Loodusega Koos

Matkapäevik

Matkatee idee sündis juba 2000. aastal ning seisnes olemasolevate radade ja peatuspaikade sidumises ühtseks trassiks, selle kirjeldamises ja tähistamises, samuti vajadusel täiendavate peatuskohtade ettevalmistamises. Esimese osana tulevasest matkateest valmis ligi seitsmekümne-kilomeetrine rajalõik Oandust Aegviiduni ehk Kõrve rada.

Oandu-Ikla matkatee

2012. aastal avati ametlikult esimene tervet Eestit läbiv matkarada - RMK matkatee. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja ühe Euroopa võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi.
Seejärel viib matkatee läbi Pärnumaa metsade, kuni jõuab vongeldes mereäärsetesse rannaküladesse ja Liivi lahe kaunitele randadele. RMK matkatee läbib 6 maakonda, 2 rahvusparki ning 9 kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas.

Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja –pärandist, kultuurist ning puhkamisest.
Rada on looduses tähistatud valge-punane-valge värvimärgistuse ning suunavate viitadega.

Aegviidu-Ähijärve matkatee

2013. aastal lisandus olemasolevale Oandu-Ikla rajale uus haru, mis kulgeb Aegviidult Ähijärvele.
Uus haru on loodud samal põhimõttel nagu esimenegi, sidudes olemasolevad rajad ja peatuskohad ühtseks teeks.
Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib kaheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 628 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke – kauneid viljavälju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, kõrgeid heledaid männikuid Põlvamaal. Teekonnal külastatakse tuntud kodumaiseid liivakivipaljandeid Suurt- ja Väike-Taevaskoda Ahja jõe ääres ning Härma ja Make müüri Piusa jõe ääres. Matkateele jäävad paljud Eestimaised „kõige-kõige-kohad“ – endine klaasiliiva allmaakaevandus Piusa koobastes, Eesti sügavaim järv Rõuges, Suur Munamägi kui Eesti kõrgeim punkt ja Vällamägi kui Eesti suurima suhtelise kõrgusega koht, Eesti suurima langusega Piusa jõgi ja Eesti kõrgeim liivakivipaljand Härma müür, Eesti lõunapoolseim punkt Naha küla ning Eesti väikseim, Karula rahvuspark.

2015. aastal lisandus nimetatud harule veel üks lõik - 192 km pikkune tee Perakülast Aegviiduni, mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavadki nüüd RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee ning mille kogupikkus on 820 km.

Rada on looduses tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee

2018.aastal - Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal, avati kolmas RMK matkatee haru Penijõe-Aegviidu-Kauksi.

614 km pikkune matkatee rada läbib oma teel 6 maakonda, 2 rahvusparki ning mitut kaitseala. Rada algab Penijõe mõisa juurest Matsalu rahvuspargist ja võtab suuna Rapla poole, läbib matkapelinna Aegviidu. Sealt edasi suundub läbi Lääne-Virumaa Neeriti mägede Ida-Virumaa poole, kus rajal on sootuks teine ilme. Seal jäävad teele tööstusmaastikud Kiviõli ning Püssi
poolkoksi- ja tuhamägede, Aidu karjääri ning Kohtla-Nõmme kaevanduspargi näol,
teele paistavad kätte ka Kohtla-Järve kõrged poolkoksiplatood. Rada lookleb veel põhjarnnikul, läbib Sinimägede sõjatandri ning jõuab siis lõpuks läbi Alutaguse metsade oma lõpp - punkti Kauksi.

Rada on looduses tähistatud valge-kollase-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

Pilte Oandu-Ikla matkateest