Oandu-Aegviidu-Ikla haru
TÄHELEPANU! MATKATEE LÕIK NÕMMEVESKI LÕKKEKOHA NING VÕSU TELKIMISALA VAHEL ON MUUTUNUD! UUENDATUD LÕIK LÄBIB VÕSU ALEVIKKU NING JÕUAB VÕSU TELKIMISALANI PÕHJA POOLT.
Palume matkateel liikumiseks jälgida värvimärgistust ning suunaviitu.
(klõpsates kaardil avaneb pilt suuremalt)
SEOSES TALLINNA-TARTU MAANTEE KOSE-RISTI - ARDU - VÕÕBU UUE TEELÕIGU VALMIMISEGA ON MUUTUNUD MATKATEE MARSRUUT ARDU - PAUNASTE VAHELISEL LÕIGUL.
Nimetatud teelõik jääb matkateel Hiieveski ja Hirvelaane lõkkekohtade vahele.
Soovitame matkateel liikumiseks jälgida värvimärgistust ning suunaviitu.
(klõpsates kaardil avaneb pilt suuremalt)
Hiieveski poolt tulijatele: Liikuge lõkkekohast Arduni, seejärel otse läbi alevi keskuse Pala küla poole. 5,8 km kaugusel, Pala külas pöörake paremale ning 3 km pärast, Paunaste külas pöörake vasakule.
Hirvelaane poolt tulijatele: Paunaste külas pöörake paremale, 3 km pärast Pala külas uuesti vasakule. Kõndige 5,8 km Ardu keskuseni, ületage endise Tallinna-Tartu maantee trass ning jõuategi Hiieveski tee algusesse.
Matkatee trass Viru rabast kuni Järvi Pikkjärve telkimisalani (kilomeetrid 42-49) on muudetud. Palume jälgida tähelepanelikult raja tähistust looduses! Kodulehel olevat II lõigu Aegviidu-Kalmeoja kaarti on uuendatud ning see vastab tegelikkusele.
Paberkandjal olevad II lõigu kaardid on uuendamata.
Matkateede rajamise idee ise sündis juba 2000. aastal ning seisnes olemasolevate radade
ja peatuspaikade sidumises ühtseks trassiks, selle kirjeldamises ja
tähistamises, samuti täiendavate peatuskohtade rajamises.
2012. aastal avatud
RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee on esimene tervet Eestit läbiv matkarada. 370 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele.
Rada on tähistatud kilomeetripostide, valge-punase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega, mis aitavad rajal püsida. Rajaäärsed
infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning
metsas puhkamisest.
Olulised materjalid:
Allalaetavad failid GPS seadmetele
Zip-failid
GPS seadmetele sobivas formaadis (Garmini gpx). gpx-failide laadimiseks
Garmini GPS-seadmesse võib kasutada programmi BaseCamp, mida saab alla
laadida Garmini kodulehelt.
I lõik Oandu-Aegviidu-Ikla/Oandu-Kalmeoja (41 km)
Rada saab alguse RMK Oandu külastuskeskuse juurest, kus on hea koht oma auto parkimiseks. Oandult liikuma hakates saab hea ülevaate kaunist Lahemaast. Laagripaigad on kenad ja pakuvad mõnusat äraolemist väsinud rändurile.
II lõik Kalmeoja - Aegviidu (38 km)
Seda lõiku Matkateel võiks väga lühidalt iseloomustada
nii – vana hea Kõrvemaa. See on kõikidele matkajatele tuttav ning
armastatud Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, kus on palju erinevaid
loodusradu, telkimisalasid ja lõkkekohti.
Alguse saab lõik küll Lahemaa rahvuspargist Kalmeoja lõkkekohast Viru raba servas.
III lõik Aegviidu - Hirvelaane (61 km)
See lõik läbib Kõrvemaa maastikukaitseala, mis on looduse poolest kaunis ja huvitav.
Teele jääb ka üks Eesti pikimaid laudteelõike - laudtee üle Kakerdaja raba on üle 3,5 km pikk.
Pärast
Kakerdaja raba viib tee mööda matkaradu ja
kruusateid läbi Kõrvemaa Paunküla veehoidlani. Peale veehoidlat tuleb ületada Tallinna - Tartu maantee ning sealt edasi
kulgeb matkatee valdavalt mööda erinevaid teid Raplamaale.
IV lõik Hirvelaane - Kellissaare (70 km)
Sellel lõigul kulgeb matkatee peamiselt mööda Raplamaa metsa-, külavahe- ja asfaltteid. Vaid Loosalu-Paluküla ja Mukri
loodusradadel ja paarikilomeetrisel lõigul Koogiste ja Mukri vahel saab
rääkida maastikul matkamisest. Jalgratturid
peavad Loosalu- Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama
(kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad
kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitame marsruuti mööda
maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.
V lõik Kellissaare - Hüpassaare (28 km)
Lõik saab alguse Kellisaare lõkkekohast, mis asub endisesse liivakarjääri tekkinud järve kaldal. See lõik kulgeb peamiselt läbi Pärnu- ja Viljandimaa metsade, põigates korraks ka Viljandimaale. Teele jäävad C.R. Jakobsoni perekalmistu
ja talumuuseumi Kurgjal, Sakala tee matkarada, Saeveski metsaonn ning Vanaõue puhkekeskus. Lõigu lõpp-punktiks on Hüpassaare - helilooja Mart
Saare majamuuseum.
VI lõik Hüpassaare - Kopra (56 km)
Hüpassaare lõkkekohas saab matkaja pidada pikema puhkepausi, telkida,
teha lõket, uudistada õpperajal rabamaastikku ning külastada Mart Saare
majamuuseumit. Hüpassaare on ka väravaks Soomaa rahvuspargile.
Soomaa
rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja
kultuuripärandi kaitseks. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb
Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest
inimtegevusest puutumatul alal.
VII lõik Kopra - Ikla (74 km)
Matkatee viimane lõik kulgeb Pärnumaa metsade vahel. Seda võib
läbida mitme päeva jooksul, sest puhke-, lõkketegemis- ja ööbimiskohti
jääb teele piisavalt.
Kabli külastuskeskuses saab tutvuda uuenenud püsinäitusega.
Teele jääb Kabli linnujaam, jaal
„Kaja“ ja kapten-reeder Marksoni majamuuseum. Kindlasti tasub läbi
astuda ka Kabli pagaripoest – sealt saadav teeb rõõmu igale
matkamehele.
Matkatee ametlik lõpp-punkt on Ikla – küla, mis asub Eesti-Läti piiril.
Pärast
mitmenädalast teelolemist võib peatumine ja retke läbi saamine tunduda
äkiline. Neile, kel jalad veel kibelevad, soovitame külastada ka
Ainažit. Selle piirilinna, eesti keeles Heinaste, ühtedeks
vaatamisväärsusteks on kindlasti merekooli muuseum, tuletornid ja muul.
v%C3%A4ike_large.JPG)
