Mets ja kliima

Võrumaa, Haanja-Karula puhkeala, Pähni külastuskeskus

Millist rolli mängib süsinik metsas ning kuidas seda „siduda“ nii, et seda atmosfääri võimalikult vähe lisanduks? Uurime puude aastarõngaid. Mida need varasema ilmastiku ja kliima kohta võiksid „kõneleda“? Kuidas muutuv kliima mõjutab metsa ning vastupidi – kuidas saaksime kliimamuutust puidu kasutamise abil mõjutada?

Päevakava

  • Eri puuliigist ketaste abil rühmadesse jagunemine, töölehtede jagamine
  • Sissejuhatus teemasse
  • Rühmatööd tegevuspunktides, kus lahendatakse töölehe ülesandeid.
  • Vaatame konkreetseid näiteid, kuidas oma tarbimisega vältida fossiilsetest allikatest pärit tooteid.
  • Grupitööna täidetud töölehtede põhjal kokkuvõttev arutelu (võimalusel lähiümbruse looduses)

Seos õppekavaga

III kooliaste:
Loodusõpetus: Inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: Taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: Kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.

Gümnaasium:
Bioloogia: Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: Kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.

Seosed läbivate teemadega:
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.

Õpiväljundid/õpitulemused:
Õpilane:
  • teadvustab looduse, ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale
  • väärtustab vastutustundlikku ja säästvat metsandus
  • teadvustab endale keskkonna dilemmaprobleeme metsade majandamise ja puidukasutuse näitel
  • oskab määrata puuliiki puidunäidise põhjal
  • tunneb puidu osi ning keskkonnateguritest põhjustatud muutusi puittaimedes
  • oskab määrata puu vanust aastarõngaste abil
  • õpib tundma ja kasutama termineid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia, ilm, ilmastik ja kliima ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
  • õpib kasutama juurdekasvupuuri
  • oskab kirjeldada süsinikuringet puu ja puidu näitel
  • mõistab iseenda väärtushinnangutest, otsustest ja tegevustest tulenevaid tagajärgi ja seost keskkonnaga
  • mõistab loodusvarade jätkusuutliku kasutuse vajadust

Meetodid
Esitlus, rühmatöö, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.

Vahendid tegevuspunktides:
Tahvel „ Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „ Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „ Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele, projektor, ekraan.

Lisainfo

Selga ilmastikule vastav riietus.

Lisainfo kontakt: info.pahni@rmk.ee,  +372 5691 0529

Omadused:


Teemad Metsaloodus
Metsandus
Sihtrühm 7.-9. klass
10.-12. klass
ToimumisaegLäbi aasta
Grupi suuruskuni 24 õpilast+ 2 saatjat, suurem grupp jagatakse eraldi programmideks
Kestuskuni 2,5 tundi
Raja pikkuskuni 2 km
Hind1 EUR/in
Soodne alates04.01.2023
Soodne kuni28.02.2023