Vilsandi rahvuspark
Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lääne-Saare vallas. Rahvuspargi eellaseks on 1910. a. moodustatud Vaika loodusreservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud. 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala rahvuspargiks.
Ligi 2/3 rahvuspargist moodustab laiduderikas meri ligi 160 saarega. Rahvuspargi loodust iseloomustab mereline kliima, rikkalik aastaringne merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav puhta mere fauna.
Geoloogilistest väärtustest saab siin vaadelda merest kerkivaid alamsiluri kivimeid. Elurikkus on suur tänu erinevatele elupaikadele, millest osa on aastasadade vältel inimeste poolt kujundatud.
Taimerikkuselt öeldakse Vilsandi rahvuspark olevat kui botaanikaaed ning pärandkultuuri poolest kui vabaõhu muuseum. Vaata lisaks Vilsandi rahvuspargi võimaluste kohta
siin.
Vilsandi rahvuspargi aarded:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti Looduskaitse 110 aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu. Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!Aare asub Vilsandi rahvuspargi südames, Kihelkonna aleviku lähedal Loona mõisakompleksis. Vilsandi rahvuspargi looduse ja ajalooga tee kindlasti tutvust juba RMK külastuskeskuses – siit saad ülevaate kohaliku looduse ja eluolu eripäradest. RMK Vilsandi rahvuspargi külastuskeskus asub sakslastele juba 1417 aastal läänistatud mõisakeskuse loodetiivas, kenasti restaureeritud hoones. Mis oli siin aga enne mõisaaegu? Vastuse küsimusele leiad mõisaõuelt põhjasuunas kulgeva tee äärest.
Vilsandi rahvuspargi külastuskeskusest Loonalt ligi 20 km kaugusel asuv Elda telkimisala on pisut metsikus ja üksildases paigas. Telkimisalast mõlemale poole rannikule jäävad kivististerikkad ja ilmekad Siluri ladestu avamused - Soeginina ja Elda pangad. Suvisel ajal ja kõrge mereveega on pankadele pääs küll väheke raske, kuid telkimisalalt saab hõlpsasti kõndida Kööbe lõuka äärde . Rannalt avanevad vaated Vilsandi rahvuspargi avamerd hõlmavale osale , Eesti läänepoolseimatele saartele- laidudele ja Elda poolsaare loodepoolsele nukale. Kus oled ja mida merele vaadates näed, uuri telkimisalal asuvalt kaardilt.
Kuusnõmme poolsaarel, poolel teel Loonalt Käkisilma - Vilsandi matkaraja algusesse, asus kunagi Kuusnõmme mõis. Eelmise sajandi 20- ndatel aastatel pandi endise Kuusnõmme mõisa häärberis alus Vilsandi kaitseala laienemisele ja sisuliselt ka alus 70 aastat hiljem sündinud rahvuspargile. Praeguseks on mõisahoonetest jäänud järgi varemed ja kaunist mõisahäärberist vaid paekivivundament. Kui leiad aarde, saad teada, mis kunagi siinses mõisas ja mõisahäärberis toimus.
Kuusnõmme poolsaare tipus asub Käkisilma telkimisala. Siit algab ka meeleolukas ja suvisel soojal ajal vägagi populaarne Käkisilma- Vilsandi matkarada. Vilsandi saarest läänes loodi väikestele Vaika saartele 1910. aastal linnustiku kaitseks loodusreservaat - esimene looduskaitseala Eestis ja kogu Baltimaades! Nõukogude ajal oli piirkond range piirivalvetsoon. Sell perioodil ehitati siia tellistest vaatlusputka. Piirivalveputka juurest paistavad üle Kiirassaare lahe huvitava ajalooga Papissaare sadama hooned.
Paadiühendus Vilsandi saare ja suure Saaremaa vahel käib Papissaare sadama kaudu. Sadamal ja selle territooriumile jäävatel kummalistel hoonetel on erakordselt huvitav ajalugu. Munakiviteel Kihelkonna alevikust Papissaare sadamani võib küll natuke raputada saada, kuid seevastu paitavad silma kaunilt taastatud ja korrastatud talud. Papissaare ajalugu avaneb Sulle aardekarbis, mille leiad kohast, mille märksõnaks võiks olla “miskit masin”.
Enne nõukogude aega oli lagedal loopealsel asuvas Kõruse külas lausa 75 majapidamist, 14 tuuleveskit ja koolimaja. Tsaariajal oli külas ka tongrite ehk piirivavurite kordon, kuid koos saadi hakkama küll. Peale teist ilmasõda rajati nõukogude sõjaväe poolt külla rannakaitse- ja õhutõrjepatarei ning piirivavekordon. Sõjaväeosade aladel sunniti elanikud kodutaludest lahkuma. Praegu on piirivalvekordon eravalduses. Nõukogude piirivalvurite eluolu võib ette kujutada, silmitsedes allesjäänud kordonihooneid pisut eemalt, miks mitte kadakapöösast.
Kõruse küla viimase, Püti talu, lähedal järsus käänukohas tuleb ületada Kiljatu oja sild. Ammustel aegadel liikusid kohalikud Harilaiu liivastesse kalarandadesse ja heinamaadele hoopis teisest kohast, ka sild oli mujal. Tugev betoonist sild rajati nõukogude ajal ja seda kasutati sootumaks muul otstarbel. Kui leiad aarde, saad teada, kus, miks ja millal!
Suurte geoloogiliste muutuste poolest tuntud Harilaiu poolsaarel on viimase veerandsajandiga toimunud suured ümberkorraldused. Kiipsaare tuletorn oleks justkui jalad alla võtnud ja maalt merre jalutanud. Veel hiljuti oli tuletorni juures ka maja, mille asukohtagi enam ei ole - meri on selle lihtsalt “ära söönud”. Tegelikult aga lõhuvad tormilained Kiipsaare otsas üha enam rannikut ja lausa igal aastal avaneb seal uus pilt. Harilaiu lõunarannikul, Kelba nina ja Haagi lõuka vahelisel alal, toimuvad hoopis teistsugused muutused. Seda saad oma silmaga vaadata ja aardest lugeda, kui viitsid ette võtta Harilaiu piki mererannikut kulgeva matkaraja.
