MTÜ Kvaliteetaeg

Matka kirjeldus:

SEE ONGI VÕIT EHK KUIDAS ME 848 KILOMEETRIT PERAKÜLAST ÄHIJÄRVELE MATKASIME!
Nüüd on saanud mõned päevad keha puhata ja harjuda tavapärase eluga tsivilisatsioonis. Võtan nüüd selle matka kokku läbi oma silmade(Kristjan olen).
Ma unistan hästi palju, mul on koguaeg mingid uued ideed, osad pöörasemad kui teised, olin kunagi unistanud, et sõidan jalgrattaga läbi kõik Eesti maakonnad, kaardistasin isegi selle teekonna ja see andnuks kilomeetreid kuskil 890. Mingi aeg avastasin RMK matkarajad ja olin kindel, et pean need ühendama, et täita oma unistusi. Ma ei läbinud nüüd küll kõiki maakondi (9 maakonda siiski), kuid läbisin nende 8 päeva jooksul 848 kilomeetrit imelist Eestimaad. Sõitsin rattasadulas 89 tundi ja veetsin 192 tundi mõnusalt aega huvitavate inimestega. Kulutasin sellele ka omajagu raha, aega ja tervist, kuid ma olen täitnud taas ühe unistuse ning olen rahul ja õnnelik.
Tahan tänada kõiki oma matkakaaslaseid, kes teist aastat järjest minuga matkasid, need matkad muidugi ei ole võrreldavad. Aitäh Teile, et lööte selliste hullustega kaasa, planeerite oma elu, et saaks selles osaleda, ilma Teieta ei oleks see mingi matkamine. Tahan tänada ka oma jalgratast, kellel on vanust ikka päris palju, kuid endiselt mind edasi viib.
Ja loomulikult tänan ka kõiki inimesi kellega meie teed sel matkal ristusid, kes meid aitasid ja kes meile lihtsalt kaasa elasid. Soovitan kindlasti kõikidel võtta midagi sellist ette, kas just nii suurelt aga siiski, meie loodus on nii võrratu ja meil on väga lahedaid kohti, mida külastada.
ESIMENE PÄEV
Startisime kuuekesi Peraküla suunas 1. juulil kell 11:30. Alo oli veel Saaremaal ja pidi meiega liituma järgmine päev kuskil Keila kandis ja nii läkski.
Jõudsime Perakülla 14:30, vaatasime ringi, ostsime külastuskeskusest matkakaardid ja kõigile kaelaräti, kus ära märgitud Peraküla-Ähijärve matkatee. Tegime kohustuslikud stardipildid ja asusime teele, et leida ööbimispaik. Kohe varsti leidsime end liivaväljadel rattaid lükkamas, sõitsime 13 kilomeetrit ja ostsustasime peatuda Keibu lõkkekohas. Seadsime pesad üles ja lihtsalt nautisime seda ilusat ilma, mida meile siin loodus pakkus. Käisime ujumas, vesi oli jaheda võitu. Tegime õhtusöögi ja mängisime kaarte ning nautisime võimsat loojangut. Enne ööd und vaatasime muidugi ka jalgpalli.
TEINE PÄEV
Päeva märksõnad on vihm ja tuul. Ilm meile ei halastanud absoluutselt. Sõitsime kokku 145 kilomeetrit. Võtaks kokku järgnevalt, äratus kell 7:00, startisime kell 8:10 ja jõudsime sihtpunkti 22:10. Midagi ei olnud planeeritud, kõik mida tahtsime tuli ümber mängida, oli palju üllatusi aga see meile just meeldibki. Nägime üsna hommikul ühte šotlast, kes on sõitnud varsti rattaga juba ligemale 4000 km ja kokku sõidab läbi paljud riigid ajaliselt üle kolme kuu..see andis motivatsiooni küllaga.
Sõitsime läbi Rummu karjäärid...ossa kus seal oli alles eurotee, korra Keilas Selverist, Padise ajaloolistest kohtadest, lõunat pidasime Ohtu lõkkekohas, seal liitus meiega seitsmes liige - Alo. Edasi kulgesime kõvasti võserikes Keila jõe ääres. Võsast pääsedes seadsime sihi jõuda planeeritavasse ööbimiskohta- Saarte raba lõkkekoht. Sinna jõudmine oli päris pöörane ja ohh üllatust, seal telkida külmununa ja vettinuna ei olnud kohe kuidagi väga mõnus. Koht oli väga võssa kasvanud asukohaga ja tee sinna oli rattaga liiklejale päris pöörane. Kiirelt liikusime edasi ja suundusime Viikingite külla. Vahele jäi veel Tuhala nõiakaev. Viikingite külast saime kontakte ja 21:34 õnnestus meil saada ööbimine Oxforelli puhkekeskusesse, kiirelt sõitsime 7 km ja olimegi kohal. Tore peremees ootas meid ja saime sauna, tegime kuuma suppi ning ööbisime kämpingus. Öörahu saabus 1:00.
KOLMAS PÄEV
Sõitsime kokku 113 km, äratus 7:30, startisime kell 9:15 nii nagu eelmise päeva olime lõpetanud jätkus see hommikul, vihma ja tuulega. Ei pidanud kaua sõitma kui nägime päris värskeid karujälgi, see mõmmi kõndis ka ikka pikalt seda RMK rada. Läbisime mitmeid lõkkekohti erinevatel maastikutel ja jõudsime lõunaks matkapealinna -Aegviidu. Korralikud praed söödud suundusime Kakerdaja raba suunas mööda mõnusaid metsaradasid. Meiega liitus taas Kaisa Liina, kes tuli otse presidendi vastuvõtult, selline tegija on meil pundis - kuldmedalist. Kohtasime eile ka veel kahte ratturit, kes sama rada liiguvad, kuid punti nad ei tulnud, meie tempo on liig neile. Jõudes Noku lõkkekohta läbisime imelise Kakerdaja raba, tõeline ilu ja rahu, mis seal valitses. Peale raba saime kõvasti kruusatee kilomeetreid, sai käidud korra Tammsaare sünnikohas Vargamäel külas. Ööbimiseks sai vaadatud välja Kurisoo lõkkeplats, kus olid olemas head tingimused. Ööbimiskohta saabusime kell 21:15. Vihma kallas korralikult, tegime õhtusöögi ja seadsime magamisasemed sisse. Öörahu saabus 0:00.
NELJAS PÄEV
Äratus kell 7:00 ja startsime rajale 8:30.
Algas päev mõnusalt, ilm oli soe ja päikeseline, ainult Jõgeval saime kõva vihma. Sõitsime läbi Järva-Jaani, Koeru, Endla LKA, Jõgeva, Palamuse, Luua jne. Sirge ning üksluine maastik on asendunud mäest üles ja mäest alla profiiliga. Kilomeetreid kogunes 125 ja nüüd jääb Ähijärveni 444 kilomeetrit.
Ööbimiseks valisime Elistvere lõkkekoha, väga head tingimused ja perenaiselt saime hommikuks kaks pardimuna ka, et omletti teha. Öösel kell 3:15 külastas meid kohalik elumees, kes lootis veidikene süüa ja juua saada, kuid kuna ma magasin ise magamiskotis laua peal, siis tabasin ta otse teolt, kadus kui tina tuhka. Sääski oli ikka väga palju, muidu oli soe magada, kuigi minul tuli unetunde vaid kaks.
Mis seisus meie keha oli sellele hetkel?
Eks kangeid ja väsinud lihaseid on juba kõigil ning lisaks veel mingeid muid muresid, apteeki oleme mitu korda külastanud.
Pesta tahaks ka hädasti nii ennast kui riideid.
VIIES PÄEV
Sõitsime 115 kilomeetrit ja läbisime selle ajaga Kääpa MKA, Emajõe-Suursoo, Kavastust läksime parvega üle jõe, Võnnu, Ahja ja veel mitmeid väikseid kohti. 
Kaisa Liina jättis matka pooleli Emajõe-Suursoost tulles, olles läbinud 350 km, arvestades, et see oli tema esmakordne kogemus sellise pika matkaga, siis oli ta ikka nii tubli.
Ööbimiseks leidsime taas ühe kämpingu Ahja jõe ääres, Kassioru puhkemajas. Meid võõrustas väga tore peremees, saime kasutada kööki, käia saunas ja puhata väga hubastes kämpades.
Kuskil 330 km jäi veel sealt minna Ähijärveni, lihased on kõik väga tundlikud ja erinevad kohad teevad muret mitmetel matkalistel aga eks matk on ka jõudnud järku, kus see peabki nii olema.
KUUES PÄEV
Sõitsime 105 km aga väga rasketel radadel, palju metsa- ja liivateid.
Sõitsime läbi Taevaskoja, Mammaste, Meenikunno raba, Põlva ja palju teisi erinevaid väiksemaid kohti.
Käsime rabajärves ujumas, täitsime metsasaadustega kõhtu ja nautisime seda imelist loodust.
Peatusime Värskas, olime saanud taaskord korralikult vihma ja otsisime võimalust kuskil ööbida. Arvestades, et setud pidasid sel ajal jaane, siis kõik metsamajad olid juba kinni ja lõkkekohtadeski oli kõikjal rahvast ees. Leidsime lõpuks Helena puhkemaja, bronnisime selle päris hea hinnaga, saime rattaid pesta, riideid kuivatada, saunas käia, järves ujuda, jalgpalli televiisorist vaadata ja ööbida mõnusates tingimustes. Magama saime kuskil 0:30. MInna jääb veel 240 kilomeetrit.
SEITSMES PÄEV
Sõitsime kokku 116 km. Startisime kell 7:30 Värskast ja sõitsime läbi Koidula, Petseri, Piusa koopad, Vastseliina, Haanja, Rõuge jne. Haanja kõrgustikul sõitmine pani kõigi jõuvarud ikka korralikult proovile. Teed kulgesid ikka mäest üles ja mäest alla. Uskumatu on see elu ikka Haanja kandis küll kui mõelda, milliste kuplite vahel elatakse. Õnneks Haanjast Rõugesse kulges koguaeg alla mäge ja saime nautida 9 km laskumisi. See oli nii mõnus ikka. Käisime Rõuges poes ja võtsime suuna Pähni lõkkekoha suunas, et seal veeta viimane öö. Ööbisime telkides ja saime öösel korralikult vihma.
KAHEKSAS PÄEV
Plaanisime ärgata öösel kell 3:00 ja startida 4:30, kuid uni oli nii magus, et magasime sisse kuskil 4 tundi ja äratus oli 7:30. Startisime alles 9:30 viimasele päevale.
Pähnist liikusime läbi Paganamaa, Mõniste, Koiva-Mustjõe hoiuala, Alaveski loomapargi, Hargla, Taheva ja lõpuks Karula rahvuspargi külastuskeskusesse Ähijärve ääres.
Viimasel päeval nautsime lihtsalt sõitmist, teadsime, et lõpp on nii lähedal, isegi depressiivsed Eesti väikekohad olid hästi põnevad. Hästi palju läks energiat ka söömisele, saime nii vaarikaid, mustikaid kui ka metsmaasikaid.
Lõpuks nägime ära ka karud keda olime koguaeg lootnud näha, koguni 7 karu, Alaveski loomapargis.
Viimased kilomeetrid hakkasid küll venima, kui lõpuks olime me kohal, Ähijärvel, Karula külastuskeskuse juures. Viis minutit hiljem saabus korralik padukas vihma näol. Olime väsinud kuid väga õnnelikud. Olime kohal 17:20. Sõitsime autole vastu Antsla suunas ja olime kodus kuskil peale 19:00.

Soovitused teistele matkajatele:

Varuge kindlasti aega, et põnevamaid kohtasid külastada ning alati kui teha hommikul plaani, siis läheb kõik ikka teistmoodi.

Tagasiside RMK-le:

Üllatas see, et mitmed kohad kus ööbisime olid küttepuud täiesti otsas ehk see tingitud lihtsalt sellest, et matkajaid ja puhkajaid praegusel perioodil palju. Märgistus oli kohati rattarajal kesine kuid samas mingitel lõigudel oli jällegi suurepärane, üldjoontes väga rahul. Tulevikku vaadates võiks katusealuseid, kus saab ka magada olla rohkem, sest seal on võimalik nii süüa kui magada.

RMK kommentaar:

Aitäh, Kristjan, et jagasid meiega oma toredat matka!