370 kilomeetrit sõprust ja kogemusi
Viimane matkapäev algas Rae järve ääres ilusa ilmaga. Kui eelmisel õhtul sai herilaselt sutsaka Heleen, siis hommikul tabas astel Jürit söömise ajal otse keelde. Paljunäinud mees ei teinud asjast siiski suuremat numbrit ja toimetas vapralt edasi.
Pool päeva tööd, pool puhkust
10. matkapäev tõi taas ligi 30 km rattasõitu. Tagumikud on juba nii valusad, et nurina peale enam energiat ei kulutata. Matkatee kulges läbi Kilingi-Nõmme ja poolel distantsil sai kohalikus kohvikus luksuslikult keha kinnitada.
Istuda ju võiks, aga mitte sadulasse
Hommik turistisaginat täis Soomaal algas kanuusõiduga Raudna jõel. See ei olnud küll matkatee osa, aga 10 kilomeetrit veeteed oli ees ootavale heaks soojenduseks. Kusjuures tavalisele turismigrupile arvestatud 2,5 tunni asemel läbisime jõelõigu poolteise tunniga – kätes rammu veel jagub.
Ratsasõit kurnas korralikult
Saeveski metsaonnis liitus meiega veel kolm matkajat, nii et seltskond on taas tublisti kasvanud. Päev algas rattasõiduga, mis läbi künkliku metsa kulgedes oli kohati üsna vaevaline, libe puusild tõi aga kaasa lausa kukkumise.
Kirev päev ja lõkkel tehtud hot-dog
Hommikune rabaretk sai korraliku ajaloolise tausta, kui meiega kaasa tulnud kohalik mees Olev siinse piirkonna iga nurga kohta miskit jutustada oskas. Suures rabajärves sai teha ka kosutava supluse. Kohe pärast seda hakkas vett kallama ka ülevalt poolt, aga see ei suutnud veel tuju murda. Müttasime märgade mätaste vahel ringi ja nägime ära ka Keila jõe ühe võimaliku alguspaiga.
Matka selgroog sai murtud
Kuus teel oldud päeva tähendab, et pool matkast on läbi. Oleme eesmärgiks võtnud katsetada erinevaid edasiliikumise viise, täna oli ATV päev. See neljarattaline riistapuu on paljude jaoks loodusvaenulikkuse võrdkuju, ent kuna meie matkatee kulges peamiselt mööda kruusateid, siis sinna sobis ATV päris hästi. Kui muidugi kõike kattev tolmukiht kõrvale jätta.
Rattasõit on ajavõit
Viies matkapäev oli rõõmus ja kurb ühteaegu. Rõõmus, kuna ilm oli ilus ja teekond mõõduka pikkusega ning hõlpsa maastikuga. Kurb, kuna kõik meie külalismatkajad pidid õhtul lahkuma ning esimest korda kogu matka jooksul jäime põhigrupiga üksi.
Lõkkepaja äärest
Tänu Margitile oleme saanud matkal nautida õige mitmeid ülimaitsvaid, ent üsna lihtsalt valmivaid toite. Allpool mõned stiilinäited neile, kes arvavad, et looduses söömine tähendab kiirnuudleid, Kõik seened-marjad-ürdid korjasime matkamise käigus metsast ise.Vihma pole, aega on
Täna oli erakordne matkapäev – vihma ei sadanud. Ilus ilm ja meiega taas liitunud Kadri (kes tõi kaasa maitsva koogi) tegid hommiku nii nauditavaks, et teeleasumine venis üsna hilisele ajale. Päevatee oli 17 km, mille mõned matkalised läbisid joostes ja vähem kui kahe tunniga.
Jalad nutavad, suud naeravad
Kolmanda matkapäeva hommik algas tõdemusega, et märgade riiete kontsentratsioon on nii suur, et isegi saunalava pole suutnud neist jagu saada (kui kõrvale jätta ühed sokid, kes läksid sauna paarina, välja tuli aga vaid üks).
Maasikamaitselised eksimised
Teise päeva hommik algas vihmasaju ja kiirpudruga. Kadri kiirustas linna salvestusele, ülejäänud aga pakkisid märja varustuse kokku ja teekond jätkus. Päeavaplaan polnud pikk, mistõttu oli tempo algul õige rahulik, leidsime aega isegi kiireks eksimiseks ja korralikuks kiigehooks suurel külakiigel.
Las kallab!
Kui telgi katusele langevad piisad mind hommikul Peipsi kaldal äratasid, oli kohe selge, et ilmateade ei vea alt ning matkatee avapäev kujuneb vihmaseks. Ka terve tee Oandule kallas ikka mõnuga. Alles siis, kui meid teele saatma tulnud Jaan Sööt esimesed laulud tegi, tõmbas taevas pisut heledamaks. Teeleminek oli siiski üksjagu segane, sest päike ja vihm vaheldusid täpselt samas tempos nagu kiiremini reageerivad matkajad riideid vahetada jõudsid.