Metsaviktoriini 2021 küsimused ja õiged vastused

Metsaviktoriini 2021 küsimused ja õiged vastused

*õiged vastused tumedas kirjas

1.-4. klass

Maksimum punktisumma - 48 punkti

 1.Tänavu saab 50 aastat vanaks Lahemaa Rahvuspark. Lahemaa on saanud oma nime põhjaranniku merelahtede järgi. Lisaks neljale suuremale lahele on veel hulk väiksemaid lahtesid ja lahesoppe. Märgi ära, missugused neist lahtedest asuvad Lahemaal:
  • Hara laht
  • Käsmu laht
  • Eru laht
  • Kolga laht
  • Kaberneeme laht
  • Neeme laht
  • Naskali laht
Kommentaar: Selle küsimuse lahendamine on väga lihtne, kui võtta ette Lahemaa kaart, näiteks leida lehelt loodusegakoos.ee üles Lahemaa rahvuspark ning avada seal olev Lahemaa kaart. Rahvuspargi piiridest jääb välja ainult Kaberneeme laht. Neli suuremat lahte on lääne poolt lugedes Kolga, Hara, Eru ja Käsmu laht, väiksema Naskali lahe leiad Juminda poolsaare idarannikult ja Neeme lahe Pärispea poolsaare tipu lähedalt, Purekkari neeme ja Viinistu vahelt.
 2. Lahemaa rahvuspargis on rohkem suuri rändrahnusid kui ükskõik millisel sama suurel alal kogu maailmas. Vanasti räägiti, et suured kivid viskas siia Kalevipoeg või arvati, et need kukkusid kuu pealt. Kuidas suured rändrahnud tegelikult meie maale said?
  • Miljoneid aastaid tagasi Eesti alal pursanud vulkaanidest
  • Jääajal üle Soome ja Rootsi meie poole nihkunud 1-2 kilomeetri paksune jääliustik murdis need lahti sealsetest kaljudest
  • Jääaja lõppedes sulasid need kivid välja mandrijää seest
  • Need on Maad tabanud meteoriitide jäänused
Kommentaar: Rändrahnud ja ka väiksemad rändkivid sattusid Eestisse tõepoolest jääajal kui hiiglaslik jäämass need Soome ja Rootsi kaljudest lahti murdis. Mandriliustiku kasvades ja edasi nihkudes jõudsid kivid praeguse Eesti alale. Kui jää sulas, jäidki meile „rännanud“ kivid maha.
3. Lahemaa rahvuspargis on ligi 20 märgistatud loodusrada. Kõige uuem neist avati eelmise aasta augustis. Sellel rajal on 18 „raamatut“, millest saab lugeda rahvajutte ja legende metsloomadest, metsavaimudest, peidetud varandustest ja paljust muust. Neid jutte saab rajal jalutaja ka ruutkoodi abil nutitelefonist kuulata. Mis kohtade vahel see rada kulgeb?
  • Võsu ja Nõmmeveski
  • Oandu ja Võsu
  • Oandu ja Sagadi
  • Majakivi ja Pikanõmme
Kommentaar: See on Sagadi-Oandu Metsajuttude rada. Ka teiste variantides nimetatud kohtade vahel on õppe- ja matkarajad. Nende infotahvlitelt saab lugeda ümbritseva looduse kohta aga rahvajutte saab ruutkoodide abil kuulata ainult Sagadit ja Oandut ühendaval Metsajuttude rajal.
4. Dagmar Normeti lasteraamatu „Une-Mati rannakülas“ tegevus toimub Lahemaal, Käsmus. Siin seiklevad lapsed Mati ja Maili, koerake Tups ja hulk muinasjutulisi tegelasi - Une-Mati, nõid Prunta-Prull, Ussikuningas ja … elevant! Tõsi, et elevant inimesi ei ehmataks ega metsas trampides pahandust ei teeks, muutis Ussikuningas ta päevaseks ajaks suureks kiviks: „Kui esimene päikesekiir männilatvu puudutas, polnud Ussikuningat enam nende seas. Elevandi asemel aga seisis laste ees hall, sammaldunud külgedega hiidrahn…“.
See suur rändrahn seisab Käsmu loodusraja ääres ning siin jalutades saab igaüks vaadata, kas kivi meenutab põlvili laskunud tukkuvat elevanti. Mis on selle hiidrahnu nimi?
  • Matsikivi
  • Metsamunk
  • Meremunk
  • Elevandikivi
Kommentaar: Raamatus on juttu Matsikivist, mis asub Käsmu loodusraja ääres. Ka Meremunk ja Metsamunk on päriselt olemas olevad suured rändrahnud aga need asuvad mõlemad kaugel metsas, Palganeeme jalamil ning kujult isegi hea fantaasia korral elevanti ei meenuta. Elevandikivi aga Käsmu kivide nimekirjas ei ole.
5. 2021. aasta puu on kadakas, mille vilju on kasutanud erinevatel otstarvetel juba meie esivanemad. Mis on kadaka viljade õige nimetus?
  • Käbi
  • Mari
  • Kupar
  • Pähklike
Kommentaar: Botaanilises mõttes kadaka viljad tegelikult viljad ei olegi, need on käbid nagu teistelgi okaspuudel, täpsemalt marikäbid. Kolm käbisoomust on lihakad ja ümber seemnete kokku kasvanud ning need ei avane ka siis kui seemned on valmis. Seepärast ei levita kadaka seemneid tuul nagu kuuse ja männi seemneid, vaid hoopis linnud, kes marju söövad ja kõvad seemned pärast maha poetavad. Tavalises kõnepruugis aga räägitakse ikka kadakamarjadest, sest väliselt on need ju marja moodi, kuigi siseehituselt teistsugused.
6. RMK Elistvere loomapargi õuealal on võimalik näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi. Loomapargi uusim elanik on meie rahvusloom hunt. 2020. aasta sügisel sai hundipoiss endale ka nime. Mis on Elistvere loomapargi hundi nimi?
  • Eerik
  • Juku
  • Koroonius
  • Villem
  • Karoliina
Kommentaar: RMK Elistvere loomapark korraldas hundile nime leidmiseks konkursi. Parimaks nimeks tunnistati Koroonius, mis viitab ühtaegu meie rahvuslooma kuninglikkusele ja ka sellele, et hunt jõudis loomaparki koroona-aastal. Karoliina on Elistveres ka täiesti olemas, see on loomapargis elava karu nimi.
7. 2021. aasta loomaks on valitud rott. Missugused neist on Eestis metsikult elavad rotiliigid?
  • Puuviljarott
  • Laborirott
  • Rändrott
  • Kodurott
  • Pisirott

Kommentaar: Kodurott, keda tänapäeval võib kohata põhiliselt Kagu-Eestis, on meie kõrval elanud juba üle 800 aasta, kuid rändrott, nagu nimigi ütleb, rändas meie aladele alles umbes 300 aastat tagasi ja on tänapäeval levinud üle Eesti. Laborirott on aretatud rändrotist. Puuviljarott ja pisirott elavad troopikas, kusjuures pisirott on üks arvukamaid närilisi maailmas.

8. 2007. aastal valiti Eesti rahvuskalaks räim. Lisaks valitakse alates 2019. aastast ka aasta kala. Missugusel pildil on 2021. aasta kala tiitli saanud kalaliik?
  • Fotol 1
  • Fotol 2
  • Fotol 3
  • Fotol 4
  • Fotol 5
Kommentaar: Fotol 2 on jäädvustatud 2021. aasta kala, haug, kes elab enamikus meie järvedes ja jõgedes ning samuti rannikumeres.
9. Teadlik looduses viibija ei jäta metsa midagi, mis sinna ei kuulu. Selleks tuleb võimalikult palju kasutada korduvkasutatavaid nõusid ja pakendeid. Kui prügi siiski tekib, tuleb seda sorteerida, et saaks erinevaid materjale sobival viisil taaskasutada. Fotol on 5 jäätmekonteinerit - segapakend, biolagunev, papp ja paber, klaaspakend ja segaolmejäätmed. Missugustel fotodel olevat prügi ei tohi panna valikus olevatesse konteineritesse?
  • Fotol 1
  • Fotol 2
  • Fotol 3
  • Fotol 4
Kommentaar: Nendesse konteineritesse ei tohi panna katkist mobiiltelefoni ja patareisid. Patareid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskasti, katkisi mobiiltelefone saab ära anda mobiilifirmade esindustes või viia elektroonikajäätmeid koguvasse jäätmejaama.
 10. Eestis elab ligikaudu 2400 liblikaliiki. Tänavu valiti aasta liblikat juba kaheksandat korda, seekord sai selleks üks ööliblikatest. Mis nime kannab 2021. aasta liblikas?
  • Harilik piksepeni
  • Väike-koerliblikas
  • Päevapaabusilm
  • Harilik päevakoer
Kommentaar: 2021. aasta liblikas on harilik päevakoer. Nimele vaatamata on päevakoer ööliblikas.
11. Talve üle elamiseks on meie looduses elavatel loomadel erinevad kohastumused, näiteks mõned nahkhiireliigid jäävad talveunne, kuid mõned rändavad hoopiski soojematele aladele nagu rändlinnud. Mõned loomad vahetavad suvekarva teist värvi talvekarva vastu, mõned aga teevad hoopiski talveund või taliuinakut. Missugune loom ei jää talveunne ega taliuinakusse?
  • Mäger
  • Kobras
  • Siil
  • Mutt
  • Karu
Kommentaar: Talveunne ega taliuinakusse ei jää kobras ja mutt. Kobras liigub külmade ilmadega küll vähem väljas, kuid sügiseti on ta varunud endale veekogu põhja piisava toiduvaru okstest, mis säilivad külmas vees värsked. Mutt varub samuti endale „sahvritesse“ vihmausse, tehes need enne osava hammustusega liikumisvõimetuks. Samas saab mutt sula maaga ja ka paksu lumekatte all rahulikult edasi käike kaevata ja tegutseda - kõik me oleme ju näinud kevadel muruplatsidel lume alt välja sulanud mutimullahunnikuid.
12. Äsja lõppes Eesti Orhideekaitse Klubi ja ajakirja „Täheke“ korraldatud aasta orhidee joonistusvõistlus. Eestis kasvab üle 30 liigi orhideesid ehk käpalisi. Tänavune aasta orhidee on nende seast üks pisemaid ja et tema õite täit ilu näha, tuleks neid luubiga vaadata. See õrn lilleke on ka looduskaitse all. Missugune neist liikidest valiti tänavu aasta orhideeks?
  • Lõhnav käoraamat
  • Harilik käoraamat
  • Rohekas käokeel
  • Väike käopõll
  • Suur käopõll
Kommentaar: Käo-nimelisi orhideesid on meil päris mitu - orhideede hulgas on nii käoraamatud, käokeeled kui ka käopõlled. Tänavune aasta orhidee on väike käopõll.
13. Eestis on leitud kasvamas ligi 600 liiki samblaid. Tänavune aasta sammal on nende hulgas üks ilusamaid. Missugusel fotol on 2021. aasta sammal?
  • Fotol 1
  • Fotol 2
  • Fotol 3
  • Fotol 4
  • Fotol 5
Kommentaar:
Fotol 1 on palusammal
Fotol 2 on kaksikhammas
Fotol 3 on lehviksammal
Fotol 4 on laanik
Fotol 5 on sulgjas õhik
Roheline samblavaip võib tunduda ühesugune kuid lähemalt vaadates on iga samblaliigi värv pisut eri värvi, lehekeste ja varre kuju erinev. Kõik fotodel olnud samblad kasvavad põhiliselt maapinnal, välja arvatud sulgjas õhik, mis kasvab vanade lehtpuude tüvedel ja on vääriselupaiga tunnuseks. Tänavu aasta samblaks kuulutatud lehviksammal on heleroheline ja meenutab kujult sõnajalalehte. Mõnes keeles on tema nimi jaanalinnusule- sammal. Sellest ehk on tulnud nimi „lehviksammal“ meie keelde - lehvikuid valmistati vanasti ka jaanalinnusulgedest.
14. Fotol on ühe metslooma näritud oksad ja pabulad. Teisel fotol sama looma lamamisase lumes ja jäljerajad, mis selle juurde viivad. Sügava lumega talved on sellele loomale väga rasked, sest kopsupõletikku jäämise ohu vältimiseks peab ta oma magamisaseme lumest puhtaks kaapima. Ka toitu on lumisel talvel raske kätte saada ja sügavas lumes kiskjate eest põgeneda. Mis looma tegutsemise jäljed on piltidel?
  • Põder
  • Jänes
  • Kährik
  • Metskits
Kommentaar: See loom on metskits. Tänavune paksu lumega talv oli talle päris keeruline. Põder jätab samuti maha pabulaid aga põdrapabulad on palju suuremad ning põdrale lumes magamine mingeid raskusi ei tekita, samuti jänesele.
 15. Meie metsades kasvab palju puhmastaimi, paljud nendest kannavad ka söödavaid marju. Missugune foto (fotod) ei sobi teiste hulka, sest sellel ei ole puhmastaim?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5
Kommentaar: Puhmastaimedel on puitunud või osaliselt puitunud varred, nad sarnanevad põõsastega kuid on madalamad. Pohl, kukemari, mustikas ja kanarbik on kõik puhmastaimed. Metsmaasikas on rohttaim, maasikaõiega pilt seega puhmastaimede ritta ei sobi.


5.-12. klass

Maksimum punktisumma - 68 punkti

1. Tänavu saab 50 aastat vanaks Lahemaa Rahvuspark, mis on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi hoidmiseks ja kaitsmiseks. Mis iseloomustab Lahemaad?
  • Lahemaa rahvuspark on üks Euroopa suuremaid metsakaitsealasid
  • Lahemaa on Eesti vanim rahvuspark
  • Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark
  • Lahemaa eripäraks on suured üleujutused, mida kohapeal kutsutakse ka viiendaks aastaajaks
  • Lahemaa on Natura 2000 loodus-ja linnuala
Kommentaar: 1971.aastal loodud Lahemaa rahvuspark on nii Eesti vanim kui ka suurim rahvuspark ja ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodus- ja linnuala. Ka metsakaitsealana on Lahemaa väga esinduslik. Seega on õiged kõik vastusevariandid, välja arvatud üleujutustest kõnelev. Lahemaa jõed on enamasti kiirevoolulised ja suuri üleujutusi siin ei teki, „viies aastaaeg“ on iseloomulik Soomaa rahvuspargile.
 2. Eesti on suurte rändrahnude poolest kõige rikkam ala kogu maailmas ja Lahemaa Rahvuspargis on neid omakorda kõige tihedamalt Eesti kohta. Millised fotodel olevatest rändrahnudest asuvad Lahemaal?
  • Foto 1 Ojakivi
  • Foto 2 Majakivi
  • Foto 3 Ehalkivi
  • Foto 4 Vana-Jüri kivid
  • Foto 5 Matsikivi
Kommentaar: Lahemaal ei asu Eesti suurim rändrahn Ehalkivi, selle on jääaeg maha jätnud Kunda lähistele Letipeale madalasse merevette. Teised variandid leiab kõik Lahemaalt - Vana-Jüri kivid ja Matsikivi Käsmu poolsaarelt, Majakivi Juminda poolsaarelt ja Ojakivi Vergi poolsaare metsast.
 3. Lahemaa rändrahnud on rännanud meile jääajal liustiku rüpes, murtuna lahti Soome kaljupinnasest. Umbes üks kolmandik rahnudest on graniidist ja migmatiitgraniidist. Mis kivimist koosnevad pea kõik ülejäänud suured rändrahnud Lahemaal? Samast kivimist on ka pildil olev suur rändrahn Altja õpperaja ääres metsas.
  • Rabakivist
  • Devoni liivakivist
  • Paekivist
  • Kukersiidist
Kommentaar: Üle poolte Lahemaa rändrahnude koosnevad rabakivist. Sellel nimetusel pole midagi pistmist rabadega vaid see viitab kivimi rabedusele - ilmastikutingimuste mõjul, sooja ja külma vaheldudes kipub rabakivi murenema. Rändrahnud on lahti murtud Skandinaavia kristalsest aluspõhjast ja jää sees siia rännanud. Ülejäänud vastusevariandid aga on settekivimid, neid meie rändrahnude koostisest ei leia.
4. Lahemaa Rahvuspargis on külastajate jaoks rajatud üle 150 km õppe- ja matkaradu, lisaks hulk telkimisalasid ja lõkkekohti. Külastajatele tutvustavad Lahemaad ja annavad infot kaks külastuskeskust. Selle taristu rajamise ja käigus hoidmise ning kogu rahvuspargi külastuskorralduse eest hoolitseb:
  • Riigimetsa Majandamise Keskus
  • Keskkonnaagentuur
  • Keskkonnaamet
  • Kohalikud omavalitsused
Kommentaar: Lahemaa, nagu ka teiste meie rahvusparkide ja kaitsealade, samuti riigimetsas asuvate puhkealade külastust korraldab ja külastajate teavitamise eest hoolitseb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Keskkonnaamet tegeleb kaitse ja looduskasutuse korraldamisega, Keskkonnaagentuur seire, uurimiste, jäätmekorralduse jm üldiste keskkonnaandmetega. Kohalikud omavalitsused rajavad ja hooldavad looduses olevast taristust põhiliselt kergliiklusteid, parke ja rannaalasid.
5. Lahemaa rahvuspargis on palju allikaid. Siin asub ka Eesti suurim allikasoo. Liivakivist astangu alt välja nõrgunud põhjavesi on tekitanud 4 kilomeetri pikkusel ja umbes 100 meetri laiusel alal metsaga kaetud allikasoo, kus leidub mitmeid haruldasi liike. Selle metsaga saab tutvust teha ka ühel Lahemaa õpperajal (pildil). Kus asub Lahemaa ja kogu Eesti suurim allikasoo?
  • Muuksi klindineemiku jalamil
  • Kolgaküla ja Nõmmeveski vahel
  • Juminda poolsaarel
  • Oandu ja Koljaku vahel
Kommentaar: Eesti suurim allikasoo asub Oandu ja Koljaku vahel, Koljaku-Oandu astangu jalamil, metsaga kaetud alal. Osa sellest pikast kitsast sooribast saab näha Oandu loodusmetsarajal. Juminda poolsaarel on palju raba, siirde- ja madalsood; Muuksis leiab klindi jalamilt küll allikaid kuid mitte suuremaid allikasoid, Kolgaküla klindineemiku juures on samuti allikalisi kohti ja väiksemaid soiseid lapikesi.
6. 2021. aastal on RMK koostöös partneritega taastanud 6000 ha soid. Ka Lahemaa rahvuspargis on paaril viimasel aastal lõppenud taastamistööd kahes kuivendamise ja turba kaevandamise mõjul kahjustada saanud soos - Viru rabas ja Laukasoos. Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli, RMK Looduskaitseosakonna jt korraldatud tööde käigus võeti maha kuivenduskraavide äärde kasvanud puid, aeti kinni kraave ja ehitati turbast tammisid ehk pinnasepaisusid. Taastamistöödega saab tutvuda Viru raba õpperajal, kus raba mõlemas servas on raja ääres tutvustavad infotahvlid (fotol).
Miks on sood nii olulised, et nende looduslikkuse taastamiseks tuleb nii palju aega ja vahendeid kulutada?
  • Sood puhastavad ja talletavad vett
  • Sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi
  • Turvas seob hästi süsinikku ja pehmendab sellega inimese põhjustatud kliimamuutusi
  • Kaevandatud ja taastumata lahtistel turbaväljadel hakkab turvas lagunema ja igalt hektarilt võib õhku lenduda kuni 10 tonni süsihappegaasi
  • Soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, harilik jõhvikas, rabapüü, turbasamblad jt)
  • Inimesele on soo hea marjaala ja eriline puhkekoht
Kommentaar: Siin on õiged kõik vastusevariandid - soode taastamine on väga oluline nii kliimaprobleemide leevendamiseks, looduse kaitseks ja inimeste elukeskkonna parandamiseks.
 7. Fotol jäädvustatud linnu määramine võib osutuda keerulisemaks, kui looduses kohatud linnu määramine. Fotol on raske aru saada linnu suurusest, samuti ei saa kuulata tema häälitsusi. Seda tähelepanelikum tuleb olla sulestiku, noka, jalgade värvuse ja pikkuse jälgimisel. Missugustel fotodel on kujutatud 2021. a lindu
  • Fotol 1
  • Fotol 2
  • Fotol 3
  • Fotol 4
Kommentaar: Siin on kuldnokk koguni kahel pildil - ühel pulmasulestikus ja teisel puhkesulestikus.
Fotol 1 on jäädvustatud aga hoopis musträstas, kelle kuldkollane nokk on tihtipeale segadust tekitav
Fotol 2 on kuldnokk oma hundsulestikus ehk kevadises pulmasulestikus
Fotol 3 on kuldnokk puhkesulestikus - peale pesitsust vahetub hundsulestik märksa tagasihoidlikuma värviga sulestiku vastu ja kuldnoka nokk värvub tumedaks
Fotol 4 on mänsak, kes on kuldnokast märksa suurem, tugevama nokaga, pruunikam ja suuremate tähnidega.
8. Looduses ja parkides ning aedades kohtab nii söödavate kui ka mürgiste viljadega taimi. Vahel need olla omavahel ohtlikult sarnased, mistõttu on väga oluline taimi tundma õppida. Missugusel fotol on jäädvustatud 2021. aasta puu?
  • Fotol 1
  • Fotol 2
  • Fotol 3
  • Fotol 4
Kommentaar: Kõik fotodel olevad taimed on igihaljad aga sellega nende sarnasus ka lõpeb. Fotol 1 - on kukemari - igihaljas madal puhmastaim, mille viljad on väga c-vitamiinirikkad ning suurepärased janukustutajad
Fotol 2  - on 2021. aasta puu – kadaka - oks esimese aasta roheliste marikäbidega. Käbid ehk kadakamarjad valmivad kaks aastat ja on valminult sinakasmusta värvi ning kaetud vahakirmega. Alles siis on need söömiseks valmis.
Fotol 3 - on ebaküpressi oks. See on iluaianduses armastatud okaspuu, mis on küll kadaka sugulane, kuid ei ole Eesti pärismaine okaspuu nagu harilik kadakas.
Fotol 4 - on jugapuu, mille punased viljad on lihakad käbid nagu kadakalgi, kuid erinevalt kadaka viljadest on jugapuu viljad mürgise seemne tõttu inimesele surmavalt ohtlikud.
9. Liblikate karvaseid vastseid on rahvasuus nimetatud ka päevakoerteks, tegelikult aga on päevakoer üks liblikaperekond. Harilik päevakoer on levinud liblikaliik ka Eestis, tänavu valiti ta meil aasta liblikaks. Missugusel fotol on harilik päevakoer?
  • Fotol 1
  • Fotol 2
  • Fotol 3
  • Fotol 4
Kommentaar: Fotol 1 - on väike-kärbtiib, päevalibikas, kes on Eestis laialt levinud.
Fotol 2 - on harilik piksepeni, kelle erkpunased tagatiivad hoiatavad: „Ettevaatust, mürgine!“ Piksepeni on ööliblikas ja harilikule päevakoerale küllaltki sarnane.
Fotol 3 - on 2021. aasta liblikas - harilik päevakoer. Nimele vaatamata on tegu ööliblikaga! Kokku pandud tiibadega (kui tagatiivad ei paista) võib teda segi ajada ka teelehe karuslasega, kes on siiski tunduvalt väiksem ja erineva mustriga.
Fotol 4 - on koerliblikas, kes on samuti päevaliblikate hulka kuuluv liblikaliik.
10. Üks Ruila kandi rahvapärimuse lugu teab jutustada sellest, et ennemuiste ei olnud haug kala vaid elanud hoopis metsas nagu hunt. Kui kurat teinud hundi, siis haug vihastanud ja läinud ära vette elama. Nagu teada on hundil hulgaliselt hüüdnimesid, niisamuti ka haugil. Missugused neist nimedest ei kuulu haugi hüüdnimede hulka?
Pildi korralikuks vaatamiseks klõpsake pildi peale!
  • Jõekirjak
  • Purikas
  • Vassiili
  • Jurlak
  • Sudak
Kommentaar: Sudak on hoopiski koha - ehk pisut vähem tuntud, kuid looduses üsna laialt levinud ning kokakunstis väga hinnatud kalaliik. Kõik teised on haugi rahvapärased nimetused.
 11. Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 % jäätmetest ja senises mahus segaolmejäätmete teke peab lõppema. Ka loodusesse matkama või piknikut pidama minnes on mõistlik võimalikult palju jäätmeid ette valmistada korduskasutuseks, näiteks pakkida oma toit kaasa jäätmevabalt - korduvkasutusega taarasse või lõkkes põletatavasse materjali. Lisaks pakenditele ja segaolmejäätmetele tekib veel terve hulk erinevat liiki jäätmeid.
Mida teha kasutatud pebertaskurätikuga? Vali välja õiged tegevused.
  • Võtan kaasa
  • Peidan pinnase alla peitu
  • Viskan kuivkäimlasse
  • Viskan paberi ja papi konteinerisse
  • Põletan lõkkes
Kommentaar: Jättes pabertaskurätiku loodusesse, läheb selle lagunemiseks aega kuni 2 aastat; samuti ei sobi pehmepaber (tualettpaber, paberist käte-, tasku- ja salvrätikud) papi ja paberikonteinerisse. Niisiis võib selle visata kuivkäimlasse nagu tualettpaberi, põletada lõkkes või võtta kaasa ja leida talle sobiv jäätmepaigutusviis kodus - arvestades ka seal juhendeid.
 12. RMK Elistvere loomapargis saab õuealal näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi ning siseruumides võib tutvuda erinevate närilistega, keda ka kodudes lemmikloomana peetakse. Kokku on Elistvere loomapargis 25 liiki imetajaid ja 2 linnuliiki. Kellega allpool loetletud loomadest ei ole võimalik tutvuda Elistvere loomapargis?
  • Metsseaga
  • Kabehirvega
  • Jaapani tantsuhiirega
  • Ameerika naaritsaga
  • Ilvesega
Kommentaar: Metsseaga, kuna neid meie looduses tavalisi loomi ei tohi aafrika sigade katku ohu tõttu ikka veel pidada. Kõik teised variantides nimetatud loomad on Elistveres olemas.
13. Eesti asub looduslike tingimuste poolest metsa kasvuks üsna soodsas kliimavöötmes. Ulatuslikke metsakahjustusi ei juhtu väga tihti. Vahel mõjutab meil metsa seisundit põud või talvekülm, lumi ja jäide, metsa võib raagu süüa mõni putukas või on puude kuivamise põhjuseks mingi seenhaigus; samuti võivad puid kahjustada puu koorest ja noorte puude võrsetest toituvad metsloomad. Mis on olnud fotol oleva metsaosa hukkumise põhjuseks?
  • Metsapõleng
  • Juurepess
  • Kuuse-kooreürask
  • Männikärsakas
  • Põder
Kommentaar: Puid on kahjustanud kuuse-kooreürask (Ips typographus). See mardikas muneb eelkõige nõrgestatud puude ja värskelt langetatud puude koore alla. Metsapõlengu jälgi pole puudel ja alustaimestikus näha, samuti jälgi sellest, et põder oleks puude koort närinud. Juurepessust kahjustatud kuuskedel jämeneb tüve kõige alumine osa, männikärsakad aga närivad noorte männitaimede koort. Siin on tegu kooreüraski kahjustuskoldega. Sellisel juhul on kuuse-kooreüraski arvukuse vähendamise peamiseks abinõuks üraskite poolt värskelt asustatud puude ülestöötamine ja püünispuude kasutamine, Need tuleb mai lõpus või juuni esimesel poolel, enne, kui noormardikad jõuavad kooruda ja koore alt lahkuda, kokku koguda ja metsast välja vedada.
14. Meie rahvuseeposes on Kalevipoja üks tähtsamaid ettevõtmisi kündmine, just see vägimees vormis rahvaluules meie maastikud selliseks, nagu need praegu on:
„Kündis paigad põllumaaksi,
vägevaksi viljamaaksi,
teises kohas karjamaaksi,
murumaaksi, heinamaaksi;
külvas soosse sinikaida,
sambla sülle jõhvikaida…
Kalevipoja künnitööd,
Võimsa adra vagusida
Saavad külad kiitemaie…“
Kui vägimees tööst väsinuna puhkama heitis, murdsid hundid ta hobuse, hiljem ähvardasid vaenuväed ja nii jäidki künnivaod poolikuks:
„Pooleli jäänd põllutöö;
Koht jäänd Harjus kündemata;
Läänes teine lõikamata...“
Sellest piirkonnast, kus vägev künnitöö pooleli jäi, on kogutud väga palju Kalevipoja-teemalist rahvaluulet ja arvatakse, et just siinsed pärimused andsid Fr. R. Kreutzwaldile ainest rahvuseepose kirjutamiseks. Tänapäeval on siin maastikukaitseala, mida ilmestavad jääajast pärit pinnavormid - Kalevipoja künnivaod. Ala läbib RMK matkatee, siin on telkimisala ja lühemad matkarajad. Mis paik see on?
  • Kõrvemaa
  • Rabivere
  • Kõnnumaa
  • Neeruti
Kommentaar: Kõik need kohad on maastikukaitsealadel, mitut neist läbivad RMK matkateede harud ja Kõrvemaalgi leiab jääajast pärit oose ning teisi pinnavorme. Kõik küsimuses esitatud eeldused on aga ainult Neerutil. Siin läheduses sündis ka meie rahvuseepose autor Fr. R. Kreutzwald ning sai siitkandi rohketest rahvajuttudest ja -lauludest palju ainest „Kalevipoja“ jaoks.
 15. Eestis kasvab üle 30 liigi kodumaiseid käpalisi ehk orhideesid. Nende õied ei ole nii suured ja värvikad kui lillepoes ja botaanikaaias nähtud troopikamaadest pärit orhideedel, kuid ligidalt vaadates on igaüks omamoodi kaunis. Eesti Orhideekaitse Klubi valib juba 2010. aastast alates kodumaiste liikide hulgast aasta orhideed. Missugusel fotol on aasta orhidee 2021?
  • Fotol 1
  • Fotol 2
  • Fotol 3
  • Fotol 4
  • Fotol 5
  • Fotol 6
  • Fotol 7
Kommentaar:
Fotol 1 - suur käopõll
Fotol 2 - kõdu-koralljuur
Fotol 3 - väike käopõll
Fotol 4 - harilik muguljuur
Fotol 5 - rohekas õõskeel
Fotol 6 - harilik sookäpp
Fotol 7 - ainulehine soovalk
Kõik piltidel olevad käpalised on rohekate õitega ja peale suure käopõlle ka suhteliselt pisikesed taimed. Eesti Orhideekaitse Klubi kodulehel orhidee.ee on kõigi Eesti käpaliste kohta terve fotode galerii mille abil neid hea võrrelda ja seal on lähemalt tutvustatud ka aasta orhideed - väikest käopõlle.
16. Metsa liigiline koosseis sõltub kasvukoha tingimustest, peamiselt niiskusest ja mullast. Missugust metsa tüübirühma on kajastatud fotol? Selle metsa tüübirühma alustaimestikus kasvavad põhiliselt samblad ning puhmastaimed - mustikas, pohl ja kanarbik.
  • Palumets
  • Salumets
  • Laanemets
  • Rabastuv mets
  • Sürjamets
Kommentaar: Fotol on palumets. Laanemets on hämaram, seal kasvab varjutaluvam alustaimestik (jänesekapsas, leseleht jne) ja rohkem kuuski. Salumetsas ja sürjametsas on lopsakam, mitmekesisem alustaimestik ning kasvab rohkem lehtpuid ja kuuski, rabastuvas metsas kiduramad männid, mustikas ei ole alustaimestikus iseloomulik ja pinnas on märjem.
17. Vahel võib metsas kuivanud puu koore alt leida okaspuu-kooresiku tegutsemise jälgi. See on kuni 2 cm pikkune pruunikirju mardikas, kelle prisked kollakasvalged vastsed söövad okaspuude koore all, nende käigud koos näritud puupuruga on ka pildil näha. Milleks aga on kooresikul vaja sellist puidukiududest ümarat moodustist nagu pildil paistab?
  • See on nukuhäll, kus vastne saab turvaliselt nukkuda ja mardikaks moonduda
  • Mardikas poeb sinna rähnide ja teiste lindude eest peitu
  • Vastne kogub nii endale talvist toiduvaru
  • Mardikas muneb sellesse „pesasse“ oma munad
  • See on mardikate pulmakamber
Kommentaar: Fotol on okaspuu-kooresiku nukuhäll. Selles puidukiududest „pesas“ saab vastne turvaliselt nukkuda ja mardikaks moonduda. Mardikaks saanuna väljub ta nukuhällist ja sinna enam tagasi ei tule - ei peitu pugema, munema ega pulmi pidama.
18. Looduse paremaks tundmaõppimiseks on erinevaid liike hakatud nende ühiste tunnuste põhjal rühmitama. Nii näiteks nimetatakse kõiki lihasööjaid loomi kiskjateks, vaatamata sellele, et nad võivad kuuluda erinevatesse sugukondadesse. Mis ühendab selles loetelus olevaid taimi: pohl, talvik, leesikas, kukemari, lakkleht?
  • Nad kõik kasvavad rabas
  • Nad kõik on puhmad
  • Nad kõik on heitlehised taimed
  • Nad kõik on igihaljad taimed
  • Nad kõik on mitmeaastased taimed
Kommentaar: Kõik need on igihaljad mitmeaastased taimed. Talvik ja lakkleht ei ole puhmastaimed ning rabas kasvavad neist kohati vaid pohl ja kukemari, sedagi kuivematel kohtadel.
 19. Tänavu sadas Eestis paljudes kohtades märga lund, mis kleepus ja kogunes puude võradesse. Kuidas nimetatakse sellist metsakahjustust kui sulalumi koguneb puudele, eriti noortele ja tihedalt kasvavatele ning painutab nende tüved looka, vahel lausa maani? Kui lume raskus painutab puid pikemat aega, jäävadki tüved kõveraks ja korralikku puud neist enam ei saa.
  • Tuisuvaalud
  • Lumemurd
  • Külmalõhe
  • Lumevaalimine
  • Lumiseen
Kommentaar: See kahjustuse liik on lumevaalimine, sõna on ilmselt tulnud võrdlusena pesu vaalimisega - vanasti rulliti linad ja muu pesu rulli ja kurika abil siledamaks ja pehmemaks. Eelmisel talvel oli ka palju lumemurdu - puu tüvi ei pidanud lume survele vastu ja murdus. Tuisuvaalud on hanged maapinnal ning teedel, külmalõhe puusse suurte külmadega tekkinud pragu ning lumiseen noori puutaimi kahjustav seenhaigus.

Viktoriinid