Raba ohud ja rohud

Riisa raba õpperajal toimuval ringkäigul püüame mõelda ette, et näha oma tegude tagajärgi. Õpime, kuidas käituda looduses nii, et me ei ohustaks ennast, teisi inimesi ja looduses elavaid liike.
Samuti tutvume rabas kasvavate tervislike marjadega ning sobival aastaajal otsime mõne, mida maitsta. Vaatame, katsume ja nuusutame rabas kasvavaid taimi ning mõistatame, miks neil sellised nimed on. Räägime mürgiste taimede ohtudest. Saame teada, mis on sood ja rabad, kuidas raba ära tunda ja kuidas seda hoida. Vaatame älveid, laukaid ja õõtsikuid kui raba ohtlikke kohti ning mõtiskleme, miks tekkisid vanasti jutud soovaimudest ja näkkidest.

Toimumiskoht: Riisa õpperada

Päevakava:

• Grupi vastuvõtmine Riisa raba õpperaja parklas (10 min).
• Juhendaja tutvustab ennast, asutust ja eesootavat programmi. Räägime selgeks rajal liikumise ja käitumise reeglid.
• Raja 1 km invavõimalustega lõigu läbimine koos peatustega (kokku kuni 70 minutit, sõltuvalt ilmast ja laste aktiivsusest):

1. Raja alguses oleva kaardi ja keelavate piktogrammide vaatamine ning lahti seletamine (jätkusuutliku käitumisviisi olulisuse selgitamine).
2. Mis on raba, kuidas tekib ja mille järgi ära tunda? Rabade olulisus magevee säilitajatena (inimese ning teda ümbritseva keskkonna vastastikused seosed, inimese sõltuvus loodusressurssidest).
3. Raba iseloomulikud taimed mänd, turbasammal ja ümaralehine huulhein.
4. Mürgised taimed küüvits, hanevits ja sookail – rabataimestiku uurimine luupidega (ehituse kirjeldamine ja võrdlemine).
5. Söödavad ja tervislikud marjad kukemari, jõhvikas, rabamurakas– võimaluse korral marjade maitsmine.
6. I kooliastme õpilased saavad proovida mullasondi rabas ja metsaservas, et võrrelda turbakihi tüsedust.
7. I kooliastme õpilastega raba lihtsustatud maketi tegemine kausist, käsnast ja veest.
8. Raba ohtlikud kohad älved, laukad, õõtsikud – kuidas tekivad? Miks sellised välja näevad? Kuidas seal käituda, et mitte ohustada ennast, teisi ning ümbritsevat kooslust? Näited folkloorsetest lugudest, millega vanasti ohtlike kohtade eest hoiatati. Laukavee vaatlemine läbipaistvas anumas.

• Lõunapaus (20 min).
• Tagasiteel (1 km) toimub õpitu kordamine ja kontrollimine mängides: 3 söödavat marja, 3 mürgist taime ja 3 rabale iseloomulikku taime, 3 ohtlikku kohta rabas, 3 tegevust mida matkarajal mitte teha. Tagasiside-minutid (kokku 20 min).

Seos õppekavaga

Koolieelse lasteasutuse õppekava valdkond: Mina ja keskkond
Eelkooliealine laps:

• Kirjeldab, kuidas keskkond ja inimeste käitumine võivad mõjutada tervist.
• Suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt.
• Kirjeldab kodukoha loodust ning tuntumaid taimi.
• Mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale.
• Kirjeldab võimalikke ohte veekogul.

I kooliastme loodusõpetuse õppekava valdkonnad:

• Inimese meeled ja avastamine: Elus ja eluta (vesi, rabaelustik). Tahked ained ja vedelikud (turvas, metsamuld, vesi). Mõisted: omadus, meeled, elus, eluta, tahke, vedel. Meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses; õppekäik kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks.
• Organismid ja elupaigad: Maismaataimede välisehitus ja mitmekesisus. Mõisted: puu, põõsas, rohttaim, juur, vars, leht, õis, vili. Õppekäik: organismid erinevates elukeskkondades.
  
• Minu kodumaa Eesti.

I kooliastme õpilane:

• Mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest. Suhtub loodusesse säästvalt. (läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng).
• Väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust.
• Liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.
• Teeb lihtsate vahenditega praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid.
• Tunneb kodukoha levinumaid taimeliike.
• Mõistab, et kaardi järgi on võimalik tegelikkust tundma õppida.

Üldpädevused:
6-7 aastase lapse üldoskused:
Tunnetus- ja õpioskused: rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel; kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.
Sotsiaalsed oskused: Teeb vahet hea ja halva käitumise vahel.

I kooliaste:

• Kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast. Tajuda ja väärtustada oma seotust loodusega ja väärtustada looduslikku mitmekesisust.
• Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma mõõtmisvahendite abil.
• Enesemääratluspädevus – käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise.

Seosed teiste teemadega:          

1. Säästev areng – ÜRO sõnastatud 18-st säästva arengu põhimõttest käsitletakse programmis tervist ja heaolu, puhast vett ning elurikkust maismaaökosüsteemides.
2. Sotsiaalsed normid – matkaradade külastamine prügistamata, reostamata, lõhkumata, kedagi ohtu seadmata.
3. Pärandkultuur – veekogude ja soodega seotud hoiatuslikud pärimuslood näkkidest ja vaimudest, taimenimetuste kujunemine.
4. Looduskeskkond – rabades käitumine nii, et säiliks õrn taimestik; taimestiku tundmine.
5. Tervislikud eluviisid – värskes õhus liikumine, loodusest toidu ja tervist toetavate taimeosade hankimine.

Vahendid:    
Mõlemal vanuserühmal: luubid (paari peale üks), läbipaistev anum laukavee vaatlemiseks (üks rühma peale, ohutuse mõttes juhendaja käes), taimepildid trükitähtedega (rabas, taimede kõrval).
Lisaks 1.-3. klassil: kauss, käsn, veepudel, mullasond.

Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, eesti keel, matemaatika (võrdlemine, mõõtmine).

Õpieesmärk:
Koolieelik eristab rabas kasvavad mürgised taimed tervislikest marjataimedest ja käitub matkaradadel keskkonnasäästlikult.
I kooliastme õpilane tunneb ära rabas kasvavad levinuimad liigid, ohtlikud ja ohutud kohad ning käitub rabas aktsepteeritavalt ja keskkonnasäästlikult.

Õpiväljundid:
Programmi läbinud eelkooliealine laps:

• Väldib rabataimede maitsmist.
• Tunneb ära rabas kasvavad 3 söödavat marja kandvat taime.
• Käitub vastavalt matkarajal olevatele märkidele.

Programmi läbinud I kooliastme õpilane:

• Tunneb ära vähemalt 3 rabas kasvavat söödavat marja kandvat taime.
• Tunneb ära 3 rabas kasvavat mürgist taime.
• Tunneb ära 3 rabale iseloomulikku taime.
• Käitub vastavalt matkaradadel olevatele märkidele.
• Hoidub raba ohtlikest kohtadest ja leiab rabast ohutumad kohad.

Meetodid:
Mõlemal vanuserühmal: Arutelu kaudu loogiliste järeldusteni jõudmine; seoste loomine; taimede välisehituse tundma õppimine kombates ja luubiga vaadeldes, omaduste võrdlemine, mäng.
Lisaks I kooliastmel: praktiline ülesanne töövahendiga (pinnaseproovi võtmine, maketi koostamine).

Lisainfo

Kaasa võtta jook ja lõunaeine. Lõunasöögi söömine lauka serval (väga vihmase ja külma ilma korral Soomaa külastuskeskuses).
Selga retkeks sobivad soojad ilmastikukindlad riided ja jalanõud (soovituslikult kummikud või veekindlad saapad).

Lisainfo kontakt: info.soomaa@rmk.ee,  526 1247