Õpperada:
Matkarada:
Rattarada
:
Telkimisala:
Lõkkekoht:
Kattega lõkkekoht:
Metsaonn:
Metsamaja:
Loodusmaja:
Külastuskeskus:
Teabepunkt:
Vaatetorn:
Puhkekoht:
Matkavõimalus:
Telkimisvõimalus:
Invavõimalus:
Talvine hooldus:
Otsingu tulemused
Apteekrimäe metsarada (4 km)
Apteekrimäe metsarada on ca 4 km pikkune vahelduva reljeefiga matkaring, mis sobib hästi metsajooksuks või kõndimiseks. Rada algab ja lõpeb Otepää linnast Mäe tänavalt Otepää spordihoone eest. Raja alguses on Otepää valla poolt rajatud tervisespordi väljak.Valgamaa
Otepää looduspark
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Elva jõe ürgoru matkarada (15 km)
Rada algab ja lõpeb väikeses parkimistaskus enne Tartumaa Tervisespordikeskusesse jõudmist Elva lähedal. Rada kulgeb Elva jõe ürgoru vahelduva maastiku metsateedel ja -radadel, kus näha mitmeid järvi, ojasid ja liivakivipaljandeid. Rada on tähistatud RMK suunaviitade ja valge-punane-valge tähistusega puudel.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Endla järve matkarada (8 km)
Rada algab Kärdes asuva infotahvli juurest ja lõpeb Toomal. Raja läbimiseks kulub keskmiselt 3 h. Rada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Suurvee ajal võib jääda rada osaliselt vee alla. Rajal liigutakse jalgsi ja rada on looduses tähistatud puudel asetsevate kollaste värvimärkidega.Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Ööbimisvõimalus
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Haldjarada (1,4 km)
Rada algab Jõeharu telkimisalalt ning suundub üle Laguja oja, mille ületades saab matkaja suunduda vasakule matkaringile. Rada on kerge raskusastmega ja sobilik igas vanuses matkajatele, eriti sobilik lastega peredele. Rajal on mitmed lastele huvipakkuvad kohad: seiklusrada, haldjate kujud ja nõiamaja. Rada on ringikujuline, matka lõppedes jõuab matkaja tagasi raja alguspunkti. Rada on tähistatud RMK suunaviitade ja kollase värvimärgistusega puudel.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Harilaiu matkarada (6 km või 11 km)
NUTIMÄNG - tere tulemast tutvuma Harilaiuga nutimängu teel. Lisaks mitme tunnisele jalutuskäigule kaunis ja karmis looduses ootavad vastamist 10 küsimust Harilaiu looduse kohta.Mängimiseks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Vajalikud paroolid või QR koodi leiad parkla infotahvlilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Mitmekesine inimtühi rannikuloodus. Madal silmapiir, avar vaade, tuul, kuldne rannaliiv ja suured lained. Huvitav maastik luidetel, tuultele allutatud puud ja põõsad. Klibuvallid, linnu- ja hülgehääled. Militaarobjektid, Kiipsaare majakas meres.
Ringjalt kulgev rada on märgistatud.
Saaremaa
Vilsandi rahvuspark
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Huitbergi matkarada (3 km)
Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm. Üle 400 miljoni aasta vanune jää poolt siledaks lihvitud korallriff on tekkinud Ordoviitsiumi troopilises madalmeres elanud loomakeste lubikodadest. Lubjakivipaljandil samblavaibast vabadel kohtadel võib näha kivistisi, lubjakiviõnarustel on endale kasvupaiga leidnud kaitsealused sõnajalad.Ringikujuliselt läbitav rada on tähistatud puidust viitadega.
Läänemaa
Vormsi maastikukaitseala
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Jalase loodusrada (2 km)
Jalase maastikukaitsealal kaitstakse soo-, loo- ja metsakooslusi, kaitsealuseid liike, geoloogilisi üksikobjekte ja Jalase eriilmelist külamaastikku. Kaitsealale jääb kolm metsise mänguala.Jalase loodusrada algab Jalase- Ohukotsu teel asuvast puhkekohast. Esialgu kulgeb pinnasrada 1 km ulatuses läbi Arbumetsa sihtkaitsevööndi mitmekesise metsaosa, siis 300 meetrit mööda põlluäärt, kust algab 0,7 km pikkune laudtee. Laudrada kulgeb Sõbesoo sihtkaitsevööndis ja juhatab huvilise Sõbessoo ehk Jalase järve äärde. Soovitame matkajal järve äärest sama teed mööda tagasi algusesse tulla.
Raplamaa
Jalase maastikukaitseala
Matkavõimalus
hoiatus
Järvi-Aegviidu matkarada (27 km)
TÄHELEPANU!SEOSES MAAOMANIKE VASTUSEISUGA RAJA KULGEMISEL LÄBI NENDE KINNISTUTE ON MATKARAJA LIIAPEKSI - JÄRVI PIKKJÄRVE VAHELINE LÕIK (lõigu pikkus 5 km) LIKVIDEERITUD. RADA ALGAB JÄRVI PIKKJÄRVE TELKIMISALALT (raja pikkus nüüd 27 km)!
Matkasellide seas juba tuttav Liiapeksi-Aegviidu matkarada pakub oma 27 km (endine 32 km) pikkuse ja mitme telkimisala ning lõkkekohtade matkavõimalusi 2-3 päevaks. Vahelduv ja kaunis maastik tasub kindlasti kogemist. Rada on märgistatud punaste värvitäppidega puudel, hargnemiskohtades viitadega. Rada kattub Oandu-Aegviidu-Ikla matkateega.
Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Lõkkekoht
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Jõemõisa matkarada (0,5 km)
0,5 km pikkune läbi metsa kulgev jalgrada sobib meeleolukaks jalutuskäiguks puhkealal viibijale, Tammeluhal võib soovi korral edasi suunduda pikemale 3 km pikkusele Tammeluha matkarajale.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Kamari-Kärevere veemarsruut (75 km)
Matka on soovitatav alustada Kamari veehoidla tammi tagant. Veeraja pikkus on 75 km. Teekond võib kesta 2-3 ööpäeva. Veerada on mõeldud mootorita veesõidukitega matkamiseks.Jõgevamaa
Alam-Pedja looduskaitseala
Lõkkekoht
Telkimisvõimalus
Kärdla matkarada (4 km)
Kärdla lähiümbruse metsadesse loodud matkarada sobib nii puhkepäevaseks jalutuskäiguks kui ka looduse nautimiseks. Värvimärgiste ja suunaviitadega tähistatud rada kulgeb läbi mitmesuguste metsakoosluste ja ümber väikeste soolapikeste. Matkamiseks sobib igal aastaajal, kuid tuleb arvestada, et rajal on märjemaid ja vesiseid kohti. Kuival ja põuasel kevadel ning suvel läbitav kuiva jalaga, märjemal aastaajal tuleks rajale minnes jalga panna vettpidavad jalanõud. Kraavide ületamiseks on rajal 4 purret. Raja läbimiseks kulub rahulikus tempos umbes tund.NB! Kärdla matkarada ei ole ette nähtud jalgratta ega mootorsõidukiga läbimiseks.
Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Karula pikk jalgsimatkarada (36 km)
Rada asub Karula rahvuspargi territooriumil, rajal kindlat algus- ega lõpp-punkti ei ole. Rada kulgeb ringikujuliselt ja on viidastatud nii, et on võimalik liikuda mõlemas suunas, aga soovitav liikumissuund on siiski vastupäeva. Tähistatud on rada kollaste värvimärkidega puudel, postidel olevate plastikust matkaja piktogrammidega ja suuremate teede ääres plekist suunaviitadega.Võrumaa
Karula rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Käsmu matkarada (15 km)
Matkarada teeb ringi ümber poolsaare, sellest 10 km otse piki mereäärt. Sobib neile, kellele meeldivad pikemad jalgsirännakud mere ja metsa piiril.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Kavadi järve matkarada (2,2 km)
NUTIMÄNGUD – Kas sooviksite looduses liikumist lõbusamaks teha ja metsa kohta põnevaid asju teada saada? Kavadi järve äärde on loodud interaktiivne nutimäng. Siinne nutimäng sobib mängimiseks suurepäraselt koos perega, kus on koolieelikuid või algklassilapsi (näiteks ühise nutiseadmega).Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp ning logi õpperaja alguses leitavate paroolidega (Kavadi1 ja Kavadi1) mängu sisse või kasuta infotahvlilt ja lõkkekohast leitavat QR-koodi.
Vaata ka teisi nutimänge!
Haanjamaa pärl - Kavadi järv oma liigestatud kaldajoonega ning saarte rohkusega pretendeerib õigustatult Eestimaa kauneima järve tiitlile. Matkarada algab Uue-Saaluse mõisapargis, kulgeb mööda Kavadi järve äärt kuni teeni. Edasi-tagasi liikumissuunaga 2,2 km rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Sügisel võib hoolikas matkaja raja kõrvalt leida pohli, mustikaid ja mitmeid söögiseeni. Rada on varustatud puidust suunavate viitadega ja infotahvlitega. Uue-Saaluse mõisapargis on 2 grillimisrestiga lõkkeaset, kus saab nautida kaunist vaadet Kavadi järvele, telkida ja ujuda.
Võrumaa
Haanja looduspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Kiidjärve kuklasterada (1 km)
Kuklaste elukorraldust tutvustaval ca 1 km pikkusel rajal võib matkaja tunda end hiiglasena imetillukeste kuklaste maailmas.Mistahes sõidukiga rajal liiklemine keelatud!
Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Matkavõimalus
Ühistranspordi võimalus
Kiidjärve-Taevaskoja-Kiidjärve matkarada (11,8 km)
Kiidjärve külastuskeskuse juurest algav 11,8 km pikkune matkarada kulgeb maalilise Ahja jõe kallastel, kust on hästi vaadeldavad erinevad liivakivipaed (Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi, Mõsumägi jne). Rada kulgeb ühte kallast mööda Saesaare paisuni, sealt üle silla ning teist kallast mööda tagasi. Rajale jääb Sõnajala lõkkekoht, kus on lubatud ka telkida.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Kilingi-Nõmme metsarada (lühem ring 3 km, pikem ring 5 km)
NUTIMÄNG "SIIT-SIIT METSAST" -on mäng linnulaulu huvilistele. Sulle avanevad metsvindi (metsavahi) laulu saatel 24 küsimust selles piirkonnas toimetavate lindude kohta.
Lisaks küsimusele saad kuulata ka selle linnu laulu või häälitsust.
Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad raja algusest infostendilt.
„METS MÜHISEB JA KÄGU …“
See on nutimäng neile, kes soovivad oma retke looduses veidi huvitavamaks teha. Liikudes mööda pikka rada (ca 6 km) avanevad käo kukkumise saatel järge mööda 26 punkti, kus tuleb lahendada erinevaid ülesandeid.
Tee fotosid, uuri ja puuri, kuula linnulaulu ning naudi loodust!
Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad raja algusest infostendilt.
Vaata ka teisi nutimänge
Rada saab alguse RMK Kilingi-Nõmme metsamaja ja metsaklassi juurest, kus on stendil ka rajakaart. Rajal on mitmed trepid ja laudrajaosad, lõpuosas asub grillkoda. Rada on metsanduslik õpperada, mille on kavandanud Hendrik Relve. Katusealuses loodusklassis saavad matkalised jalgu puhata ja keha kinnitada, koolid aga loodusteemalisi tunde läbi viia.
Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Kirikumäe matkarada (3,2 km)
Kirikumäe maastikukaitsealal saab matkata mööda 3,2 km pikkust tähistatud rada, mis kulgeb ümber Kirikumäe järve. Rada on varustatud puidust suunavate viitade ja infotahvlitega.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Kisejärve matkarada (6 km)
Kisejärve matkaraja 6 km pikkune teekond pakub võimalust tutvuda järvederohke maastiku ja selle kujunemislooga. Matkarada kulgeb ümber sopilise ja poolsaartega ääristatud Kisejärve, möödub Luikjärvest ja juhatab haruldaste vetikate poolest kuulsa Pahijärve äärde. Rada möödub ka tuntud Nopri meierei karjamaadest.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Kotka matkarada (6,7 km)
Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid. Vaatamisväärsusteks on Peipsi järve taganemisel tekkinud kõrged metsased liivaseljandikud ning Rüütli raba salapärased soosaared, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Üleminek liivaseljandikelt sooks on järsk ning selline maastikumuutus pakub matkajale meeldivat vaheldust.Rada on tähistatud valge-sinise värvimärgistusega puudel ja piktogrammidega punakaspruunidel postidel.
Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Kurtna matkarada (9 km)
Matkarada asub Kurtna järvestikus ja on Alutaguse rahvuspargi kooseisus. Rada algab Nõmmejärve lõkkekoha parklast. Matkarada muudab unikaalseks järvede tihe paiknemine maastikul ning võimalus matka käigus tutvuda väga erinevate maastiku- ja järvetüüpidega, saada osa ka siinsest rabailust ning reljeefi ja taimkatte suurest mosaiiksusest. Rada on tähistatud siniste värvimärkidega.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Kütioru matkarada (9,6 km)
9,6 km pikkune rada algab Kütioru mäesuusakeskuse lähedal olevast parklast, on varustatud suunaviitadega. Rada on väga vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske. Seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rada on väljatöötatud nii, et matkaja saab parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtadega ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud.Võrumaa
Haanja looduspark
Matkavõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Kütioru väike matkarada (2,8 km)
Kütiorus olles saab valida pikema matkaraja (9,6 km) kõrval läbimiseks ka lühema, umbes 2,8 km pikkuse matkaraja. Rada on tähistatud valgete värvimärkidega ning algab Kütioru mäesuusakeskuse lähedal olevast parklast ja suundub algul alla oru põhja. Vastupäeva kulgeva raja esimene pool ühtib 9,6km matkaraja algusega. Esineb lõike, mis nõuavad järskude nõlvade tõttu osavust ja võivad märjal ajal olla libedad.Eesti ürgorgude seas võimsaima, Kütioru, suurim sügavus ulatub 70 meetrini. Ürgorgu iseloomustavad järsud nõlvad ja suhteliselt kitsas orupõhi (250-600 m). Nõlvu lõhestavad arvukad (põhisuunaga risti paiknevad) uhtorud ehk sorid, mis on suurimad Eestis. Kütioru väikese matkaraja suurimaks vaatamisväärsuseks on sügav sälkorg - Suurtsori.
Võrumaa
Haanja looduspark
Matkavõimalus
Leemeti matkarada (2+3 km)
Suurepärast koormust pakkuv tõusude ja langustega matkarada on läbitav 2 ja 3 km ringina. Suvel metsalooduse nautimist võimaldav rada sobib talvel suurepäraselt suusamõnude nautimiseks. Rada on korralikult tähistatud ja sobib ka võistluste pidamiseks. Pärast jalutuskäiku või sportimist saad pidada pikniku Leemeti metsaonnis.Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Loodi lehisepuistu matkarada (0,2 km)
Rada asub suure Karksi-Nuia - Viljandi maantee ääres. Auto saab jätta avarasse parklasse. Poolehektariline lehisepuistu jätab oma hiiglaslike euroopa lehistega võimsa mulje. Kõrgeim lehis on 43,3 m, keskmiselt on lehiste kõrgus 38,5 m. Mööda rada saab külastada Loodi mõisaomanike von Bock´ide perekonnakalmistut. Rada on tähistatud valgete värviringidega puudel.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Loodi põrguoru matkarada (2 km)
Loodi matkarajale saab minna nii Paistu poolsest küljest kui läbi Loodi mõisa õue. Mõlemal pool asub parkla. Mõisapoolses osas on matkaraja alguses paisjärve kaldal avar lõkke- ja telkimisvõimalusega ala. Rajale mineja peab arvestama päris mitme raske mäkketõusuga, kuid Loodi põrguks kutsutud punase liivakivi paljand koos mitmete allikatega tasub külastamist.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Loosalu-Paluküla loodusrada (7,7 km)
Loodusrada on 7,7 km pikk, millest peale rekonstrueerimist on laudteed 4 km. Rada ei ole ringne, ning kogu raja läbimiseks edasi- tagasi peab arvestama umbes 15,4 kilomeetriga. Loosalu poolt tulles algab laudrada rabaservast, möödub Loosalu järvest ning kulgeb raba ja metsa läbides kuni esimese talukohani. Sealt tõuseb pinnasrada mööda metsa- ja põlluvaheteid Paluküla Hiiemäe jalamile. Jalgratturid peavad Loosalu- Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama (kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitame marsruuti mööda maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.Raplamaa
Kõnnumaa maastikukaitseala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Lõunalaagri matkarada (1,8 km või 2,3 km)
Kaunis loodus, vaheldusrikas maastik ning möödaniku sündmused esimese Eesti Vabariigi ajast pakuvad siin põnevust nii ajaloohuvilisele kui ka loodusnautlejale. 1926. aastal asuti sellele alale rajama Lõunalaagri laskevälja ning sõjaväelinnakut koos barakkide, elumajade, ambulantsi ning kasiinodega, millest siiani jutustavad kohati säilinud hoonete alusmüürid ning seinad. Raja pikkus 1,8 km.Kuid kui suunduda lõkkekohast mööda paisjärve kallast paremale, kohtub rajal ka „hundiga“. Loodushuvilistele lastele pakume natuke pikemal rajal (2,3 km, teeb tiiru ümber paisjärve ning jõuab tagasi 1,8 km rajale, jälgi viitasid) huvitavaid teadmisi huntide välimusest, elu-olust ja käitumisest ning kutsume osalema nuputamismängus „Tunne hunti“. Info mängus osalemise kohta ning vastamist ootava küsimuse leiad viimaselt hunte tutvustavalt tahvlilt.
Võrumaa
Räpina-Värska puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Luite matkarada (4,4 km)
Matkarada lookleb paraleelselt luitega Rannapungerja jõe suudmesse ja tagasi, läbides oma teekonnal Kauksi telkimisala. Rada on tähistatud kollase värvitriibuga puudel.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Männikjärve matkarada (2,2 km)
Pikkuse poolsest sobib Männikjärve matkarada alustavale matkajale. Rajal avanevad ilusad vaated Männikjärvele ja ümbritsevale rabale.Võimaluse liikuda ümber Männikjärve, rabas ning salumetsas. Rada on looduses tähistatud puudel oleva punase märgistusega ning läbimiseks kulub keskmiselt 1 tund.
Jõgevamaa
Endla looduskaitseala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Marimetsa matkarada (9 km)
Marimetsa parkimistaskust alguse saav ja seal ka lõppev kokku 9 km pikkune edasi-tagasi rada annab hea võimaluse tutvuda erinevate elupaikadega: raja algusosas olev pinnastee kulgeb mööda metsasihti, hiljem heinamaal, seejärel kuusikus piki Marimetsa oja kallast ning jõuab üle Kureselja mäe rabaservale. Sealt algav laudtee viib läbi madal-, siirde- ja kõrgsoo laugasteni välja. Teed näitavad puidust suunaviidad.
Läänemaa
Marimetsa looduskaitseala
Matkavõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Meenikunno matkarada (5,8 km)
5,8 km pikkune matkarada on ringikujuline ning koosneb 2,4 km pikkusest laudteest ja 3,4 km pikkusest metsarajast. Rajal on 13 infoalust, mis tutvustavad raba ja metsa. Matkaraja Liipsaare poolses otsas on vaatetorn. Raba pakub põnevat kõikidele huvilistele - nii matkajale, marjulisele, linnuvaatlejale jne.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Ööbimisvõimalus
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Invavõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Mukri loodusrada (2,5 km)
Rada kulgeb mööda Mukri raba, möödudes rohketest laugastest ja rabajärvedest ning pakkudes ilusaid vaateid vaatetornist.Raplamaa
Mukri looduskaitseala
Matkavõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Murrumetsa matkarada (3,5 km)
Ringikujuline Murrumetsa rada kulgeb läbi Pühajärve pargi Murrumetsa ja tagasi. Rada on 3,5 km pikkune ja selle läbimiseks kulub ca 1-1,5 tundi. Rada on soovitav läbida jalgsi. Rada algab Pühajärve puhkekeskuse parklast, Otepää-Kääriku maantee äärest. Rajal saab eesti-, inglise- ja soomekeelsete tekstidega infotahvlite kaasabil õppida tundma Otepää metsade ja kultuurmaastiku linde-loomi-taimi.Valgamaa
Otepää looduspark
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Naissaare keskrada (11 km)
Rada tutvustab Naissaare looduslikke vaatamisväärsuseid. See saab alguse Naissaare telkimisalalt ja kulgeb esmalt põhja poole läbides Taani kuninga aia. Põhjakülast suundub rada mööda metsasihti lääne poole Kunila mäeni, mis on Naissaare kõrgeim mägi. Sealt keerab rada tagasi lõuna poole, teeb ringi miiniladudes ja suundub tagasi telkimisalale.Rada on tähistatud valge-roheline-valge märgistusega puudel ja viitadega keeramiskohtades.
Harjumaa
Naissaare looduspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Naissaare lõunarada (12 km)
Naissaare lõunarada on tuntud ka kui kultuurirada, läbides Männiku küla ja Lõunaküla. Raja äärde jääb ka Naissaare kirik, surnuaed ja kabel. Samuti läheb rada mööda Sepa talust, kus sündis ja kasvas kuulus optik Bernhard Schmidt.Rada kulgeb suures osas mööda teid ja seda on võimalik läbida ka jalgrattaga.
Rada on tähistatud valge-sini-valge värvimärgistusega puudel ja viitadega keeramiskohtades.
Harjumaa
Naissaare looduspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Naissaare põhjarada (7 km)
Põhjarada on tuntud ka militaarraja nime all. Rada saab alguse Haldja külast ja kulgeb mööda rannikut põhja poole Naissaare põhjatipuni. Sealt liigub rada tagasi lõunapoole mööda läänekallast. Rajale jäävad peaaegu kõik olulisemad Naissaare militaarsed vaatamisväärsused nagu näiteks Eesti patarei nr 5 ja patareid 10A ning 10B.Rada on tähistatud valge-punane-valge värvimärgistusega puudel ja keeramiskohtades viitadega.
Harjumaa
Naissaare looduspark
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Neeruti loodusrada (1,5 km ja 3,5 km)
Neeruti loodusrajal on põnev võimalus matkata koos giidiga - audiogiidiga! Rajal on 15 huvipunkti tahvlit, igal neist ka ruutkood. Koodi skaneerides saad kuulda lugusid Neeruti loodusest ja kohanimedest, sellest, kuidas Kalevipoeg siin künnitööd tegi ja huntidega hädas oli ning ka lihtsalt teejuhatust - kuidas jõuda järgmisesse huvipunkti.Rada algab ja lõpeb Eesjärve telkimisalal. Rajal on 15 infotahvlit, lisaks suured koomiksitahvlid, millel piltjutustused Neeruti lugudest. Kõigil tahvlitel ja infopostidel on väike raja kaart märkega „oled siin“.
Neeruti loodusrada on läbitav 1,5 ja 3,5 km ringina.
Eesjärve telkimisalalt kulgeb rada ümber järve otsa ja tõuseb Sadulamäele – muistsele linnamäele. Sadulamäe nõlval on infomajake, kus jalgu puhates saab põhjalikult tutvuda Neeruti loodusest, Kreutzwaldist ja Kalevipojast ning linnamägedest jutustavate infotahvlitega. See on mõnus loodusõppepaik koolidele, lasteaedadele ja peredele.
Edasi kulgeb rada loode-kagu suunaliste pikkade vallseljakute - ooside harjadel, mille järsk kalle ulatub kohati 45 kraadini. Ka seal kuuleb audiogiidi vahendusel paljugi huvitavat Neeruti metsadest, suurtest puudest, lindudest ja sellest, kuidas siinsed põnevad kohanimed alguse on saanud. Pikem ring (3,5 km) ulatub Kiissaaugumäeni ja sealt piki Nuuskaugumäge ja ümber Tagajärve uuesti Eesjärve parklasse.
Neeruti loodusrada ja telkimisala said uuendatud aastaks 2020 Eesti-Soome koostööprojekti „Lights on!“ raames, millega heideti valgust ja anti uut hingamist kaheksale ajaloo ja pärandkultuuriga seotud objektile Eestis ja Soomes.
Lääne-Virumaa
Neeruti maastikukaitseala
Lõkkekoht
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Nohipalo õpperada (3 km)
Ringikujuline Nohipalo õpperada, mis algab ja lõppeb Ilumetsa metsamaja juures, on ca 3 km pikkune. Rajale jääb 16 infotahvlit, mis tutvustavad jahindust ja metsandust. Raja läbimiseks kulub umbes 1,5 tundi.Põlvamaa
Räpina-Värska puhkeala
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Nõmmeveski-Liiapeksi matkarada (16 km)
Taimestiku ja pinnase hoidmiseks palume Viru rabas matkajatel liikuda vaid laudteel! Neil, kes läbivad matkateed jalgrattal, tuleb Nõmmeveski - Liiapeksi lõigul sõita tähistatud metsateed pidi ümber Viru raba Narva maanteeni. Laudteel on jalgrattaga sõitmine keelatud!Tähelepanuks neile, kes matkavad Lahemaalt edasi Kõrvemaale!
Matkatee trass Viru rabast kuni Järvi Pikkjärve telkimisalani (kilomeetrid 42-49) on muudetud. Palume jälgida tähelepanelikult raja tähistust looduses! Kodulehel olevat II lõigu Aegviidu-Kalmeoja kaarti on uuendatud ning see vastab tegelikkusele.
Paberkandjal olevad II lõigu kaardid on uuendamata.
RMK Oandu - Aegviidu - Ikla matkatee 3. lõik kulgeb Nõmmeveskilt Viru rappa.
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Harjumaa
Lahemaa rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Oandu-Võsu matkarada (9,5 km)
Oandu - Võsu matkarada on RMK Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee esimene lõik. Matkatee kulgeb siin endise Oandu-Koljaku loodusreservaadi põliseid metsi läbival muistsel Seljaku teel, on hästi läbitav nii jalgsi kui rattaga.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Õisu matkarada (2,5 km)
Matkarada asub Õisu mõisa südamest veidi põhja pool kauni Vidva oja kaldal.Avarast parklast juhatab infotahvel huvilise mitmekesisele ja pisut füüsilist pingutust nõudvale rajale. Värskelt renoveeritud rajal pole enam treppe ja matkaja saab oru veerust üles köie abil sportlikku jõudu ja nutikust kasutades. Kärestikuline oja pakub silmailu ja rahustavat veevulinat igal aastaajal. Tähelepanelik vaatleja leiab ühelt paljandilt ka veekandja neitsi piirjooned. Õisu jõeorgu kutsutakse ka Mulgimaa Taevaskojaks.
Viljandimaa
Sakala puhkeala
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Ojakivi rada (5 km)
Vergi poolsaarel Võsu ja Lobi küla vahel asuv rada tutvustab paksu metsa peitunud Ojakivi (tuntud ka kui Oja Suurkivi, Sagadi kivi, Võsu rändrahn, Piga Suurkivi). Hiidrahn on maapealse mahu poolest 3. Lahemaal ja 14. Eestis. Kivini on maad 2,5 km ning tagasi sama palju.Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ööbikuoru väike matkarada (450 m)
Seda, 450 m pikkust matkarada, võib pidada eraldi vaatamisväärsuseks, kuna rajal on näha Rõuge ürgorgu suubuv lühike sälkorg - tsori, mille järskudel nõlvadel paljandub paekivi. Toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust - sellest ka oru nimi. Rada kulgeb mööda treppe ja purdeid.Võrumaa
Haanja looduspark
Matkavõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Osmussaare matkarada (9 km)
Saare lõunasadamast algav ringikujuliselt läbitav matkarada suundub piki teed loodesse. Huviliste tähelepanu on pälvinud põhjarannikul asuv pank. See on osa ligi 1200 kilomeetri pikkusest Balti klindist. Pankrannik on kõige kõrgem (7 m) tuletorni lähedal ning madaldub kirde suunas, kus asuvad „krokodillid“. Osmussaarel on rannikulõukad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised metsad.Osmussaare ehteks on looniidud ehk alvarid.
Läänemaa
Osmussaare maastikukaitseala
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
_medium.JPG)
Padakõrve matkarada (3,6 km)
Mööda metsasisest kruusateed kulgev matkarada tutvustab sipelgate elu. Liigutakse vaid mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Rada võib läbida ka sõidukiga.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Matkavõimalus
Invavõimalus
hoiatus
Palumägede matkarada (1 km)
1 km pikkune mitmete tõusude-langustega matkarada algab Palumägede teise parkla juurest ja sobib lõkkekohas olijale järveäärse puhkuse vaheldusrikkamaks muutmiseks.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Paunküla mägede matkarajad (kogupikkus 12 km)
NUTIMÄNG – Tee oma päev põnevamaks mängides! Rada kulgeb mööda matkarada, raja pikkus 3,5 km ja selle läbimiseks kulub ligi 1,5 tundi. 11 küsimust avanevad vastavalt punktide järjekorraleSelleks lae alla Play poest või App Store-st alla Loquiz äpp.
Mänguks vajalikud paroolid ja QR koodi leiad parkla infotahvlilt või lõkkekohast.
Vaata ka teisi nutimänge
Ilusate järvede, ooside ja rabasilmade vahel looklevad rajad, millest saab kombineerida erineva pikkuse ja raskusega marsruute.
Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Pedassaare matkarada (4 km)
Rada teeb ringi ümber Kolga lahe mitmes mõttes unikaalseima saare (vanim, kõrgeim, metsaseim jne) põhjaosa kulgedes piki randa.Harjumaa
Põhja-Eesti puhkeala
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Penijõe matkarada (3,2-7 km)
NUTIMÄNG - Penijõe matkarajale minnes proovi ka nutimänge! 5 km raja läbimisel saad valida kahe mängu vahel. Mõlemas on 10 ülesannet, mis aitavad märgata ümbritsevat ja annavad loodetavasti ka uusi teadmisi. Varu piisavalt aega (1,5-2 tundi), võimalusel võta kaasa binokkel ja mine põnevale avastusretkele Penijõe luhakarjamaale.Mängimiseks lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängude "Linnud rahvapärimuses" ja „Penijõe raja matkamäng“ täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad Matsalu rahvuspargi külastuskeskuse I korruse aknalt.
Vaata ka teisi nutimänge
Erinevaid läbimisvõimalusi pakkuv rada Matsalu rahvuspargile iseloomulike maastike (roostik, kevadeti üleujutatud jõeluht ja niidud) ning sealse elustiku tundmaõppimiseks. Rajale jääb ka roostiku servas asuv 8 m kõrgune vaatetorn.
Matkarada on võimalik läbida neljal erineval moel, raja pikkuseks kujuneb kas 3,2 km (vaatetornini ja tagasi); 4,7 km, 6 km või 7 km (ringselt läbitavad rajad). Rada kulgeb osaliselt karjatatavatel aladel, enamuses on pinnasetee. Tähistatud puidust suunaviitadega.
Pärnumaa
Matsalu rahvuspark
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Pikksaare matkarada (1 km)
1 km pikkune varjuline rada kulgeb Pangodi parkmetsas ja sobib telkimisala ja lõkkekoha külastajale meeleolukaks jalutuskäiguks.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Piusa jõe ürgoru matkarada (15 km)
Edasi-tagasi liikumissuunaga (üks suund 15 km, kokku 30 km) rada algab Vastseliina Piiskopilinnuse varemete juurest ja kulgeb mööda Piusa jõe ürgorgu Lindora külani Võru-Obinitsa maanteel. Peale kenade paljandite näeb rajal mitut vana veskikohta. Rada on varustatud puidust suunavate viitadega.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Piusa matkarada (1,4 km)
Piusa matkarajal on võimalik tutvuda täpsemalt Piusa koobastiku looduskaitsealal kaitstavate taime- ja loomaliikidega. Rada möödub Piusa külastuskeskusest ja muuseumikoopast.Võrumaa
Piusa koobastiku looduskaitseala
Matkavõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Põltsamaa jõe veerada Endlas (35 km)
Rada algab Pagari silla juurest ja lõpeb Jõemõisas.Järvamaa
Endla looduskaitseala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Poruni matkarada (5 km)
Poruni 10 km (edasi-tagasi) pikk matkarada kulgeb piki Poruni jõe kallast Narva jõeni ja pöördub sealt lähtekohta tagasi. Raja äärde on paigutatud 12 infostendi, mis tutvustavad piirkonna loodust, lammimetsa, põliseid laialehelisi puistuid, juhivad tähelepanu jõe kallastel kohati paljanduvate geoloogilistele kihistutele, käsitlemata ei jää ka piirkonda iseloomustav militaarajalugu.Poruni matkarada on tähistatud siniste värvitud ristkülikutega puudel ja metall suunaviida postidega
Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Pühajärve matkarada (14 km)
Pühajärve matkarada on 14 km pikkune jalgsimatkajaile suunatud ringikujuline matkarada, mis on parim viis Pühajärve ning selle lähiümbrusega tutvumiseks. Rajalähedased loodusobjektid: Pühajärv, Armuallikas, Väike-Emajõe algus, Koolirand, Murrumets, Pühajärve Sõjatamm ja Sõjatammik.Valgamaa
Otepää looduspark
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Pühajärve tunnetusrada (1,5 km)
Sillakeste ja laudteedega varustatud ringikujuline matkarada sobib mõnusaks jalutuskäiguks ning looduse nautimiseks ka väiksematele ja eakamatele matkahuvilistele. Raja äärde, Pühajärve kaldale, jääb Kooliranna lõkkekoht, kus on võimalik grillida ja puhata ning suvisel ajal end järvevees jahutada.Valgamaa
Otepää looduspark
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Rae järve matkarada (1,7 km)
NUTIMÄNG - „METSAOTI ROGAIN“Liikudes mööda Rae järve matkarada avanevad järgemööda Sinu nutiseadmes 15 ülesannet ümbruskonna looduse kohta. Kui kuuled karu urinat, siis ole valmis ülesande lahendamiseks, kindlasti kohtud metsaotiga ka raja peal, kuid muretsemiseks pole põhjust - kõik on ohutu!
Lae Play poest või App Store-st alla Loquizi äpp. Mängu täpsemad juhtnöörid, vajalikud paroolid või QR koodi leiad raja algusest ja infostendilt.
Vaata ka teisi nutimänge
1,7 km pikkune matkarada saab alguse Rae järve telkimisalalt ja kulgeb mööda järvekallast, kus võib näha nii jäälinde kui ka kopra tegevusjälgi. Fotohuvilistele ja ka lastega peredele pakub rada hulgaliselt põnevaid vaateid.
Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
RMK matkatee Heltermaa-Ristna-Sarve/Heltermaa-Kärdla (32 km)
RMK matkatee Heltermaa-Ristna-Sarve haru (ehk RMK matkatee Hiiumaa haru) I lõik algab Heltermaa sadamast, sisuliselt kohe praamilt maha astudes.Esimese kilomeetri kulgeb matkatee mööda suurt maanteed, kuid pöörab siis Heltermaa-Vahtrepa lookarjamaale ning ületab selle.
Karjamaal on veised!
Teisel pool karjamaad jõuab matkatee väiksemale maanteele, kuid pöörab õige pea metsa alla ning kulgeb mööda metsarada Kallaste pangani- Mõnisada meetrit eemal, vanal talukohal asub matkatee esimene peatuskoht - Remmelko lõkkekoht.
Lõkkekohast edasi kulgeb matkatee valdavalt mööda suuremaid ja väiksemaid külavaheteid ning kohalikke maanteid.
Säärekülas asub matkatee järgmine peatuskoht - Säärenina lõkkekoht . Paraku ei ole olnud võimalik lõkkekohta otsa matkatee rajale jätta, seega tuleb matkajal lõkkekohani jõudmiseks sama teed pidi edasi-tagasi käia. Säärenina lõkkekoht asub matkatee põhitrassist 3,5 km kaugusel, ning see lõik ei ole arvestatud matkatee põhitrassi pikkuse hulka.
Pärast paari kilomeetrit kohalikul maanteel pöörab matkatee Kukka külas metsateele ning kulgeb mööda seda kuni Kärdla lennujaamani.
Pärast lennujaama kulgeb matkatee mööda rannaäärset teed kuni Kärdla linnani.
Kärdlas on olemas kõik eluks vajalik - poed, söögikohad, majutusasutused jms.
See matkatee lõik küll lõpeb Kärdla kesklinnas, kuid matkajale sobiv peatuspaik - Autobaasi lõkkekoht - asub Kärdla linna lääneservas, Kärdla matkaraja ääres.
Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Heltermaa-Ristna-Sarve/Kärdla-Ristna (107 km)
RMK matkatee Hiiumaa haru II lõik algab Kärdla kesklinnast.Kui matkatee I lõik kulges peaasjalikult mööda küla- ja maanteid, siis selle lõigu ilme on aga hoopis teistsugune. Olles ühtekokku 107 km pikkune on see ka matkatee Hiiumaa haru kõige pikem lõik.
Kärdla keskväljakult alates läheb matkatee mööda Tiigi tänavat, kuni jõuab linna servas oleva Kärdla matkarajani ning läheb mööda seda linnast välja. Kärdla matkaraja ääres asub ka Autobaasi lõkkekoht.
Kärdla matkarajast lahkneb matkatee mööda liivast metsateed kuni pöörab üle teeäärse kraavi metsarajale.
Teisel pool metsa põikab matkatee korraks maanteele, läheb siis tagasi metsarajale ning jõuab Tõrvanina telkimisalani.
Pärast telkimisala võtab matkatee suuna Tahkuna poolsaare keskosa poole ning kulgeb pikal inimasustuseta metsas, kuni jõuab poolsaare põhjarannikule.
Matkatee teeb põike Lõimandi randa ning kulgeb mööda poolsaate põhjakaldal olevaid vanu luiteharju, möödudes sealjuures Tahkuna poolsaarel olevatest I ja II maalimasõja aegsetes rannakindlustustest. Poolsaare loodenurka jääb ka Tahkuna tuletorn.
Matkatee rada pöörab poolsaare keskele tagasi ning metsade vahele jääb seal Ränkaja lõkkekoht, kus matkaja saab telkida ning end järgmiseks matkapäevaks välja puhata.
Matkatee liigub edasi Hiiumaa keskosa poole ning teele jääb Kaibaldi nõmm ja liivik - metsapõlengute ning Nõukogude sõjaväe rasketehnika õppeplatsina kasutamise tõttu tekkinud Eesti suurim liivik.
Pärast Kaibaldi liivikust möödumist läbib matkatee Sakkasoo nimelise nõmmraba. Jõudes taas metsatee äärde, möödub rada hiljuti taastatud Määvli jääksoost, teeb kaare ümber Mõdumaa soo ning jõuab mööda kruusateed Kapasto metsaonni juurde.
Kapato metsaonni lähedale jäävad Aruselja talu maad, kus asub ka üks Hiiumaa vanimad tuulikuid - Aruselja tuulik.
Edasi Luidja poole edasi minnes möödub matkatee Hiiumaa suurima soost - Pihla rabast ning jõuab lõpuks Laasimetsa lõkkekoha juurde.
Pärast Laasimetsat läheb matkatee läbi Hüti külast, kus asus esimene Eestis tegeutsenud klaasivabrik - Hüti klaasikoda.
Põldude vahelt läbi minnes jõuab matkatee lõpuks Kõpu poolsaare rannikule ning läheb läbi Luidja lepiku.
Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
_medium.jpg)
RMK matkatee Heltermaa-Ristna-Sarve/Ristna-Tihu (36 km)
Hiiumaa matkatee kolmas lõik algab Ristna külastuskeskuse juurest ning viib Tihu metsaonnini.Sellele lõigule jäävad mõned Hiiumaa tuntuimad vaatamisväärsused - Kaleste paradiisirand, Kõpu tuletorn, Korbi mäed jm.
Taaskord on tegu rajalõiguga, mis kulgeb suures osas inimasustuseta metsas.
Ristna külastuskeskuse juurest suundub matkatee rannal, kus mööda luiteharju ning nõmmemännikus kulgedes jõuab välja Kaleste telkimisalale.
Kaleste rand on üks kaunimaid liivarandu Hiiumaal, see on ka seesama paradiisirand, millest Tõnu Õnnepalu on kirjutanud oma raamatus "Paradiis".
Kaleste telkimisalalt suundub rada edasi mööda Kaleste õpperada ning lahkneb sellest, jäädes lõpuks Hiiumaa võimsaimate rannamoodustisteni - Korbi mägedeni.
Pärast Korbi mägesid jääb teele veel teinegi "mäeahelik" - Järvemäed, kus rada samuti kulgeb mööda luiteharju üles-alla.
Lõpuks ületab matkatee rada maantee ning jõuab nii Hiiumaa kui kogu Lääne-Eesti kõrgeima künka - Tornimäe jalamile. Tornimäe otsas asub üks maailma vanimaid seni tegutsevaid majakaid - Kõpu tuletorn.
Tõus Tornimäele on üsna järsk ning võib vihmase ilmaga ka libe ning porine olla.
Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
_medium.jpg)
RMK matkatee Heltermaa-Ristna-Sarve/Tihu-Sarve (56 km)
Hiiumaa matkatee haru viimane lõik algab Tihu metsaonni juurest ning viib tagasi Heltermaa poole - Sarve telkimisalale, mis asub sadamast vaid 3 km kaugusel. Soovi korral võib matkaja aga võtta ka hoopis suuna Sõru sadama poole, kus saab astuda praamile ning edasi Saaremaale sõita.Sellele teelõigule jäävate peatuskohtade vahelised vahemaad on väga pikad ning vajavad hoolikamat ettevalmistust.
Samuti jääb sellele lõigule mereületus Kassari saare idakalda ning Hiiumaa vahel, kus veetase on küll enamus aega madal, kuid jalad saavad seal märjaks kindlasti.
Hiiumaa
Hiiumaa puhkeala
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla / Hirvelaane - Kellissaare (70 km)
Raplamaad läbivat lõiku võiks iseloomustada ehk nii, et seal on kõik alles avastamist vajav, sest hetkel on seal vaid üksikud pidepunktid kuid loodus on põnev ning arenguruumi piisavalt. Jalgratturid peavad Loosalu- Paluküla laudtee läbimisel jalgratast käekõrval lükkama (kindlasti enda kõrval laudteel). Neile jalgratturitele, kes soovivad kiiret tempot ja jalgratastega pigem sõita, soovitame marsruuti mööda maanteid Põlliku, Sonni, Kädva suunal.Raplamaa
Sakala puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla / Hüpassaare - Kopra (56 km)
Matkatee lõigu pikkuseks, mis kulgeb Hüpassaare lõkkekohast Kopra lõkkekohani on u 56 km. Hüpassaare lõkkekohas saab matkaja teha pikema puhkepausi, telkida, teha lõket, matkata õpperajal ning külastada Mart Saare majamuuseumit. Hüpassaare on ka väravaks Soomaa rahvuspargile.Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal.
Viljandimaa
Soomaa rahvuspark
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla / Kalmeoja - Aegviidu (38 km)
Tähelepanu!Matkatee trass Viru rabast kuni Järvi Pikkjärve telkimisalani (kilomeetrid 42-49) on muudetud. Palume jälgida tähelepanelikult raja tähistust looduses! Kodulehel olevat II lõigu Aegviidu-Kalmeoja kaarti on uuendatud ning see vastab tegelikkusele.
Paberkandjal olevad II lõigu kaardid on uuendamata.
Seda lõiku võiks väga lühidalt iseloomustada nii – vana hea Kõrvemaa.
Matkatee algab siin Lahemaa edelanurgast, kulgeb läbi Põhja-Kõrvemaa LKA kus on palju erinevaid loodusradu, telkimisalasid ja lõkkekohti. Põhja-Kõrvema on oma kaunite männikute, põneva liigendatud maastiku ning hõreda asustuse pärast matkajate seas tuntud ning armastatud paik. Matkatee jääb siin pea eranditult kitsastele metsaradadele, vaid Narva maantee ja Aegviidu läheduses kulgeb see suurtematel teedel.
Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Lõkkekoht
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla / Kellissaare - Hüpassaare (28 km)
Matkatee, mis kulgeb Kellisaare lõkkekohast Hüpassaareni, pikkuseks on umbes 27 kilomeetrit. Kellisaare lõkkekohas saab matkaja pikema puhkepausi teha, telkida ja ujuda.Liikudes Kellissaare lõkkekohast C. R. Jakobsoni Talumuuseumi suunas kulgeb matkarada esmalt piki Mädara vallseljakut, mis on piirkonnas eriline väärtusliku maastikuilmega pinnavorm, mis on jääajatekkeline ja mitmekesistab piirkonnas muidu tavapärast lauskmaad.
Esimeseks suuremaks vaatamisväärsuseks on kindlasti C.R. Jakobsoni perekalmistu (4,5 km kaugusel) ja talumuuseum Kurgjal (umbes 6 km kaugusel), kus võib ringi vaadata ja muuseumi rehetoas keha kinnitada. Kellisaarest Kurgjale mineku raja esimene 2-3 km kulgeb metsateel, kus on päris järsud tõusud ja langused, algajad võiks ratast käekõrval lükata. Peale künklikku metsavaheteed saab järgmised kolm kilomeetrit talumuuseumini mööda maanteed vurada. Peale muuseumikülastust ootab ees rahulik metsamatk mööda Sakala tee matkarada (12,2 km). Matkarada on läbitav nii jalgsi, kui jalgrattaga. Mootorsõidukitega rajale minna ei tohi. Esimeseks peatuspaigaks matkarajal on Saeveski metsaonn (4 km Kurgjalt), kus saab nii ööbida, kui pikniku pidada. Kui aega on rohkem ja käimisest isu täis ei ole, siis võib jalutada mööda loogelise Saarjõe kaldaid kulgevat 8,2 km pikkust õpperada. Ka järgnevad lõkkekohad Kabelimäel (Saeveskilt 0,5 km) ja Luites (Saeveskilt 7 km), pakuvad matkajale puhkamise ja telkimise võimalust. Peale Sakala tee matkaraja läbimist saab uudistada ka Vanaõue puhkekeskust, kust võib ettetellimisel maitsta mahedat lambapraadi. Nüüd kulgeb matkatee metsateedel, möödub Lepakose rändrahnust ning ületab Navesti jõe. Jällegi soovitame liikuda rajal jalgsi või jalgrattaga. Peagi jõuab matkaja Soomaa rahvuspargi väravateni – Hüpassaare lõkkekohta (Saeveskilt umbes 17 km, Sakala tee lõpust 9 km), matkaraja ühe tähtsama kultuuriobjektini – Mart Saare majamuuseumini. Lõkkekohas on võimalik telkida ja jalutada Hüpassaare rabas mööda 4,4 km pikkust õpperada. Muuseumi külastuseks soovitame eelnevalt tutvuda Viljandi Muuseumi kodulehelt Mart Saare majamuuseumi lahtiolekuaegadega.
Järvamaa
Sakala puhkeala
Ööbimisvõimalus
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla / Aegviidu - Hirvelaane (61 km)
Matkatee III lõik läbib Kõrvemaa maastikukaitseala, mis on loodushoiu objektidega asustatud veidi hõredamalt kui eelmine lõik, kuid looduse poolest kaunis ja huvitav.Teele jääb ka üks Eesti pikimaid laudteelõike - laudtee üle Kakerdaja raba on üle kolme ja poole kilomeetri pikk.
Pärast Kaerdaja raba läbimist jääb teele 17 kilomeetrit vaheldumisi matkaradu ja kruusateid läbi Kõrvemaa kuni Paunküla veehoidlani. Peale Paunküla veehoidlat tuleb ületada Tallinn-Tartu maantee ning sealt edasi kulgeb matkatee valdavalt mööda erinevaid teid jõudes lõpuks Raplamaale.
Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Lõkkekoht
Telkimisvõimalus
hoiatus
-_medium.jpg)
RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla / Kopra - Ikla (74 km)
Matkatee viimase lõigu kogupikkuseks on 74 kilomeetrit. Seda võib läbida mitme päeva jooksul, sest puhke-, lõkketegemis- ja ööbimiskohti jääb teele piisavalt.Kui alustada oma retke Kopra lõkkekoha juurest, siis esimeseks peatuskohaks on Kilingi-Nõmme lõkkekoht. Järgmisekspeatuspaigaks on Rae järve äärne, kus on võimalik telkida, lõket teha või tutvuda Rae järve matkarajaga ja seal toimetavate metsaelanikega. Mööda matkateed edasi liikudes on järgmiseks vaatamisväärsuseks Laiksaare looduseõpperada, mis kulgeb liigirikkas ja vaheldust pakkuvas Rannametsa jõe lammimetsas, umbes raja keskel on metsaonn. Läbi Massiaru küla tulles on järgmiseks peatuskohaks mereäärses männitukas, Liivi lahe kaldal asuv Kabli külastuskeskus, mille kõrval on Priivitsa lõkkekoht telkimisega ja looduse õpperada, edasi liikudes jääb teele Kabli linnujaam, Kabli külas asuv jaala „Kaja“. Edasi ootavad matkajat juba Lemme ja Krapi telkimisalad, nende vahemaa on ainult 3 kilomeetrit. Krapi telkimisalat edasi Iklasse suundudes jääb teele Treimani ehk Draimanni ehk „Kolme mehe küla“, mis on rikkaliku ja kireva ajalooga rannaküla, samuti populaarne suvituskoht.
Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Ööbimisvõimalus
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
_medium.jpg)
RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla/Oandu-Kalmeoja (40 km)
Rada saab alguse RMK Oandu külastuskeskuse juurest, kus on hea koht oma auto parkimiseks. Oandult liikuma hakates saab hea ülevaate kaunist Lahemaast. Laagripaigad on kenad ja pakuvad mõnusat äraolemist väsinud rändurile.Lahemaad läbiv matkatee lõik ühtib Kõrve rajaga ja läbib Lahemaa rahvuspargi kirdest edelasse.
Matkatee kulgeb esmalt endise Oandu - Koljaku loodusreservaadi põliseid metsi läbival muistsel Seljaku teel ja Lemuselja - Võhma männimetsade vahel kuni Võhma külani. Tandemäe, Võhma ja Uusküla loopealsete maastik on kujunenud aastatuhandete jooksul inimese ja looduse koosmõjul, see ala asustati püsivalt juba neli - viis tuhat aastat tagasi. Esivanemate elust ja tööst on maastikule jäänud kiviaiad ja põllupeenrad, kalmed ja kunagistele põldudele ning karjamaadele kasvanud kadastikud. Pärandmaastike vahelt jõuab Matkatee Lahemaa jõgede piirkonda, kus Loobu jõgi Joaveski juures ja Valgejõgi Nõmmeveskil paeastangutest jugadena ja joastikena alla langevad ning ületab sügavas orus voolava Pärlijõe. Kalmeoja lähedalt viib laudtee üle maalilise ja laukarohke Viru raba.
Loksa teeristi juures tuleb matkajal ületada Narva maantee ja Matkatee jätkub juba Kõrvemaa metsades.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi / Aegviidu-Roela (106 km)
Aegviidust kulgeb rada edasi Lääne-Virumaal Tapa külje alt läbi, jõudes Ohepalu ja Neerutini, läbib Porkuni ja suundub nõukogudeaegsete raketibaaside territooriumi kaudu Roela käbikuivatini.Lääne-Virumaa
Põhja-Eesti puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi / Mummassaare-Kauksi (133 km)
Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru viimane lõik saab alguse Eesti põhjaranniku mererannalt, läheb läbi Kuremäe kloostri juurest, seejärel mööda metsateid Iisakule, põigates Kotka matkarajale ja kohe edasi Agusalu kriivade peale. Edasi viib tee mööda suurtest soodest Peipsi äärde kuni jõuab mööda Peipsi järve põhjarannikut Kauksisse välja.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi / Penijõe-Varbola (84 km)
Penijõe-Aegviidu-Kauksi haru rada algab Matsalu rahvuspargi külastuskeskusest Penijõel ning liigub mööda teid ja radu Varbola suunas. Teel püüavad pilku muljetavaldavad Kasari jõe luhad, kus kevad- ja sügisrände ajal peatuvad kümnete tuhandete kaupa Eestist läbi rändavad linnud. Seejärel jäävad teele endisaegne Virtsu viinud raudtee tamm ja Märjamaa karstialad. Edasi kulgeb matkatee vanadel rannamoodustistel kuni Varbola linnuseni, mis on Eesti suurimaid muinaslinnuseid ja olnud aktiivses kasutuses 12.-14. sajandil. Ühtlasi põikab rada läbi paljudest rohkem või vähem tuntud mõisate parkidest.Pärnumaa
Matsalu rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi / Roela-Mummassaare (156 km)
Matkatee jõuab läbi Tudu metsade Ida-Virumaale. Uljaste kandis aga algab matkatee linnalise ilmega osa: läbitakse Sonda, Kiviõli ja edasi üle tuhamäe jõutakse Püssini. Edasi läheb matkatee läbi Aidu karjääri ja Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi mere äärde, kus muuhulgas saab nautida Ida-Viru tööstusmaastiku hämmastavaid vaateid. Piki põhjarannikut kulgeb matkatee Toila pargini ja sealt läbi Voka pargi Sillamäele ning Udria maastikukaitsealal paikneva Mummassaare lõkkekohani.
Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi / Varbola-Aegviidu (134 km)
Raplamaal viib matkatee läbi Hageri ja Hagudi vahel laiuvate laukaliste Rabivere ja Kõnnu raba. Mõlemat nõos paiknevat raba ääristavad lubjakiviplatood. Edasi liigub rada läbi Kohila valla ja Mahtra looduskaitsealale jääva Naisteraba Harjumaale Paunküla mägedesse, kus saab matkaja vahelduseks laugele maastikule veidi rohkem üles-alla kõndida mööda jääajajärgsel ajal moodustunud liigendatud oosistikku. Peale Paunkülat viib tee matkaja Aegviitu, kus kõik kolm matkatee haru kokku saavad.Raplamaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Aegviidu-Oostriku (107 km)
Aegviidu külastuskeskuse õuelt algav matkatee lõik lookleb esimesed 30 kilomeetrit samas jäljes Oandu-Ikla matkateega. Matsimäe oosile tõustes toimub lahknemine matkakodu "Rabav" juures, kus Ähijärve suund keerab otse lõunasse.Üle Seli raba jõuab rada Simisallu ja sealt edasi Vargamäele ning sealt edasi üle Kodru raba Järva-Madisele. Siin saab mõneks ajaks otsa nö. klassikalises mõistes looduses matkamine, sest rada lookleb risti läbi Järvamaa suures osas mööda teid, mis valdavalt ääristatud põllu- ja heinamaadega.
Suurematest kohtadest jäävad rajale Järva-Madise, Aravete, Järva-Jaani ja Koeru, kus kõikjal võimalik varusid täiendada, tsivilisatsiooni nautida või siis lausa oma retke alustada-lõpetada.
Koeru läbitakse mööda peatänavat ning asulast välja jõudes võetakse suund Norra allikatele. Liigutakse edasi mööda kruusateed Endla looduskaitseala lääneossa.
Järvamaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Alavere-Aegviidu (32 km)
Sellel õige lühikesel lõigul jõuab matkatee Kõrvemaa metsade vahele. Alaveres jääb teele pood, kus võimalik moonavarusid täiendada. Teele jäävad ka Jägala jõgi ning Jänijõgi. Lõigu lõpp-punktiks on Aegviidu külastuskeskus.Harjumaa
Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala
Lõkkekoht
Telkimisvõimalus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Elistvere-Kantsi (80 km)
Teekonnal läbitakse Tartu-Jõgeva puhkeala „süda“ – Saare järve ja Kaiu järvestiku piirkond, kus on mitmeid peatuskohti ja matkaradasid ning laiuvad marja- ja seenerikkad metsad. Edasisel teel kuni Kantsini vahelduvad metsa- ja avatud maastikud.Elistverest saab matkaja nautida kõvakateega teed kuni Maarjani, kus vajalik ristmike rägastikus hoolega jälgida raja märgistust. Edasi tuleb arvestada kruusateega kuni Saare järve äärde viiva teeni, kui jõutakse metsa kaitsvasse varju. Kaiu järvede äärde viiva teeni on taas asfalt. Kogu edasine teekond kulgeb vahelduvalt metsade ja avatud maastikega alal mööda kruusakattega ning pinnaseteid. Pole välistatud ka kohtumised külakoertega, kuna matkatee läbib mitmeid külasid. Enne Kantsi poole pööramist saab taas käia mõne kilomeetri kõvakattega teel.
Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Lõkkekoht
Talvine hooldus
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Kantsi-Kiidjärve (44 km)
Kavastus saab kogeda Emajõest parve või paadiga ülesõitu (tel. 372 533 02 611). Seega tuleks Kavastusse jõudmine planeerida ikka selleks ajaks, mil parvemees tööl on. Pärast pikka ja sirget metsateed ning avatumat põldudevahelist teed ootab matkajat Võnnu asula, kus võimalik kaupluse külastus. Mööda metsasisest teed edasi liikudes jõuab Ahja lõkkekohta. Lõkkekohast edasi jõuab Ahja asulasse, kus võimalik täiendada oma toidu-ja veevarusid kaupluses või Olerex tanklas (avatud 06.00-22.00), külastada Tuglase muuseumi, liikuda väikese Illimari radadel või heita pilk Ahja mõisale. Ahjalt edasi mööda külamaastikku ja põldudevahelisi teid liikudes jõuab matkaja Valgesoo lõkkekohta, kus võimalik teha väike kõrvalepõige Valgesoo õpperajale. Valgesoost edasi kulgeb matkatee mööda kruusateed Ahja jõe kaldal paiknevasse Kiidjärve külastuskeskusesse.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Kiidjärve-Piusa (121 km)
Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee kõige pikem lõik viib matkaja läbi eriilmelise Eestimaa maastiku. Kiidjärve külastuskeskusest liigub rada mööda imelist Ahja jõe kallast Taevaskodade poole, kus nendega tutvumiseks rajalt veidi kõrvale peaks keerama. Taevaskojast liigutakse üle põlluraja Otteni metsamaja ja lõkkekohani. Sealt edasi mööda filmi "Viimne reliikvia" radu liigutakse mööda metsateid Põlva poole. Mammaste tervisespordikeskuse radadelt ja metsast välja jõudes seisab ees Põlva linna läbimine, kus võimalik oma varusid täiendada. Kergliiklusteed pidi kulgedes jõuab peale Põlvat Rosma linnamäele ja metsavahelisele matkarajale. Paraku tuleb peale Peri lõkkekohta taas asfaldile keerata ja Peri asula läbida. Seejärel jätkub tee mööda kruusateed Saarjärve puhkekeskuse poole. Saarjärvelt edasi läheb rada mööda mõnusaid metsateid Koolma külla, kus ületatakse Võhandu jõgi. Peale Leevi ja Paidra lõkkekohtade ja Lihtensteini küla läbimist jõuab Meenikunno maastikukaitsealale. Jalgsimatkajad ja jalgratturid läbivad maastikukaitseala mööda erinevaid radu. Meenikunnost edasi liigutakse Värska poole, kus taas võimalik täiendada oma toiduvarusid ning külastada Seto Talumuuseumi ja Tsäimaja. Seejärel seisab ees vaheldusrikka Mustoja maastikukaitseala läbimine mööda Laskevälja rattarada. Kolossova külas soovitame sisse astuda Vana Jüri seebikotta.Matsurist edasi tuleb suunduda vanale raudteetammile, mida mööda liigutakse Piusa koobaste poole.
Põlvamaa
Värska-Räpina puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Ohtu-Alavere (83 km)
See matkateelõik on päris vaheldusrikas. Ehkki paljus kulgeb matkatee sellel lõigul mööda suuremaid ja väiksemaid kruusateid, jääb teele ka pikki, kitsaid ning võrdlemisi metsikuid radu, mille läbimine võib nii mõnelegi väljakutseks osutuda. Ka üks rabalapike jääb siin teele - nimelt Kiili vallas olev Saarte raba. Lisaks läbib matkatee Tuhala-Nabala looduskaitseala, mis loodud karstimoodustiste kaitseks. Tallinna läheduse tõttu tuleb sellel lõigul ületada ka mitu suuremat maanteed.Rada on tähistatud viitade ja valge-roheline-valge värvimärgistusega puudel.
Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Oostriku-Elistvere (76 km)
Matkatee lõik algab Endla looduskaitseala lääneosa imeliste allikate piirkonnaga - rajale ja selle lähedusse jäävad mitmed omapärased allikad. Kogu edasise teekonna vältel kuni Elistvereni vahelduvad metsa- ja avatud maastikud, ala on suhteliselt hõreda asustusega. Hundissaare ümbruse suurem riigimetsa massiiv läbitakse mööda kvartalisihte kulgevaid teid pidi. Vaheldusrikkamaks muutub maastik Vooremaale jõudes, kus saab nautida mitmeid kauneid vaateid.Oostriku lõkkekohani saab Koeru asulast lõunasse kulgevat, Norra allikatele suunavat, kruusateed mööda. Sama tee viib matkateelisi läbi allikate piirkonna ja ka edasi valdavalt läbi avatud maastike kuni Tapikuni, kus matkatee keerab järsult vasakule ja algab kuni Siimustini kulgev riigimetsa massiiv, kus liigutakse valdavalt piki sirgeid kvartalisihte. Siimustist alates saab nautida lausa kõvakattega teed, mida jätkub Härjanurmeni. Pärast Pedja jõe ületamist kulgeb kruusatee algul põldude vahel, hiljem järsult vasakule keerates suundutakse meeleolukale metsasisesele teele. Ettevaatlik tuleb olla Tartu-Jõgeva maantee ületamisel, lähedaloleva raudtee „alt“ saab läbi tunneli kaudu. Kassinurmest alates liigutakse juba Vooremaa äärealal ja Elistvereni kulgeval kruusateel saab osa mitmetest kenadest vaadetest. Viimane kilomeeter on jälle kõvakattega ja allamäge.
Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Lõkkekoht
Talvine hooldus
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Pähni-Ähijärve (105 km)
Seda rajalõiku iseloomustavad kurvilised külavahe- ja metsateed, künklikud ja avarad põllud, ohtralt järvi ja kupleid ning metsades sügiseti rikkalikult marju ja seeni.Pähnilt kulgeb matkatee mööda metsa-, põllu- ja külavaheteid legendiderohkele Paganamaale, mille ehteks on Piiriojal asuv järvedeahelik. Siinseid järvi poolitab Eesti-Läti piir. Paganamaalt tuleb rattureil ja jalgsimatkajatel edasi liikuda erinevaid teid mööda. Matkajad suunatakse metsikusse metsa ja ratturid mööda metsa- ja külavaheteid Metsavenna lõkkekohta. Seal on olemas kauplus ja turismitalu, kus võimalus osa saada metsavendade elust. Edasi suundub rada läbi Naha küla Eestimaa lõunatippu. Peale tipuvallutamist tuleb liikuda mööda metsavaheteid Tellingumäele, kus on vaatetornist võimalik heita pilk imelisele käänakuterohkele Mustjõe luhale. Edasi kulgeb matkarada läbi kaunite ja valgusrohkete Koiva männikute ja metsase Karula rahvuspargi Ähijärvele.
Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Peraküla-Vihterpalu (27 km)
Eesti pikim matkatee haru saab alguse Nõva külastuskeskuse juurest Perakülas ja kulgeb esialgu mööda pea sajandivanust munakiviteed, jõudes hiljem inimtühjadesse metsadesse ning lõpuks suisa mere kaldale. Raja äärde jääb nii kauneid järvi, ilusaid liivarandu kui ka mõnusaid külakesi.Läänemaa
Nõva puhkeala
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Piusa-Pähni (103 km)
Tee on võtnud suuna Võrumaa poole. Seda lõiku saaks iseloomustada sõnadega „Eestimaa kõige, kõige…“. Rada kulgeb mööda kõige suurema langusega Piusa jõe kallast, möödub Eestimaa kõige kõrgemast liivakivipaljandist Härma müürist, kõrgemaist tipust Suur Munamäest ja kõige sügavamast järvest Rõuge Suurjärvest.Kindlasti on see rajalõik matkatee kõige raskem, kuna rada kulgeb üles-alla loogeldes mööda Haanja kõrgustiku mägesid ja orge. Et küngastest üles-alla rühkides oleks mahti ka imelist maastikku enese ümber imetleda, soovitaks seda rajalõiku läbida jalgsi. Seda enam, et kõige põnevamates paikades suunatakse jalgratturid ja jalakäijad erinevatele teedele.
Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve / Vihterpalu-Ohtu (46 km)
Sellel lõigul kulgeb matkatee peamiselt mööda pinnas- ja kruusateid mõnusate männimetsade vahel. Teele jääb mitu huvitavat ja väga olulist vaatamisväärsust nagu Harju-Risti kirik, Padise klooster, Rummu karjäär ja Vasalemma loss.Harju-Ristil, Padisel ning Vasalemmas on poed, kus matkaline saab täiendada enda toidumoonavarusid.
Rada on tähistatud viitade ja valge-roheline-valge värvimärgistusega puudel.
Harjumaa
Tallinna ümbruse puhkeala
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Telkimisvõimalus
hoiatus
Rõuge ürgoru matkarada (10 km)
Edasi-tagasi liikumissuunaga (üks suund 10 km, kokku 20 km) matkarada laskub kiige juurest Rõuge ürgorgu, möödub pisikesest tiigist ja kulgeb mööda allikaterikast oru nõlva. Liinjärve kaldal töötavad kaks vesioinast. Vesioinas on „igiliikurist" pump, mis kasutab vaid vee-energiat ja on võimeline vett pumpama kümnete meetrite kõrgusele. Rada kulgeb edasi mööda külateed Liinjärve ja Valgjärve vahelt läbi ning pakub vaateid Ööbikuoru ja Linnamäe suunas. Edasi kulgeb rada mööda Rõuge Suurjärve – Eesti sügavaima järve edelakallast. Seejärel kulgeb piki järvedeahelat (Ratasjärv, Tõugjärv, Kahrila järv) Hinni kanjonini. See rajalõik võib olla kohati kitsas ja raskesti läbitav.Võrumaa
Haanja looduspark
Matkavõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Rumpo matkarada (6,7 km)
Erineva tiheduse ja vanusega kadastikega Rumpo poolsaar on ainulaadsete ja haruldaste samblikukoosluste kasvuala ning siin asub hariliku tundrasambliku ainuleiukoht Eestis. Samblikualad on tallamisõrnad!Külast viib poolsaare tippu matkarada, mis asub karjatataval alal ja läbib osaliselt eramaid. Tegemist on suures osas edasi-tagasi rajaga, väikese kõrvalepõike teeb rada oma keskosas. Raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahtedele ning laidudele.
Läänemaa
Vormsi maastikukaitseala
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Sakala tee matkarada (12 km)
12 km pikkune matkarada sobib pikemaks matkaks. Rajal on mõnusad lõkkekohad telkimiseks ja Saeveski metsaonn, kus ka halva ilma korral varju leiab. Rada võib läbida nii jalgsi kui jalgratastega. Arvestama peab aga sellega, et kui ühest otsast rada alustada, siis võiks transport raja teise otsa vastu tulla. Rajal korraldatakse erinevaid sündmusi - pikima traditsiooniga neist on märtsikuus toimuv Sakala tee matkapäev.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Ööbimisvõimalus
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Salevere matkarada (1,5 km)
1,5 km pikkune rada kulgeb seljandikul, mis asub tosin meetrit üle ümbritseva maapinna. Seljandikku katab liigirikas loomets, panga all võib vaadelda Eestis suhteliselt haruldast salumetsa. Raja algusosa läbib kadakase loopealse, keskosas võib teha kõrvalpõike, et näha muistse kaitserajatise valli ning raja lõppu jõudes saab nautida värskendavat allikavett.Pärnumaa
Matsalu rahvuspark
Matkavõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Sandra matkarada (400 m)
Matkarada asub Sookuninga looduskaitsealal Rongu rabas, mis on meil kahasse lätlastega. Laudtee viib rappa, kust on suurepärane vaade rabamaastikule. Võimalus puhata metsaonnis.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Ööbimisvõimalus
Lõkkekoht
Matkavõimalus
hoiatus
Selisoo loodusrada (4 km)
Rada tutvustab erinevaid sootüüpe, rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid, moodustades maalilisi älvestikke ja laugastikke. Matkalisele pakub rajal olev paviljon peavarju.Ida-Virumaa
Alutaguse rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Sinialliku matkarada (1,3 km)
Sinialliku matkarada kulgeb kauni Sinialliku järve kaldal ja juhatab matkaja kaunite salapäraste allikateni. Matkaja saab turnida ka muistsel linnamäel. Rada saab alustada nii vanast Sinialliku raudteejaamast kui Karksi–Nuia–Viljandi maantee poolsest otsast. Matkaraja läbija saab pikema peatuse teha lõkkekohas, kus on turvaline telkimise võimalus.Viljandimaa
Sakala puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Soontaga matkarada (2,9 km)
Rada kulgeb Lõuna-Eesti tüüpilisel reljeefil kasvavas segametsas, jõudes välja Väikese-Emajõe äärde. Matkarajal on mitmeid infostende, mis tutvustavad piirkonna loodust.Valgamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Suitsu matkarada (1,3 km)
Tegemist on kokku 1.3 km pikkuse edasi-tagasi pinnasrajaga, mis kulgeb Suitsu jõe luhaniidul. Tähistatud puidust suunaviitadega. Matkarajal on kõige huvitavam liikuda varakevadel, varahommikul või hilisõhtul, kui on loomade ja lindude aktiivseim tegutsemisaeg. Rada viib välja taastatud heinaküünini (Suitsu metsaonn), kus sääski mittepelgav matkaja võib peatuskoha leida.Pärnumaa
Matsalu rahvuspark
Ööbimisvõimalus
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Taagepera matkarada (5,4 km)
Taagepera matkaraja üldpikkus on 5,4 km. Rada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on telkimise ja lõkke tegemise võimalus. Õhne jõe kaldaäärsel rajal on näha kobraste tegutsemisjälgi, metsakuklaseid ning liigirikast metsa - lehised, nulud, tammed jpt. Rada saab läbida ka väiksemate ringidena 1,6 km ja 4,0 km pikkusena. Täpsem rajainfo infotahvlil.Valgamaa
Sakala puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Taevaskodade matkarada (3 km)
NUTIMÄNGUD- kas tead millal väljub Neitsikoopast kuldjuukseline neitsi või mis on Salakuulaja kivi teine nimi? Millist tuld oli Gabriel näinud Agnese silmis või kelle vööl peaks alati pistoda olema? Kui tahad oma teadmisi proovile panna, võta osa mängulisest nutimatkast (võimalik mängida ka kodunt lahkumata), paroolid ja juhendi leiad kolmandalt fotolt.Vaata ka teisi nutimänge
See 3 km tähistatud ringikujuline matkarada juhatab teelolija maalilistele paljanditele ja loodusjõudude ürgsete vaadeteni ning lisaks legendide, muistendite ja filmi maailma. Rajal on lubatud liikuda ainult jalgsi, osa rajast sobib ka liikumispuuetega inimestele, ratastooliga pääseb nüüd ka Suurde Taevaskotta (jälgi vastavat suunamist).
Mistahes sõidukiga rajal liiklemine keelatud!
Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Invavõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Ratastoolis ligipääsetavus
Aastaringne hooldus
Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarada (3,8 km)
Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja filmi "Viimse reliikvia" radadel.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Tammeluha matkarada (3 km)
3 km pikkusel rajal tutvustatakse 11 huvipunktis rada ümbritsevaid järvi, Eestis võrdlemisi haruldasi järvelamme ja nende elustikku ning luhtade vahele jäävat kõrgemat maatükki Pedassaart sealsete metsakoosluste ja võimsa Emamänniga. Pedassaarele viib Siberis kasvanud lehise puidust rajatud 0,6 km pikkune laudtee.Jõgevamaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Tammiste metsarada (2,8 km)
2,8 km pikkune metsanduslik rada pakub lõõgastavat puhkust ning teavet metsa elust, tutvustab metsade majandamist ja metsahoidu. Metsarada sobib hästi jalutus- ja terviserajaks.Pärnumaa
Pärnumaa puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Tiksoja matkarajad (1+2 km)
Rajad, mille pikkuseks on vastavalt 1 km ja 2 km, algavad Tiksoja lõkkekoha parklast, on ringikujulised ning kulgevad mööda metsaradasid, -sihte ja -teid, 700-meetrisel tihendatud kruusakattega ringil on võimalik liikuda lapsevankri ja ratastooliga. Raja ääres on tegevusalad lastele ja tervisesportlastele, samuti on aiata tegevusala koertele. Linlasele sobib radadele jõudmiseks Ravila tänav.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Tilleoru matkarada (4,3 km)
Silmusega matkarada algab vana Tartu-Võru maantee Ahja jõe silla juurest ja kulgeb jõe vasakul kaldal mööda jõelammi, läbi metsade kuni Merioone allikani. Sealt edasi viib trepp oruveerest üles ja kulgeb mööda metsateed kuni tagasipöördeni.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Matkavõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Tuhu matkarada (1km)
Tuhu soomassiiv on vaatamata oma kergesti ligipääsetavale asukohale inimtegevusest suhteliselt vähe kahjustatud. Vaikne ja pisut nukrameelne soomaastik pakub lähemal vaatlusel hulgaliselt üllatusi. Tuhu sood läbiva maantee äärde on rajatud lühike laudtee, mis läbib soo arengu erinevaid etappe. Rada algab ja lõpeb maanteel, seega tuleb raja alguspunkti tagasi saamiseks mööda väikest maanteed tagasi kõndida. Laudtee on kaarekujuline ning 950 m pikk. Väike kõrvalharu lõpeb pingiga varustatud puhkekohaga.Raja alguses asub 5 m kõrgune unikaalne vaatetorn TREPP, mis on valminud koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, olles EKA sisearhitektuuri osakonna esmakursuslaste ühisprojekt.
Pärnumaa
Tuhu looduskaitseala
Matkavõimalus
Aastaringne hooldus
Uljaste matkarada (3,8 km)
Matkarada tutvustab matkalistele Uljaste järve, oosi, sood ja põlismetsa. Rada kulgeb enamjaolt mööda oosi ja on tähistatud. Uljaste oosil asub Ida-Virumaa kõrgeim looduslik tipp (95,2m). Matkarada on tähistatud kollase värviga puudel.Ida-Virumaa
Peipsi põhjaranniku puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Ühistranspordi võimalus
Aastaringne hooldus
Vällamäe matkarada (3,3 km-punane tähistus)
Vällamäe rada on tähistatud punaste värvimärkidega ja kattub osaliselt RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee haruga (tähistus valge-roheline-valge). 3,3 km pikkune matkarada on väga vaheldusrikas, viies matkaja mööda Eesti kõige sügavama turbalasundiga raba servast, tõustes üles Vällamäe tippu ja laskudes siis jälle alla. Iseäranis uhked on siinsetel järskudel nõlvadel kasvavad 120-aastased salukuusikud. Suhtelise kõrgusega jalamilt tippu 84 – meetrise Vällamäe vastu ei saa ka 60 meetri kõrgune Suur Munamägi. Vällamäe nõlvad on enamasti väga järsud: kohati on nõlvade kalle 35 – 40 kraadi. Vällamäe nõlval asub RMK hallatav metsamaja, kuhu pääseb võtmeraha eest. Vanad eestlased pidasid Vällamäge müstiliseks ja pühaks paigaks. Usuti, et mäel elab nõid või haldjas, kes metsa valvab ja hoolimatut puude raiujat karistab. Vällamäe läte on looduslikult huvitav koht, tal arvatud olevat koguni maa-alune ühendustee merega.Võrumaa
Haanja looduspark
Matkavõimalus
Ühistranspordi võimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Verijärve matkarada (1 km)
1 km pikkune Verijärve matkarada kulgeb piki järvekallast ning seda ümbritseva palumänniku all. Rajal on infotahvlid, mis tutvustavad siinseid puid ja põõsaid, rohttaimi, samblaid, samblikke, kahepaikseid, linde ja imetajaid. Mõnesaja meetri kaugusel matkaraja algusest, Vastseliina maantee äärde on rajatud Võrumaa kaitsealasid tutvustav infopaik-parkla koos maakonna kaitsealade ja matkaradade kaartidega.Võrumaa
Haanja-Karula puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Vilsandi matkarada (6 km ja 8 km)
Vilsandi saare keskelt vaatetorni alt Bioloogiajaama lähedusest saavad alguse 2 matkarada, pikkustega 6 km ja 8 km.Saaremaa
Vilsandi rahvuspark
Lõkkekoht
Kattega lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Viti järve matkarada (2,5 km)
Rada algab parklast Vitipalu teel ja kulgeb mööda mõhnastikke Viti vaatetornini, seejärel paarsada meetrit mööda Tartu maratoni rada ning jõuab Elva ürgoru liivapaljandi kohal asuvasse Ürgoru lõkkekohta. Sealt edasi kulgeb matkarada ürgoru äärt mööda parklasse tagasi. Kuigi rajal on nii tõuse kui langusi, on see jõukohane kõigile. Rada on tähistatud RMK suunaviitade ja kollase värvimärgistusega puudel.Tartumaa
Tartu-Jõgeva puhkeala
Matkavõimalus
hoiatus
Aastaringne hooldus
Võlingi allika matkarada (2,4 km)
Matkarada on edasi-tagasi liikudes 2,4 km pikkune. Matkaraja ääres on võimalik vaadelda allikaid, näiteks Võlingi allikast voolab sekundis välja 220 l vett.Järvamaa
Endla looduskaitseala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
Voorepalu Põrgurada (0,5 km)
Mõnusaks jalutuskäiguks sobilik matkarada algab Voorepalu lõkkekoha vastast teiselt poolt maanteed ja kulgeb äärmiselt vaheldusrikkal maastikul, kus on mitmeid järske tõuse-langusi. Rajal on minevikusündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad infoalused, raja kõrgeimas punktis on puhkamiseks laud ja pingid.Põlvamaa
Kiidjärve-Kooraste puhkeala
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
hoiatus
Võsu-Nõmmeveski matkarada (19 km)
MATKATEE LÕIK NÕMMEVESKI LÕKKEKOHA NING VÕSU TELKIMISALA VAHEL ON MUUTUNUD! UUENDATUD LÕIK LÄBIB VÕSU ALEVIKKU NING JÕUAB VÕSU TELKIMISALANI PÕHJA POOLT. Jalgsimatkajad võivad kasutada ka kaardil sinisega märgitud jalgrattamarsruuti ning matkata piki Haljala-Võsu maanteed Käsmu ringteeni ning seda mööda kuni radade ristumiskohani, kus viit näitab uuesti põhimarsruudile. Link kaardileRMK Oandu -Aegviidu- Ikla matkatee 2. lõik algab Võsu telkimisalalt, kulgeb algul läbi Võsu aleviku, siis mööda vanu metsateid ja läbi Võhma põlisküla jõudes välja jugadele: Joaveskile ja Nõmmeveskile.
Lahemaa erinevate teenusepakkujatega saab tutvuda siin.
Lääne-Virumaa
Lahemaa rahvuspark
Lõkkekoht
Matkavõimalus
Telkimisvõimalus
Aastaringne hooldus
