Karula rahvuspark

Eesti rahvusparkidest kõige väiksema ja künklikuma - Karula rahvuspargi (123 km²) loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad pärandkultuurmaastikud, mis on tekkinud aastatuhandeid kestnud inimtegevuse mõjul. Hajali paiknevad talud vahelduvad põllusiilude, heinamaade, metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest on koondunud just sinna. Lõuna-Karulas seevastu laiuvad metsamassiivid koos nende vahele mahtunud väikeste rabade ja soodega. Karulas asub Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mets katab üle 70% rahvuspargi pindalast.

Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi – 40 neist jääb rahvuspargi alale. Suurim siinsetest järvedest on sopilise kaldajoonega Ähijärv (176 ha), sügavaim Savijärv (18 m).
RMK tegeleb Karula rahvuspargi külastuskorraldusega alates 2009. aasta veebruarist.

Asukoht	Võrumaa ja Valgamaa, Antsla, Valga ja Rõuge vald
Magnet	Maaliline Ähijärv, kuppelmaastikud
Tegevused	Jalgsi- ja rattamatkad, telkimine, loodusharidus, elamusturism, kalapüük, loodusfotograafia
Teave	Karula rahvuspargi külastuskeskus +372 782 8350, +372 511 0658 info.karula@rmk.ee
Aadress	Ähijärve küla, Antsla vald, Võrumaa
Külastuse korraldaja	RMK Tutvu külastamisele kehtivate piirangutega siin!
Lisainfo	Karula rahvuspark
Kaitseala valitseja	Keskkonnaamet +372 662 5999, info@keskkonnaamet.ee
Failid	Rahvuspargi trükis välja antud Keskkonnaameti poolt 2019.a. Lae PDF.
Teadmiseks	Eesti looduses on siiani sõjast jäänud vanu lõhkekehasid. Kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiukoht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112. Täpsemat lisainfot leiab Päästeameti kodulehelt.
Ürituse korraldamine	Üle 50 osavõtjaga üritused looduses liikumise infrastruktuuriga aladel tuleb kooskõlastada. Täpsem info siit.