Matkatee: Aegviidu-Ähijärve 628 km

2013. aastal lisandus olemasolevale Oandu-Ikla rajale uus haru, mis kulgeb Aegviidult Ähijärvele. Uus haru on loodud samal põhimõttel nagu esimenegi, sidudes olemasolevad rajad ja peatuskohad ühtseks teeks.

Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib kaheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib oma 628 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke – kauneid viljavälju Eestimaa viljaaidas Järvamaal, muljetavaldavaid märgalasid Endlas ja Emajõe Suursoos, kõrgeid heledaid männikuid Põlvamaal ning kodumaiseid "kõige-kõige-kohti" Võrumaal.

Rada on tähistatud valge-rohilise-valge värvimärgistusega ning suunavate viitadega.

I lõik Aegviidu – Oostriku (106 km)

Aegviidu on hea koht matka alustamiseks ja lõpetamiseks. Olemas võimalus tulla ja minna autoga, bussiga ja rongiga. Olemas kauplus.
Aegviidu looduskeskuse õuelt algav matkarada lookleb esimesed 30 kilomeetrit samas jäljes Oandu-Ikla matkateega. Matsimäe oosile tõustes toimub lahknemine matkakodu "Rabav" juures, kus Ähijärve suund keerab otse lõunasse.
Üle Seli raba jõuab rada Simisallu ja sealt edasi Vargamäele ning sealt edasi üle Kodru raba Järva-Madisele. Siin saab mõneks ajaks otsa nö. klassikalises mõistes looduses matkamine, sest rada lookleb risti läbi Järvamaa suures osas mööda teid, mis valdavalt ääristatud põllu- ja heinamaadega.
Suurematest kohtadest jäävad rajale Järva-Madise, Aravete, Järva-Jaani ja Koeru, kus kõikjal võimalik varusid täiendada, tsivilisatsiooni nautida või siis lausa oma retke alustada-lõpetada.
Koeru läbitakse mööda peatänavat ning asulast välja jõudes võetakse suund Norra allikatele. Liigutakse edasi mööda kruusateed Endla looduskaitseala lääneossa.
RMK laagripaigad sellel lõigul on Nikerjärve telkimisala, Mägede lõkkekohad, Kalajärve lõkkekoht, Noku lõkkekoht, Napu lõkkekoht, Matsimäe karjääri lõkkekoht, Simisalu lõkkekoht, Kurisoo lõkkekoht, Rava lõkkekoht, Tamme lõkkekoht ja Oostriku lõkkekoht.

II lõik Oostriku - Elistvere  (77 km)

See matkatee lõik algab Endla looduskaitseala lääneosa imeliste allikate piirkonnaga. Edasine matkatee kuni Hundissaare lõkkekohani kulgeb metsade- ja niitude vahel mööda kruusateed. Hundissaarest edasi kulgeb tee mitmeid käänakuid tehes metsamassiivis mööda kruusakattega metsasihte kuni Jõgeva-Põltsamaa maanteeni ja sealt metsasisest teed pidi Siimusti lõkkekohta.
Matkatee kulgeb läbi Siimusti, mööda kõvakattega teed jõutakse Härjanurmeni, edasi ületatakse Pedja jõgi ja liigutakse põldude vahel ja mööda meeleolukat metsamaastikku kulgevat kruusateed kuni Tartu-Jõgeva maantee ja raudteeni, mis ületatakse raudtee all oleva tunneli kaudu.
Peatuskohaks on Kassinurme lõkkekoht, sealt lahkudes avaneb voore laelt kaunis vaade ja kruusatee kulgeb edasi mööda vahelduva maastikuga maalilist Vooremaad. Rada möödub Raigastvere järvest ja jõuab Elistvere looduskeskuse juurde, kus saab joogiveevarusid täiendada ja küsida teavet. Parkla autodele ja bussidele, hea koht matka alustamiseks ja lõpetamiseks.

III lõik Elistvere – Kantsi (81 km)

Elistverest saab kõvakattega teed mööda Maarja asulani, edasi liigutakse mööda kruusateed Saare järve ääres kaunis männimetsas asuva Papi lõkkekohani. Sealt edasi Kaiu järvedeni saab liikuda lausa mööda kõvakattega teed, kus jääb matkateele viis telkimisega lõkkekohta. Edasi jätkub matkatee valdavalt mööda metsateid ja -sihte Kaiu mõhnastiku ja Selgise mägede vahelduval maastikul kuni Kukemetsa metsaonnini. Metsaonnist edasi liigutakse mööda külavaheteid Tähemaa lõkkekohta ja seejärel mööda kruusa- ja külavaheteid Emajõe ääres asuvasse Kantsi lõkkekohta.
Endisesse Kantsi kõrtsi hoonesse on sisustatud looduskeskus. Sealt samast saab alguse Emajõe õpperada.

IV lõik Kantsi - Kiidjärve (44 km)

Kantsi lõkkekohast liikuma asudes tuleks jälgida kella, et Kavastusse ei jõutaks selleks ajaks, kui parvemees lõunat peab. Nimelt üle Emajõe saab Kavastus parvega, jalgsi matkajaid viiakse üle ka paadiga. Teiselpool Emajõge kulgeb rada algul mööda kõvakattega teed Kastre külani. Seejärel mööda sirgeid metsasihte ja -teid ning hiljem põldude vahel Võnnu asulani. Peale Võnnut jõutakse mööda kruusa- ja metsateid Ahja lõkkekohta. Lõkkekohast edasi liikudes jõuab Ahja asulani, kus on olemas kauplus, söögikoht, Ahja mõis ja apteek. Teele jääb ka ujumiskoht, kus end palavaga värskendada saab.
Edasi kulgeb rada Valgesoo maastikukaitsealani, kus olemas lõkkekoht ja võimalus põigata 2 km Valgesoo õpperajale, et heita pilk läbi kollase National Geographicu raami kaunile rabamaastikule.
Kiidjärve looduskeskus asub Kiidjärve külas maalilise Ahja jõe kaldal. Looduskeskuse juurest on sobilik matka alustamine ja lõpetamine, kuna olemas ka parkla autodele. Looduskeskuse lahtiolekuaegadel võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet.

V lõik Kiidjärve - Piusa (125 km)

Kiidjärvelt liigub rada Ahja jõe kallast mööda Taevaskojani ja sealt edasi Otteni metsamajja. Matkarada liigub mööda ühe populaarsema Eesti filmi „Viimse reliikvia“ võttepaikadest. Edasi kulgeb rada läbi Põlva linna, Peri, Leevi ja Paidra külade Meenikunno maastikukaitsealale. Maastikukaitsealal asuvad lähestikku Eesti üks läbipaistvama veega Valgejärv ja üks Euroopa pruuniveelisemaid järvi – Mustjärv.
Jõudes  Värskasse, jätkatakse teekonda kunagise Värska Lõunalaagri kaudu Piusa koobaste juurde.

VI lõik Piusa - Pähni (109 km)

Tee on võtnud suuna Võrumaa poole. Seda lõiku saaks iseloomustada sõnadega „Eestimaa kõige, kõige…“. Rada kulgeb mööda kõige suurema langusega Piusa jõe kallast, möödub Eestimaa kõige kõrgemast liivakivipaljandist Härma müürist, kõrgemaist tipust Suur Munamäest ja kõige sügavamast järvest Rõuge Suurjärvest.
Kui läbitud ka Luhasoo maastikukaitseala, jõutakse Pähni külla, kus asub samanimeline RMK looduskeskus. Siit võib ka matka alustada ja lõpetada. Looduskeskuse lahtiolekuaegadel on võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet.   

VII lõik Pähni - Ähijärve (104 km)

Seda rajalõiku iseloomustavad kurvilised külavahe- ja metsateed, künklikud ja avarad põllud, ohtralt järvi ja kupleid ning metsades suviti rikkalikult marju ja seeni.
Pähnilt kulgeb matkatee mööda metsa-, põllu- ja külavaheteid legendiderohkele Paganamaale, mille ehteks on Piiriojal asuv järvedeahelik. Siinseid järvi poolitab Eesti-Läti piir. Paganamaalt tuleb rattureil ja jalgsimatkajatel edasi liikuda erinevaid teid mööda. Matkajad suunatakse metsikusse metsa ja ratturid mööda metsa- ja külavaheteid Metsavenna lõkkekohta. Seal on olemas kauplus ja turismitalu, kus võimalus osa saada metsavendade elust. Edasi suundub rada läbi Naha küla Eestimaa lõunatippu. Peale tipuvallutamist tuleb liikuda mööda metsavaheteid Tellingumäele, kus on vaatetornist võimalik heita pilk imelisele käänakuterohkele Mustjõe luhale. Edasi kulgeb matkarada läbi kaunite ja valgusrohkete Koiva männikute ja metsase Karula rahvuspargi Ähijärvele. Seal asuvast külastuskeskuses on hea oma matka nii alustada kui lõpetada. Keskuse lahtiolekuaegadel võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet. Väsinud matkalistel on võimalik öömaja saada külastuskeskuse kõrval asuvas majutushoones.