Kohtume metsas!

Programm arendab looduse tundmist, seoste märkamist, grupitöö oskusi, keskendumist ning tähelepanu. Nii majandusmetsa kui ka loodukaitsealuse metsa mõtestatud külastamine võimaldab õpilasel ise uurida ja avastada seoseid inimtegevus ja looduse vahel. Arutelu keskmes on see, et kõik eluks vajalik pärineb looduskeskkonnast ning seetõttu on oluline looduse tundmine. Määratakse metsatüüpe nii bioloogiliste kui majanduslike tunnuste alusel ja õpitakse märkama iga metsakoosluse ja puu eripära. Programm aitab kujundada arusaama metsast (ja ka majandusmetsast) kui ökosüsteemist, mille juurde kuuluvad tuntumad ja iseloomulikumad puu- taime-, looma-, seene- jm liigid. Praktiliste tegevuste ja mõõtmiste kaudu uuritakse metsa kasutamist, inimmõju metsale ning tutvutakse metsa tähtsuse ja kaitsega.

Päevakava:

• Kohtumine Pähni külastuskeskuses. Juhendaja tutvustab osalejatele Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevust, seejärel seminariruumis õppefilmi „Eesti metsa lugu“ vaatamine.
• Riietumine, suundumine Tõrvandu metsaõpperajale, retkejuht tutvustab osalejatele ohutu liikumise ja tegutsemise reegleid metsas, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast
• Tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga. Võrdleme peamisi metsatüüpe (palu- ja laanemets kohapeal; lamineeritud pildimaterjalil nõmme- ja salumets). Metsataimede otsimine, mis on osaks metsarinnetest ja metsatüübile iseloomulikud. Määrame tuntumad ja mõne tundmatu (jänesekapsas, leseleht, maikelluke, mustikas, pohl, kanarbik, metsvaarikas, paakspuu, sarapuu) ja loetleme need. Erinevad metsakooslused rikastavad ja mitmekesistavad looduslikku ökosüsteemi.
• Grupitöö tegevuspunkt „metsa kasvamine ja rühmatöö tegevuspunkt „metsa lagunemine“ (ainering).
• Arutelu: „,metsa kasutamine“ Pähni metsa kõlakodades: mis teeb metsas viibimise meeldivaks? Eesti metsade tähtsus, kasutamine ja majandamine. Milleks meile metsi vaja on? Mis otstarbel saame metsa kasutada? Räägime ka metsa eluringist majandusmetsa ja loodusmetsa tähenduses. Metsa majandamise ja kaitsega tegelevate elukutsete tutvustus ja arutelu.
• „Metsa kaitsmine“ Mis on loodusmets, looduskaitseala. Keskkonnahoidluku käitumise kujundamine, sellega väljendatakse hoolivust kõigi elusolendite vastu, väärtustatakse looduse elurikkust ja jätkusuutlikku arengut.
• Kokkuvõtete ja tagasiside ring.

Seos õppekavaga

Ainetevaheline lõiming:  
Loodusõpetus, kehaline kasvatus. „Kohtume metsas“ õppeprogramm kinnistab teadmisi ja oskusi, mis on omandatud inimeseõpetuses, bioloogias ja geograafias ning aitab looduses ellu viia läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – programm väärtustab ümbritsevat elurikkust ning soodustab õpilaste kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks.
Mets elukeskkonnana: iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi. Teab, tunneb, eristab peamisi metsapuuliike. Seostab hapniku ja süsihappegaasi kõdunemise, hingamise ja fotosünteesiga ning toob näiteid ainete ringkäigu kohta looduses. Teab, et muld on loodusvara, mille kadu on maailmas suureks probleemiks.
Loodus ja keskkonnakaitse Eestis: selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide mõisted: looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, looduskaitsealad, rahvuspargid.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: tutvumine elurikkusega ja arutlemine selle hoidmise vajalikkuse üle.
Õpitulemused:

• teab ja võrdleb metsakooslusi õpitud metsatüüpide näitel
• selgitab mulla kujunemist ja selle tähtsust looduses
• seostab hapniku ja süsihappegaasi kõdunemise, hingamise ja fotosünteesiga; toob näiteid ainete ringkäigu kohta looduses
• võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus
• koostab metsakoosluste kohta toiduahelaid ja toiduvõrke; selgitab toitumissuhteid metsas (tootjad, tarbijad ja lagundajad)
• selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele) ning iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi
• toimib keskkonnateadliku tarbijana ning väärtustab tervislikku toitu.
• oskab seostada looduse uurimise, metsa kaitse ja majandamise nendes valdkondades tegelevate elukutsetega
• käitub ja liigub looduses turvaliselt, loodushoidlikult

Õpipädevused:

• leiab põhjendusi ja selgitab, et inimene on looduse osas ning tema elu sõltub loodusest (õpipädevus; suhtluspädevus; väärtuspädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus)
• pakub välja viise, kuidas saab inimene oma tegevusega anda panuse kliimamuutuste ohjamiseks (kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus)
• kinnistab teadmisi ja vajadusel harjutab taimemäärajate kasutamist metsatüüpide erinevates rinnetes (puu-, põõsa-, rohu- ja samblarinne) kasvavate taimede määramisel (õpipädevus, digipädevus)
• koostab mõistekaardi bakterite eluavalduste ning tähtsuse kohta looduses ja inimese elus ning tutvustab seda kaaslastele (õpipädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus)

Programmi eesmärk: arendada õpilastes teadmisi metsa kui inimtegevusest mõjutatud ökosüsteemi seostest, toimimisest ja omavahelistest mõjudest ning sinna kuuluvatest olulisematest liikidest. Kinnistada õppekavas sätestatud erinevate metsatüüpide alaseid teadmisi ning aktiivõppe abil lihtsamate metsanduslike vaatenurkade ja võtete läbiproovimine laiemas looduse kui ökosüsteemi kontekstis. Edendada oskus leida mullastiku ja taimestiku seoseid ning põhjendada inimtegevusest puutumatute metsakoosluste tähtsust ja vajalikkust. Tutvustada metsalooduse ja metsa majandamise seotud elukutsete valikuid.
Õppekeskkond:
Õpperada on hooldatud ja turvaline. Juhendajal on kaasas esmaabikomplekt. Vahendid: Mõõdulindid, relaskoop, taimemäärajad, aineringi töölehed. Erivajadustega õpilaste õppeprogrammi korraldamine palume eelnevalt kooskõlastada.

Lisainfo

Selga- jalga ilmastikukindlad ja retke jaoks sobilikud riided ning jalanõud, soovi korral kaasa söök.

Lisainfo kontakt: info.pahni@rmk.ee, tel: 5691 0529