud!
      ]]>
      ]]> ]]> Järv on allikaterohke ja mudase põhjaga ning seetõtu pole see ujumiseks väga sobiv. Kes tahab veemõnusid maitsta, võib minna lähedalasuva Toatsejärve  põhjakaldal asuvasse puhkekohta (~ 500m) või Peraküla randa mere äärde (~1 km).
      ]]>
      <![CDATA[Mõisamõtsa loodusrada (5 km)]]> ]]> pahni.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.]]> kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Võru kontor tel. +372 786 8360, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>
      ]]> Auto saab parkida Metsavenna talu parklasse, sealt tuleb minna 650 m mäest üles Mehka poole. Rajal on 4 huvipunkti, mis tutvustavad Vaidva jõe äärset vahelduvat reljeefi ja erinevaid metsakooslusi.
      ]]>
      <![CDATA[Selisoo matkarada (4,8 km)]]> ]]> kauksi.looduskeskus@rmk.ee
      ]]>
      Lõkke tegemisel kasuta ainult spetsiaalselt ettevalmistatud lõkkekohta tuletegemist lubaval ajal!
      ]]>
      ]]> ]]>
      <![CDATA[Värska metsamaja I]]>


      või telefonitsi 676 7532
      E-R 10.00-16.00
      ]]>
      puhkus@rmk.ee ]]> Autoga metsamaja juurde sõita ei saa! Auto tuleb jätta majadest kuni 100 m kaugusel asuvasse parklasse. Parkla mahutab 5 autot.]]> kamin, saun, väike elektripliit, el.veekeedukann. Olemas narid koos madratsitega. Magamisvarustus peab külastajal endal kaasas olema. Lähedal lõkkekohad, palliplats, paadisild ja kuivkäimlad. Puid tuleb tuua kuni 100 m kaugusel asuvast puukuurist, saunavesi tuleb tuua järvest. Tervistavat joogivett saab allikast. ]]> Vajalik eelnev broneerimine! Metsamajast lahkudes korrasta ruumid.
      ]]>
      Õrsava järvel pole lubatud sõita mootorpaadiga!( VV määrus nr.191 18.07.1999.a.,Keskkonnaministri määrus nr.67 29.11.2002.a.)

      Alla 18-aastased saavad maja broneerida ja kasutada ainult koos täiskasvanuga. Talveperioodil  majasid kasutada ei saa.
      ]]>
      ]]> ]]> Tore puhkus Setomaal järve ääres, saab ujuda, palli mängida, matkata, sõita rattaga Laskevälja rattarajal.
      ]]>
      Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Luige ja Värska metsamajad.Setumaa on veider maa,
      keelt seal veidrata kõneld,
      sääl om penid purõjad,
      papid kirkos pallõjad,
      kukrut kantas karmanis,
      ei seal linnud laulnud pole,
      vaid on tsirgud lõõritanu.
      Kui sa põle sündend sääl,
      siis sa mõtsik olla pääd
      ei sest aru muidu saa,
      kui on võetud õukat ka.

      Luige ja Värska metsamajad asuvad Setumaa pealinna Värska külje all (traditsiooniline Setumaa pealinn on Petseri, mis kahjuks hetkel ei kuulu Eesti Vabariigile). Sellest tulenevalt on see väga mugav peatuspaik, kui on plaanis tutvuda Setumaa vaatamisväärtustega ja kohaliku kultuurieluga.

      Kui vaadata Setumaa kultuuriürituste kalendrit, siis kindlasti leiab sealt piisavalt igasugu põnevaid ja ka teatavas mõttes kaugemalt tulijale raskesti mõistetavaid üritusi nagu näiteks Seto kuningriigi päevad. Selleks, et selle asja mõttele ja ka Sootska värgile pihta saada peab hankima omale elava setu, kellega tuleb koos hansat ja õukat võtta, ning jumal teab mida veel, et hakkaks tekkima selge ilmutus selle rahva tavade ja kommete kohta.

      Värska linnast leiate samuti nii mõndagi põnevat alates veekeskusest,  kus avaneb teil võimalus end vannitada ehtsas „Värska vees“ mida muidu topitakse pudelisse, käia söömas kohalikus „Tsaimaja“-s mille menüü lugemiseks on teile kohalikku tõlki vaja, külastada Eesti ühte ilmekamat talumuuseumi ja kui viitsimist on, siis soovitan pühapäeval minna kohalikku kirikusse teenistusele, mis on kindlasti üks veidramaid ja mõistatuslikumaid riitusi mida näha võite.

      Kindlasti tuleks Luige metsamajas olles läbi patseerida kohalik Õrsava matkarada.
      Eksootiliste pinnavormide otsijatele ja botaanikahuvilistele pakub kindlasti huvi Mustoja maastikukaitseala, kus paikneb Kagu-Eesti suurim ja reljeefseim mõhnastik ja tuuletekkelised pinnavormid koos liivikutega.
      ]]>
      Tnu Jrgenson
      Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. 
      Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes. Loe pikemalt...
      ]]>
      <![CDATA[Peräjärve lõkkekoht]]> ]]> karula.teabepunkt@rmk.ee
      ]]>
      ]]> ]]> ]]> igaüheõiguse põhimõtetega.
      ]]>
      piirangute ja kaitse-eeskirjaga siin. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist (Valga kontor tel. +372 680 7901, e-post louna@keskkonnaamet.ee).
      ]]>