Lilli loodusmaja õpperada (2,9 km)

Viljandimaa, Sakala puhkeala
Õpperada on rajatud peamiselt Lilli loodusmaja programmide läbiviimiseks ja seetõttu on rada võimalik läbida ka väiksemate ringikeste kaupa. Üheks külastatavamaks rajaosaks on 1 km kaugusel asuv pihlakasalu koos „nõiakivi“ ja kopsusambliku kasvukohaga. Imetlusväärne on raja algus, mis peale hiiglaslike lehistega pargiosa juhatab matkaja kitsale 150-aastaste pärnadega alleele. Rajale minnes tasub kindlasti läbi astuda loodusmajast ja küsida kotikest raja kaardi, luupide ja ruunimärkide seletustega. Kaardi abiga leiab kergemini üles nii musta toonekure vana pesapuu, Virapuu rändrahnu ja koha, kus kasvavad kuni poolemeetrised habesamblikud.
Objekti tüüpÕpperada
VarustusRada terves ulatuses kaetud hakkpuiduga ja osaliselt ka laudteega, rajal on 11 infotahvlit. Teabepunktis saadaval raja kaart. Telkimis- ja lõkketegemisevõimalus loodusmaja juures kokkuleppel omanikuga.
Telkimisvõimalus on
Matkavõimalus on
VaatamisväärsusedPolli mõisa metsahärra istutatud park ja alleed, kopsusambliku kasvukoht, pihlakasalu, musta toonekure kunagine pesapuu, Virapuu rändrahn ja Lilli paisjärv.
LisainfoTelkimisvõimalus ja lõkkekoha kasutamine on loodusmaja territooriumil omanikuga kokkuleppel.
AsukohtAlgab Lilli loodusmaja juurest Lilli külas, Karksi vallas, Viljandimaal.
Kohalesõitmise õpetusSõita mööda Valga-Uulu mnt ja keerata pärast Karksi-Nuia linna silti (Valga poolt tulles) vasakule (viit "Lilli 12 km"). Pärnu poolt tulles sõita otse läbi Karksi-Nuia linna Valga poole ja enne linna piiri keerata viida "Lilli 12 km" suunas. Sõita 11 km kuni Metskonna bussipeatuseni, kust näitab viit vasakule "Lilli loodusmaja 0,4". Sõita viida suunas paisjärvest mööda. Mäe otsas asub parkimistasku kuni 5 autole ning infotahvel raja kirjeldusega. Õpperajale jõudmiseks peab minema loodusmaja peaukse eest otse läbi pargi umbes 40 m kuni pärna-alleeni, kus asub õpperaja esimene infotahvel. 
KoordinaadidLong-Lat WGS 84
laiuskraad: 58.002332
pikkuskraad: 25.554101
L-EST 97 x: 6430059 y: 591884