Metsaviktoriini 2021 küsimused ja õiged vastused
*õiged vastused tumedas kirjas1.-4. klass
Maksimum punktisumma - 48 punkti1.Tänavu saab 50 aastat vanaks Lahemaa Rahvuspark. Lahemaa on saanud oma nime põhjaranniku merelahtede järgi. Lisaks neljale suuremale lahele on veel hulk väiksemaid lahtesid ja lahesoppe. Märgi ära, missugused neist lahtedest asuvad Lahemaal:
- Hara laht
- Käsmu laht
- Eru laht
- Kolga laht
- Kaberneeme laht
- Neeme laht
- Naskali laht
2. Lahemaa rahvuspargis on rohkem suuri rändrahnusid kui ükskõik millisel sama suurel alal kogu maailmas. Vanasti räägiti, et suured kivid viskas siia Kalevipoeg või arvati, et need kukkusid kuu pealt. Kuidas suured rändrahnud tegelikult meie maale said?
- Miljoneid aastaid tagasi Eesti alal pursanud vulkaanidest
- Jääajal üle Soome ja Rootsi meie poole nihkunud 1-2 kilomeetri paksune jääliustik murdis need lahti sealsetest kaljudest
- Jääaja lõppedes sulasid need kivid välja mandrijää seest
- Need on Maad tabanud meteoriitide jäänused
3. Lahemaa rahvuspargis on ligi 20 märgistatud loodusrada. Kõige uuem neist avati eelmise aasta augustis. Sellel rajal on 18 „raamatut“, millest saab lugeda rahvajutte ja legende metsloomadest, metsavaimudest, peidetud varandustest ja paljust muust. Neid jutte saab rajal jalutaja ka ruutkoodi abil nutitelefonist kuulata. Mis kohtade vahel see rada kulgeb?
- Võsu ja Nõmmeveski
- Oandu ja Võsu
- Oandu ja Sagadi
- Majakivi ja Pikanõmme
4. Dagmar Normeti lasteraamatu „Une-Mati rannakülas“ tegevus toimub Lahemaal, Käsmus. Siin seiklevad lapsed Mati ja Maili, koerake Tups ja hulk muinasjutulisi tegelasi - Une-Mati, nõid Prunta-Prull, Ussikuningas ja … elevant! Tõsi, et elevant inimesi ei ehmataks ega metsas trampides pahandust ei teeks, muutis Ussikuningas ta päevaseks ajaks suureks kiviks: „Kui esimene päikesekiir männilatvu puudutas, polnud Ussikuningat enam nende seas. Elevandi asemel aga seisis laste ees hall, sammaldunud külgedega hiidrahn…“.
See suur rändrahn seisab Käsmu loodusraja ääres ning siin jalutades saab igaüks vaadata, kas kivi meenutab põlvili laskunud tukkuvat elevanti. Mis on selle hiidrahnu nimi?
- Matsikivi
- Metsamunk
- Meremunk
- Elevandikivi
5. 2021. aasta puu on kadakas, mille vilju on kasutanud erinevatel otstarvetel juba meie esivanemad. Mis on kadaka viljade õige nimetus?
- Käbi
- Mari
- Kupar
- Pähklike
6. RMK Elistvere loomapargi õuealal on võimalik näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi. Loomapargi uusim elanik on meie rahvusloom hunt. 2020. aasta sügisel sai hundipoiss endale ka nime. Mis on Elistvere loomapargi hundi nimi?
- Eerik
- Juku
- Koroonius
- Villem
- Karoliina
7. 2021. aasta loomaks on valitud rott. Missugused neist on Eestis metsikult elavad rotiliigid?
- Puuviljarott
- Laborirott
- Rändrott
- Kodurott
- Pisirott
Kommentaar: Kodurott, keda tänapäeval võib kohata põhiliselt Kagu-Eestis, on meie kõrval elanud juba üle 800 aasta, kuid rändrott, nagu nimigi ütleb, rändas meie aladele alles umbes 300 aastat tagasi ja on tänapäeval levinud üle Eesti. Laborirott on aretatud rändrotist. Puuviljarott ja pisirott elavad troopikas, kusjuures pisirott on üks arvukamaid närilisi maailmas.
8. 2007. aastal valiti Eesti rahvuskalaks räim. Lisaks valitakse alates 2019. aastast ka aasta kala. Missugusel pildil on 2021. aasta kala tiitli saanud kalaliik?- Fotol 1
- Fotol 2
- Fotol 3
- Fotol 4
- Fotol 5
9. Teadlik looduses viibija ei jäta metsa midagi, mis sinna ei kuulu. Selleks tuleb võimalikult palju kasutada korduvkasutatavaid nõusid ja pakendeid. Kui prügi siiski tekib, tuleb seda sorteerida, et saaks erinevaid materjale sobival viisil taaskasutada. Fotol on 5 jäätmekonteinerit - segapakend, biolagunev, papp ja paber, klaaspakend ja segaolmejäätmed. Missugustel fotodel olevat prügi ei tohi panna valikus olevatesse konteineritesse?
- Fotol 1
- Fotol 2
- Fotol 3
- Fotol 4
10. Eestis elab ligikaudu 2400 liblikaliiki. Tänavu valiti aasta liblikat juba kaheksandat korda, seekord sai selleks üks ööliblikatest. Mis nime kannab 2021. aasta liblikas?
- Harilik piksepeni
- Väike-koerliblikas
- Päevapaabusilm
- Harilik päevakoer
11. Talve üle elamiseks on meie looduses elavatel loomadel erinevad kohastumused, näiteks mõned nahkhiireliigid jäävad talveunne, kuid mõned rändavad hoopiski soojematele aladele nagu rändlinnud. Mõned loomad vahetavad suvekarva teist värvi talvekarva vastu, mõned aga teevad hoopiski talveund või taliuinakut. Missugune loom ei jää talveunne ega taliuinakusse?
- Mäger
- Kobras
- Siil
- Mutt
- Karu
12. Äsja lõppes Eesti Orhideekaitse Klubi ja ajakirja „Täheke“ korraldatud aasta orhidee joonistusvõistlus. Eestis kasvab üle 30 liigi orhideesid ehk käpalisi. Tänavune aasta orhidee on nende seast üks pisemaid ja et tema õite täit ilu näha, tuleks neid luubiga vaadata. See õrn lilleke on ka looduskaitse all. Missugune neist liikidest valiti tänavu aasta orhideeks?
- Lõhnav käoraamat
- Harilik käoraamat
- Rohekas käokeel
- Väike käopõll
- Suur käopõll
13. Eestis on leitud kasvamas ligi 600 liiki samblaid. Tänavune aasta sammal on nende hulgas üks ilusamaid. Missugusel fotol on 2021. aasta sammal?
- Fotol 1
- Fotol 2
- Fotol 3
- Fotol 4
- Fotol 5
Fotol 1 on palusammal
Fotol 2 on kaksikhammas
Fotol 3 on lehviksammal
Fotol 4 on laanik
Fotol 5 on sulgjas õhik
Roheline samblavaip võib tunduda ühesugune kuid lähemalt vaadates on iga samblaliigi värv pisut eri värvi, lehekeste ja varre kuju erinev. Kõik fotodel olnud samblad kasvavad põhiliselt maapinnal, välja arvatud sulgjas õhik, mis kasvab vanade lehtpuude tüvedel ja on vääriselupaiga tunnuseks. Tänavu aasta samblaks kuulutatud lehviksammal on heleroheline ja meenutab kujult sõnajalalehte. Mõnes keeles on tema nimi jaanalinnusule- sammal. Sellest ehk on tulnud nimi „lehviksammal“ meie keelde - lehvikuid valmistati vanasti ka jaanalinnusulgedest.
14. Fotol on ühe metslooma näritud oksad ja pabulad. Teisel fotol sama looma lamamisase lumes ja jäljerajad, mis selle juurde viivad. Sügava lumega talved on sellele loomale väga rasked, sest kopsupõletikku jäämise ohu vältimiseks peab ta oma magamisaseme lumest puhtaks kaapima. Ka toitu on lumisel talvel raske kätte saada ja sügavas lumes kiskjate eest põgeneda. Mis looma tegutsemise jäljed on piltidel?
- Põder
- Jänes
- Kährik
- Metskits
15. Meie metsades kasvab palju puhmastaimi, paljud nendest kannavad ka söödavaid marju. Missugune foto (fotod) ei sobi teiste hulka, sest sellel ei ole puhmastaim?
- Foto 1
- Foto 2
- Foto 3
- Foto 4
- Foto 5
5.-12. klass
Maksimum punktisumma - 68 punkti1. Tänavu saab 50 aastat vanaks Lahemaa Rahvuspark, mis on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi hoidmiseks ja kaitsmiseks. Mis iseloomustab Lahemaad?
- Lahemaa rahvuspark on üks Euroopa suuremaid metsakaitsealasid
- Lahemaa on Eesti vanim rahvuspark
- Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark
- Lahemaa eripäraks on suured üleujutused, mida kohapeal kutsutakse ka viiendaks aastaajaks
- Lahemaa on Natura 2000 loodus-ja linnuala
2. Eesti on suurte rändrahnude poolest kõige rikkam ala kogu maailmas ja Lahemaa Rahvuspargis on neid omakorda kõige tihedamalt Eesti kohta. Millised fotodel olevatest rändrahnudest asuvad Lahemaal?
- Foto 1 Ojakivi
- Foto 2 Majakivi
- Foto 3 Ehalkivi
- Foto 4 Vana-Jüri kivid
- Foto 5 Matsikivi
3. Lahemaa rändrahnud on rännanud meile jääajal liustiku rüpes, murtuna lahti Soome kaljupinnasest. Umbes üks kolmandik rahnudest on graniidist ja migmatiitgraniidist. Mis kivimist koosnevad pea kõik ülejäänud suured rändrahnud Lahemaal? Samast kivimist on ka pildil olev suur rändrahn Altja õpperaja ääres metsas.
- Rabakivist
- Devoni liivakivist
- Paekivist
- Kukersiidist
4. Lahemaa Rahvuspargis on külastajate jaoks rajatud üle 150 km õppe- ja matkaradu, lisaks hulk telkimisalasid ja lõkkekohti. Külastajatele tutvustavad Lahemaad ja annavad infot kaks külastuskeskust. Selle taristu rajamise ja käigus hoidmise ning kogu rahvuspargi külastuskorralduse eest hoolitseb:
- Riigimetsa Majandamise Keskus
- Keskkonnaagentuur
- Keskkonnaamet
- Kohalikud omavalitsused
5. Lahemaa rahvuspargis on palju allikaid. Siin asub ka Eesti suurim allikasoo. Liivakivist astangu alt välja nõrgunud põhjavesi on tekitanud 4 kilomeetri pikkusel ja umbes 100 meetri laiusel alal metsaga kaetud allikasoo, kus leidub mitmeid haruldasi liike. Selle metsaga saab tutvust teha ka ühel Lahemaa õpperajal (pildil). Kus asub Lahemaa ja kogu Eesti suurim allikasoo?
- Muuksi klindineemiku jalamil
- Kolgaküla ja Nõmmeveski vahel
- Juminda poolsaarel
- Oandu ja Koljaku vahel
6. 2021. aastal on RMK koostöös partneritega taastanud 6000 ha soid. Ka Lahemaa rahvuspargis on paaril viimasel aastal lõppenud taastamistööd kahes kuivendamise ja turba kaevandamise mõjul kahjustada saanud soos - Viru rabas ja Laukasoos. Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli, RMK Looduskaitseosakonna jt korraldatud tööde käigus võeti maha kuivenduskraavide äärde kasvanud puid, aeti kinni kraave ja ehitati turbast tammisid ehk pinnasepaisusid. Taastamistöödega saab tutvuda Viru raba õpperajal, kus raba mõlemas servas on raja ääres tutvustavad infotahvlid (fotol).
Miks on sood nii olulised, et nende looduslikkuse taastamiseks tuleb nii palju aega ja vahendeid kulutada?
- Sood puhastavad ja talletavad vett
- Sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi
- Turvas seob hästi süsinikku ja pehmendab sellega inimese põhjustatud kliimamuutusi
- Kaevandatud ja taastumata lahtistel turbaväljadel hakkab turvas lagunema ja igalt hektarilt võib õhku lenduda kuni 10 tonni süsihappegaasi
- Soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, harilik jõhvikas, rabapüü, turbasamblad jt)
- Inimesele on soo hea marjaala ja eriline puhkekoht
7. Fotol jäädvustatud linnu määramine võib osutuda keerulisemaks, kui looduses kohatud linnu määramine. Fotol on raske aru saada linnu suurusest, samuti ei saa kuulata tema häälitsusi. Seda tähelepanelikum tuleb olla sulestiku, noka, jalgade värvuse ja pikkuse jälgimisel. Missugustel fotodel on kujutatud 2021. a lindu
- Fotol 1
- Fotol 2
- Fotol 3
- Fotol 4
Fotol 1 on jäädvustatud aga hoopis musträstas, kelle kuldkollane nokk on tihtipeale segadust tekitav
Fotol 2 on kuldnokk oma hundsulestikus ehk kevadises pulmasulestikus
Fotol 3 on kuldnokk puhkesulestikus - peale pesitsust vahetub hundsulestik märksa tagasihoidlikuma värviga sulestiku vastu ja kuldnoka nokk värvub tumedaks
Fotol 4 on mänsak, kes on kuldnokast märksa suurem, tugevama nokaga, pruunikam ja suuremate tähnidega.
8. Looduses ja parkides ning aedades kohtab nii söödavate kui ka mürgiste viljadega taimi. Vahel need olla omavahel ohtlikult sarnased, mistõttu on väga oluline taimi tundma õppida. Missugusel fotol on jäädvustatud 2021. aasta puu?
- Fotol 1
- Fotol 2
- Fotol 3
- Fotol 4
Fotol 2 - on 2021. aasta puu – kadaka - oks esimese aasta roheliste marikäbidega. Käbid ehk kadakamarjad valmivad kaks aastat ja on valminult sinakasmusta värvi ning kaetud vahakirmega. Alles siis on need söömiseks valmis.
Fotol 3 - on ebaküpressi oks. See on iluaianduses armastatud okaspuu, mis on küll kadaka sugulane, kuid ei ole Eesti pärismaine okaspuu nagu harilik kadakas.
Fotol 4 - on jugapuu, mille punased viljad on lihakad käbid nagu kadakalgi, kuid erinevalt kadaka viljadest on jugapuu viljad mürgise seemne tõttu inimesele surmavalt ohtlikud.
9. Liblikate karvaseid vastseid on rahvasuus nimetatud ka päevakoerteks, tegelikult aga on päevakoer üks liblikaperekond. Harilik päevakoer on levinud liblikaliik ka Eestis, tänavu valiti ta meil aasta liblikaks. Missugusel fotol on harilik päevakoer?
- Fotol 1
- Fotol 2
- Fotol 3
- Fotol 4
Fotol 2 - on harilik piksepeni, kelle erkpunased tagatiivad hoiatavad: „Ettevaatust, mürgine!“ Piksepeni on ööliblikas ja harilikule päevakoerale küllaltki sarnane.
Fotol 3 - on 2021. aasta liblikas - harilik päevakoer. Nimele vaatamata on tegu ööliblikaga! Kokku pandud tiibadega (kui tagatiivad ei paista) võib teda segi ajada ka teelehe karuslasega, kes on siiski tunduvalt väiksem ja erineva mustriga.
Fotol 4 - on koerliblikas, kes on samuti päevaliblikate hulka kuuluv liblikaliik.
10. Üks Ruila kandi rahvapärimuse lugu teab jutustada sellest, et ennemuiste ei olnud haug kala vaid elanud hoopis metsas nagu hunt. Kui kurat teinud hundi, siis haug vihastanud ja läinud ära vette elama. Nagu teada on hundil hulgaliselt hüüdnimesid, niisamuti ka haugil. Missugused neist nimedest ei kuulu haugi hüüdnimede hulka?
Pildi korralikuks vaatamiseks klõpsake pildi peale!
- Jõekirjak
- Purikas
- Vassiili
- Jurlak
- Sudak
11. Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 % jäätmetest ja senises mahus segaolmejäätmete teke peab lõppema. Ka loodusesse matkama või piknikut pidama minnes on mõistlik võimalikult palju jäätmeid ette valmistada korduskasutuseks, näiteks pakkida oma toit kaasa jäätmevabalt - korduvkasutusega taarasse või lõkkes põletatavasse materjali. Lisaks pakenditele ja segaolmejäätmetele tekib veel terve hulk erinevat liiki jäätmeid.
Mida teha kasutatud pebertaskurätikuga? Vali välja õiged tegevused.
- Võtan kaasa
- Peidan pinnase alla peitu
- Viskan kuivkäimlasse
- Viskan paberi ja papi konteinerisse
- Põletan lõkkes
12. RMK Elistvere loomapargis saab õuealal näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi ning siseruumides võib tutvuda erinevate närilistega, keda ka kodudes lemmikloomana peetakse. Kokku on Elistvere loomapargis 25 liiki imetajaid ja 2 linnuliiki. Kellega allpool loetletud loomadest ei ole võimalik tutvuda Elistvere loomapargis?
- Metsseaga
- Kabehirvega
- Jaapani tantsuhiirega
- Ameerika naaritsaga
- Ilvesega
13. Eesti asub looduslike tingimuste poolest metsa kasvuks üsna soodsas kliimavöötmes. Ulatuslikke metsakahjustusi ei juhtu väga tihti. Vahel mõjutab meil metsa seisundit põud või talvekülm, lumi ja jäide, metsa võib raagu süüa mõni putukas või on puude kuivamise põhjuseks mingi seenhaigus; samuti võivad puid kahjustada puu koorest ja noorte puude võrsetest toituvad metsloomad. Mis on olnud fotol oleva metsaosa hukkumise põhjuseks?
- Metsapõleng
- Juurepess
- Kuuse-kooreürask
- Männikärsakas
- Põder
14. Meie rahvuseeposes on Kalevipoja üks tähtsamaid ettevõtmisi kündmine, just see vägimees vormis rahvaluules meie maastikud selliseks, nagu need praegu on:
„Kündis paigad põllumaaksi,
vägevaksi viljamaaksi,
teises kohas karjamaaksi,
murumaaksi, heinamaaksi;
külvas soosse sinikaida,
sambla sülle jõhvikaida…
Kalevipoja künnitööd,
Võimsa adra vagusida
Saavad külad kiitemaie…“
Kui vägimees tööst väsinuna puhkama heitis, murdsid hundid ta hobuse, hiljem ähvardasid vaenuväed ja nii jäidki künnivaod poolikuks:
„Pooleli jäänd põllutöö;
Koht jäänd Harjus kündemata;
Läänes teine lõikamata...“
Sellest piirkonnast, kus vägev künnitöö pooleli jäi, on kogutud väga palju Kalevipoja-teemalist rahvaluulet ja arvatakse, et just siinsed pärimused andsid Fr. R. Kreutzwaldile ainest rahvuseepose kirjutamiseks. Tänapäeval on siin maastikukaitseala, mida ilmestavad jääajast pärit pinnavormid - Kalevipoja künnivaod. Ala läbib RMK matkatee, siin on telkimisala ja lühemad matkarajad. Mis paik see on?
- Kõrvemaa
- Rabivere
- Kõnnumaa
- Neeruti
15. Eestis kasvab üle 30 liigi kodumaiseid käpalisi ehk orhideesid. Nende õied ei ole nii suured ja värvikad kui lillepoes ja botaanikaaias nähtud troopikamaadest pärit orhideedel, kuid ligidalt vaadates on igaüks omamoodi kaunis. Eesti Orhideekaitse Klubi valib juba 2010. aastast alates kodumaiste liikide hulgast aasta orhideed. Missugusel fotol on aasta orhidee 2021?
- Fotol 1
- Fotol 2
- Fotol 3
- Fotol 4
- Fotol 5
- Fotol 6
- Fotol 7
Fotol 1 - suur käopõll
Fotol 2 - kõdu-koralljuur
Fotol 3 - väike käopõll
Fotol 4 - harilik muguljuur
Fotol 5 - rohekas õõskeel
Fotol 6 - harilik sookäpp
Fotol 7 - ainulehine soovalk
Kõik piltidel olevad käpalised on rohekate õitega ja peale suure käopõlle ka suhteliselt pisikesed taimed. Eesti Orhideekaitse Klubi kodulehel orhidee.ee on kõigi Eesti käpaliste kohta terve fotode galerii mille abil neid hea võrrelda ja seal on lähemalt tutvustatud ka aasta orhideed - väikest käopõlle.
16. Metsa liigiline koosseis sõltub kasvukoha tingimustest, peamiselt niiskusest ja mullast. Missugust metsa tüübirühma on kajastatud fotol? Selle metsa tüübirühma alustaimestikus kasvavad põhiliselt samblad ning puhmastaimed - mustikas, pohl ja kanarbik.
- Palumets
- Salumets
- Laanemets
- Rabastuv mets
- Sürjamets
17. Vahel võib metsas kuivanud puu koore alt leida okaspuu-kooresiku tegutsemise jälgi. See on kuni 2 cm pikkune pruunikirju mardikas, kelle prisked kollakasvalged vastsed söövad okaspuude koore all, nende käigud koos näritud puupuruga on ka pildil näha. Milleks aga on kooresikul vaja sellist puidukiududest ümarat moodustist nagu pildil paistab?
- See on nukuhäll, kus vastne saab turvaliselt nukkuda ja mardikaks moonduda
- Mardikas poeb sinna rähnide ja teiste lindude eest peitu
- Vastne kogub nii endale talvist toiduvaru
- Mardikas muneb sellesse „pesasse“ oma munad
- See on mardikate pulmakamber
18. Looduse paremaks tundmaõppimiseks on erinevaid liike hakatud nende ühiste tunnuste põhjal rühmitama. Nii näiteks nimetatakse kõiki lihasööjaid loomi kiskjateks, vaatamata sellele, et nad võivad kuuluda erinevatesse sugukondadesse. Mis ühendab selles loetelus olevaid taimi: pohl, talvik, leesikas, kukemari, lakkleht?
- Nad kõik kasvavad rabas
- Nad kõik on puhmad
- Nad kõik on heitlehised taimed
- Nad kõik on igihaljad taimed
- Nad kõik on mitmeaastased taimed
19. Tänavu sadas Eestis paljudes kohtades märga lund, mis kleepus ja kogunes puude võradesse. Kuidas nimetatakse sellist metsakahjustust kui sulalumi koguneb puudele, eriti noortele ja tihedalt kasvavatele ning painutab nende tüved looka, vahel lausa maani? Kui lume raskus painutab puid pikemat aega, jäävadki tüved kõveraks ja korralikku puud neist enam ei saa.
- Tuisuvaalud
- Lumemurd
- Külmalõhe
- Lumevaalimine
- Lumiseen