Mets meie meelte läbi

Päevakava:

• Sissejuhatus (20 min).
• Tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava.
• Grupiarutelu inimese meelte üle – mis on meeled. Häälestus järgnevate õppeülesannete jaoks: Mis meelelist infot on võimalik keskkonnast koguda? Õpilastel palutakse kirjeldada hetkes kuuldud hääli, kirjeldada mida nähakse, millist lõhna tuntakse, mida nad tajuvad oma sõrmeotstes või näol (tuuleiil, riided). Üheskoos tajutakse ümbritsevat keskkonda, kuhu saabuti.
• Kompimisülesanne paarides:

Moodustunud paaridel palutakse silmad sulgeda. Juhendaja annab igale paarile kompimiseks ning ära arvamiseks ühe puuliigiga (tamm, mänd, kuusk, pärn, kask, haab) seotud loodusliku objekti (nt leht, käbi, vili, okas või oks). Õpilased peavad suletud silmadega paaris arutama, mis puuliigiga on tegemist. Olles otsusele jõudnud, asetavad õpilased oma käed selja taha. Seejärel kontrollitakse juhendaja ja ülejäänud grupiga koos iga paari pakkumist ning arutletakse vastuste üle. Juhendajal on lamineeritud pilt nimetatud kuuest puust, millele ta ülesannet läbi viies viitab.

• Tegevused looduskoolis (35 min).

Meeltele orienteeritud individuaalsed ülesanded – Puud meeltes.
Kasutatakse töölehte, kus iga ülesande juures saab õpilane teha valiku etteantud variantide hulgast. Õpilane kirjutab töölehele ainult vastava koti/purgi numbri.

1. Kompimiskotid: Seitsmes läbipaistmatus kotis on erinevad looduslikud objektid, mida õpilased tuvastavad kompimise teel. Kompimiskottides kasutatakse näiteks kuuseoksi, tammetõrusid, männikäbisid.
2. Lõhnapurgid: Läbipaistmatutes kaanega purkides (5 tk) on erinevatele puuliikidele iseloomuliku lõhnaga objektid. Õpilased avavad purgid ning nuusutavad kinnisilmi purgi sisu, püüdes ära arvata, mis puuliigiga on tegemist. Lõhnapurkides kasutatakse näiteks kuusevaiku, kadakapuitu, kaselehti.
3. Helikarbid: Läbipaistmatutesse karpidesse on asetatud erinevad looduslikud objektid, mis karbi liigutamisel teevad neile iseloomulikku heli. Õpilased püüavad heli kaudu tuvastada, mis liiki puuga on tegu. Helikarbis kasutatakse näiteks kuuseokkaid, männikäbisid, haavalaaste.
4. Grupi vanusest ning varasematest teadmistest olenevalt abistab juhendaja ülesannete lahendamist.

• Tegevused metsamuuseumis (35 min)- paaristöö.

Õpilased jaotatakse paaridesse ning antakse ülesanne leida näituselt:

1. Heli, mis üllatas ning oli uudne.
2. Heli, mis meeldis ning miks.

Tutvutakse erinevate loodushelidega näituse osades:

1. “Elu puuvõras” - õpilane kasutab näituse interaktiivseid võimalusi, et kuulata puuvõras elutsevate lindude hääli.
2. “Maa-alune maailm”- õpilane saab kuulata väga vaikseid looduse helisid, mis palja kõrvaga jäävad tähelepanuta. Näiteks saab õpilane tutvuda sipelgate liikumishelidega ja üraskite toitumisheliga.

• Metsamuuseumi külastuse lõpetab kokkuvõttering, milles iga paar peegeldab näitusel kuuldut ning teeb grupile kokkuvõtte ühest oma uudsest ning ühest meeldivast helist.
• Piknik ja puhkepaus (30 minutit).

Puhkepaus ja piknik Oandu lõkkeplatsil. Tähtsustatakse lugupidavat looduses käitumist ja piknikul tekkinud jäätmete asjakohast ladustamist. Juhitakse õpilaste tähelepanu sellele, et kõik, mis loodusesse tuuakse, tuleb ka sealt lahkudes kaasa võtta.

• Mänguline metsaretk (60 min).

1. Metsas liikumise reeglite selgitamine:
2. Arvestame looduse ning kaasmatkalistega.
3. Rajale ega mujale loodusesse ei jäta prügi.
4. Ole vaikne ja rahulik– ära häiri metsloomi ja linde.
5. Loodusretkel liigume grupis koos. Juhendaja on grupi ees ning üks saatjatest grupi lõpus.
6. Kõik looduses elavad organismid on tähtsad ja vajalikud – meie matk ei tohi kuidagi kahjustada loomi, taimi ega nende elukeskkonda.

• Metsaretkel avastatakse loodust kasutades oma meeli kolmes mängus.

1. Sõprus puuga: Paarismäng puude eripära tajumiseks kompimismeele abil. Ühel paarilistest seotakse silmad kinni ja teine paariline viib ta ühe puu juurde ning laseb tal seda puud kompida ja kallistada. Seejärel toob kaaslase tagasi mängu alguspunkti. Kinniseotud paariline peab ära arvama, millise lähedalasuva puu juures ta käis.
2. Fotoaparaat: Paarismäng, milles üks kaaslastest kehastub fotoaparaadiks ja teine pildistajaks. Fotoaparaadiks kehastanu suleb silmad ning laseb pildistajal juhtida end talle meelepärase loodusobjekti suunas. Kui pildistaja vajutab fotoaparaadist kaaslase pea peale ning ütleb “Klõps!”, siis avab fotoaparaat korraks silmad ning “jäädvustab” pildi. Hiljem vahetatakse rolle ning jutustatakse paaris, mis jäi fotole.
3. Mikromatk: Vaadeldakse luupidega eelnevalt õpitud puude koort, oksi, lehti ning käbisid (paarides)
4. Silmad sõrmeotstes: Paarismäng. Üks paarilistest sirutab käed selja taha, sellal kui teine paariline valib maapinnalt mingi loodusobjekti. Õpilastele rõhutatakse, et objekt peab olema eluta ning kasvavaid või elusaid objekte ei tohi korjata või murda. Paariline, kellel on käed selja taga püüab ära arvata, mis objekt talle kätele asetati. Seejärel vahetatakse rolle.

• Kokkuvõte ja lõpuring (15 min).

Väljendatakse programmi jooksul saadud uusi teadmisi reflekteerimisringiga. (Mis Sulle tänasest kõige enam meelde jäi?).

Seos õppekavaga

I kooliastme loodusõpetuse õppekava valdkonnad:

1. Inimese meeled ja nende avastamine: kuulmine, kompimine, nägemine, haistmine, maitsmine. Mõisted: omadused, meeled, looduslik, inimese meeled ja avastamine, kuulmine, kompimine, nägemine, haistmine, maitsmine.
2. Organismid ja elupaigad. Maismaataimed välisehitus ja mitmekesisus. Mõisted: puu, juur, vars, leht, õis, vili, käbi.

Seos õppekava läbivate teemadega:
Keskkond ja jätkusuutlik areng: Matkarajal liikumine looduskeskkonda arvestavalt ja hoidvalt, matkarajal liikumise heade tavade tutvustamine.

Väärtused ja kõlblus: Matkarajal liikumine prügi jätmata ning reostamata.

Kultuuriline identiteet: Mets kui väärtus ning kultuuriruumi osa, kodukoha elurikkuse väärtustamine.

Ainetevaheline lõiming:

• Loodusõpetus ja eesti keel (materjalide/tööjuhendite lugemine, eneseväljendamine, kirjeldamine).
• Kehaline kasvatus (kehaline aktiivsus, matkamine kui sportlik harrastus).

Õpitulemused:

• Oskab nimetada kõiki 5 meelt: kompimine, haistmine, nägemine, kuulmine, maitsmine.

• Sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ja oskab oma meelte abil omadusi määrata.

• Teab, et taimed on elusad organismid.

• Oskab vähemalt 6 eestimaist puuliiki võrrelda ja kirjeldada.

• Käitub loodust hoidvalt.

Õpipädevused:

• Kultuuri- ja väärtuspädevus.

• Matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus.

• Õpipädevus.

• Suhtluspädevus.

Meetodid: Vaatlus, arutelu, meeltega tunnetamine, kuulamine, kirjutamine, lugemine, rühmatöö, paaristöö, rollimäng, tegevusmängud, refleksioon, praktiline ülesanne vahendiga (luup)
Vahendid: Õppematerjal “Puude mapp”. Oksad, lehed, viljad, käbid. Kompimiskotid (7 tk), lõhnapurgid (5 tk), helikarbid (5 tk). Tööleht “Puud meeltes”. Luubid 12 tk. Sagadi looduskooli ekspositsioon. Sagadi metsamuuseumi ekspositsioon.

Lisainfo

Programmile tulles palume riietuda ilmastikule vastavalt.
Programm toimub RMK Sagadi metsakeskuses ja matkarajal Oandul.
Sagadi metsakeskuses on tänapäevane õpikeskkond, uuendatud õppeklass ja uudne püsiekspositsioon metsamuuseumis. Muuseumihoones on lift/trepid. Oandu asub Sagadist 5 km kaugusel, kuhu sõidetakse bussiga. Matkaraja pikkus on 1,5 km ning on lihtsasti läbitav. Matkateel on väikesed tõusud ja langused ning esineb ka treppe.

Erivajadustega osalejate puhul palume teha eelnevad kirjalikud kokkulepped seoses programmi sisu lihtsustamise või liikumistrajektooride muutmisega.