Millest jutustavad aastarõngad?

Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

Toimumiskoht: Pähni külastuskeskus

Päevakava:

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: "Eesti puud" (9 levinumat liiki), "Aastarõngad jutustavad" (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), "Süsinik metsa eluringis", "Mets ja kliimamuutused", "Juurdekasvupuur", "Puud teaduse teenistuses" (teadusharudega tutvumine), "Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad", "Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine", "Ilm, ilmastik ja kliima" (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

Seos õppekavaga

• III kooliaste:

Loodusõpetus: Inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: Taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: Kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.

• Gümnaasium:

Bioloogia: Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: Kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega:
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.

Õpiväljundid/õpitulemused:
Õpilane III vanuseastmes:

• Oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• Oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• Teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• Teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• Teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• Oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• Mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• Õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• Õpib kasutama juurdekasvupuuri

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

• Mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• Mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• On saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid
Esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.

Vahendid
Tegevuspunktides: Tahvel „ Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „ Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „ Aastarõngad jutustavad“ , „ Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „ Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

Lisainfo

Selga ilmastikule vastav riietus. Kaasa võtta oma lõunaeine.

Lisainfo kontakt: info.pahni@rmk.ee,  tel: 501 9564