Võimaluste otsing

Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru

2018. aastal - Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal, avati kolmas RMK matkatee haru - Penijõe – Aegviidu – Kauksi. Olemasolevad kolm haru moodustavad nüüd matkateede võrgustiku, kus matkaja saab endale teekonna algus- ja lõpp-punkti ise valida, ning matkata näiteks Oandult Penijõele, sest kõik matkatee harud ristuvad Aegviidus.

613 km pikkune RMK matkatee Penijõe – Aegviidu – Kauksi haru, mis läbib oma teel 6 maakonda, algab Penijõe mõisa juurest Matsalu rahvuspargist ning kulgeb läbi avarate Kasari jõe luhtade Raplamaa poole, kus loogeldes läbi rabade, sügavate metsade, muinaslinnuste ning põlluservade viib tasa-tasa Harjumaa, Paunküla mägede ning viimaks matkapealinna Aegviidu poole.

Uue haru pikem osa jääb aga Aegviidust itta. Lääne-Virumaal kulgeb rada piki kõrgeid ning kitsaid oose üle Neeruti mägede, jõudes läbi unustusehõlma vajunud sõjaväebaaside lõpuks Ida-Virumaa servale Tudu soostikusse.

Ida-Virumaal muutub aga raja ilme sootuks: teele jäävad tööstusmaastikud Kiviõli ning Püssi poolkoksi- ja tuhamägede, Aidu karjääri ning Kohtla-Nõmme kaevanduspargi näol, teele paistavad kätte ka Kohtla-Järve kõrged poolkoksiplatood.

Jõudes põhjarannikule, kulgeb matkatee nüüd kõrge klindiserva peal ja all, külastades Eesti kõrgeimat rannaastangut Ontikal ja kõrgeimat juga Valastel ning pakkudes kauneid vaateid nii merele kui ka pangametsale kuni Sillamäeni välja.

Lõpuks pöördub rada lõunasse ning suundub läbi Sinimägede sõjatandri ja unustusse vajuvate kaevandusasulate Kurtna järvedest mööda, läbi Agusalu ning Alutaguse metsade Peipsi järve põhjarannikule välja, kus jõuab viimaks oma lõpp-punkti Kauksis.

Rada on looduses tähistatud valge-kollase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

TÄHELEPANU!
  • Rajalõik pangaserva all, Saka mõisast kuni Ontika trepini on raskelt läbitav - rand on valdavalt kiviklibune ning siin-seal võib olla rannaribale langenud puid.
  • Aidu karjääri läbimisel palume tähelepanu! Liikumine on mööda vana karjääri ala, tähelepanu tõusudel ja laskumistel. Kahes kohas tuleb ületada veega täitunud kaeveala parvega. Parvega ületus on teie enda vastutusel. Võimalusel planeerige ületust valgel ajal. Ohutuse tagamiseks, ei tohi olla parvel rohkem kui 4 inimest, suurte inimeste puhul isegi vähem. Parve paneb liikuma teie käte jõud, kaldasse kinnitatud trossi tõmmates. Parvel olijatel palume hoida tasakaalu, soovituslik kükitada. Keelatud on kõigutamine ja piirete küljes rippumine. Lastega kanali ületusel peab parvel olema kindlasti ka täiskasvanu.

Olulised materjalid:

Allalaetavad failid GPS seadmetele

Zip-failid GPS seadmetele sobivas formaadis (Garmini gpx). gpx-failide laadimiseks Garmini GPS-seadmesse võib kasutada programmi BaseCamp, mida saab alla laadida Garmini kodulehelt.
Penijõe
Aegviidu
Kauksi
Varbola
Roela
Mummassaare
  • Matkapass
Matkateelisele pakume erinevaid soodustusi ja hüvesid, mille saamiseks annab õiguse Matkateelise pass.
Täpsem info
  • RMK kingitus Eesti 100. sünnipäevaks!
I lõik Penijõe-Varbola (84 km)
Rada algab Matsalu rahvuspargi külastuskeskusest Penijõel ning liigub mööda olemasolevaid teid ja radu Varbola suunas. Teel püüavad pilku muljetavaldavad Kasari jõe luhad, kus kevad- ja sügisrände ajal peatuvad kümnete tuhandete kaupa Eestist läbi rändavad linnud. Seejärel jäävad teele endisaegne Virtsu viinud raudteetamm ja Märjamaa karstialad. Edasi kulgeb matkatee vanadel rannamoodustistel kuni Varbola linnuseni, mis on Eesti suurimaid linnuseid ja olnud aktiivses kasutuses 12.-14. sajandil. Ühtlasi põikab rada läbi paljudest rohkem või vähem tuntud mõisate parkidest.
Looduskeskus Matsalu rahvuspargi külastuskeskus
Lõkkekoht Penijõe lõkkekoht, Rumba lõkkekoht, Hirvepargi lõkkekoht, Susla lõkkekoht, Kõrvetaguse lõkkekoht
Matkarada Penijõe matkarada (3,2-7 km)
Muu Varbola linnus
Telkimisala Varbola linnuse telkimisala
Vaatetorn Kloostri vaatetorn, Penijõe vaatetorn
II lõik Varbola-Aegviidu (134 km)
Raplamaal viib matkatee läbi Hageri ja Hagudi vahel laiuvate laukaliste Rabivere ja Kõnnu raba. Mõlemat nõos paiknevat raba ääristavad lubjakiviplatood. Edasi liigub rada läbi Kohila valla ja Mahtra looduskaitsealale jääva Naisteraba Harjumaale Paunküla mägedesse, kus saab matkaja vahelduseks laugele maastikule veidi rohkem üles-alla kõndida mööda jääajajärgsel ajal moodustunud liigendatud oosistikku. Peale Paunkülat viib tee matkaja Aegviitu, kus kõik kolm matkatee haru kokku saavad.
Looduskeskus Aegviidu külastuskeskus
Lõkkekoht Paunküla lõkkekoht, Voose lõkkekoht, Rabivere lõkkekoht, Järlepa lõkkekoht, Naisteraba lõkkekoht
Matkarada Paunküla mägede matkarajad (kogupikkus 12 km)
Muu Varbola linnus
Telkimisala Varbola linnuse telkimisala
III lõik Aegviidu-Roela (106 km)
Aegviidust kulgeb rada edasi Lääne­Virumaal Tapa külje alt läbi, jõudes Ohepalu ja Neerutini, läbib Porkuni ja suundub nõukogudeaegsete raketibaaside territooriumi kaudu Roela käbikuivatini.
Looduskeskus Aegviidu külastuskeskus
Lõkkekoht Roela lõkkekoht, Tõõrakõrve lõkkekoht, Ohepalu lõkkekoht, Tissipuu lõkkekoht, Mardihansu lõkkekoht, Raketibaasi lõkkekoht
Matkarada Neeruti loodusrada (1,5 km ja 3,5 km)
Teabepunkt Roela käbikuivati-muuseum
Telkimisala Nikerjärve telkimisala, Eesjärve telkimisala
IV lõik Roela-Mummassaare (156 km)
Matkatee jõuab läbi Tudu metsade Ida-­Virumaale. Uljaste kandis aga algab matkatee linnalise ilmega osa: läbitakse Sonda, Kiviõli ja edasi üle tuhamäe jõutakse Püssini. Edasi läheb matkatee läbi Aidu karjääri ja Kohtla­-Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde, kus muuhulgas saab nautida Ida­-Viru tööstusmaastiku hämmastavaid vaateid. Piki põhjarannikut kulgeb matkatee Toila pargini ja sealt läbi Voka pargi Sillamäele ning Udria maastikukaitsealal paikneva Mummassaare lõkkekohani.
Lõkkekoht Roela lõkkekoht, Uljaste lõkkekoht, Aidu-Liiva lõkkekoht, Aidu-Nõmme lõkkekoht, Alulinna lõkkekoht, Langevoja lõkkekoht, Toila lõkkekoht, Mummassaare lõkkekoht
Matkarada Uljaste matkarada (3,8 km)
Muu Oru park
Teabepunkt Roela käbikuivati-muuseum
Õpperada Seljamäe loodusrada (7 km)
V lõik Mummassaare-Kauksi (133 km)
Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru viimane lõik saab alguse Eesti põhjaranniku mererannalt, läheb läbi Kuremäe kloostri juurest, seejärel mööda metsateid Iisakule, põigates Kotka matkarajale ja kohe edasi Agusalu kriivade peale. Edasi viib tee mööda suurtest soodest Peipsi äärde kuni jõuab mööda Peipsi järve põhjarannikut Kauksisse välja.
Looduskeskus Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus
Lõkkekoht Liivjärve lõkkekoht, Rääkjärve lõkkekoht, Martiska lõkkekoht, Jõuga järvede lõkkekoht, Iisaku mäe lõkkekoht, Kõrtsikraavi lõkkekoht, Rüütli lõkkekoht, Agusalu lõkkekoht, Mummassaare lõkkekoht
Matkarada Kurtna matkarada (9 km), Kotka matkarada (6,7 km)
Metsaonn Seljandiku metsaonn
Telkimisala Konsu telkimisala, Uusküla telkimisala, Kauksi telkimisala
Vaatetorn Iisaku vaatetorn