1971. aastal loodud Eesti esimene rahvuspark tähistab tänavu juubelit

Oled oodatud osa saama "Kõnelevast ajaloost"

Saad nautida ajarännakut rändnäitusel Lahemaa looduses ning RMK Lahemaa ja Oandu külastuskeskustes.

Lahemaa 50 külastusmäng

Selleks, et vanu lugusid kuulata, otsi üles rahvuspargi eri punktidesse paigaldatud Kõneleva ajaloo tahvlikesed: need ootavad avastamist vana foto pildistamise koha lähedal RMK õppe- või matkarajal, telkimis- või puhkekohas. Tahvlikeselt leiad vana foto ja loo, mis peitub ruutkoodis. Loosimisel osalemiseks küsi RMK külastuskeskustest Palmses ja Oandul külastusmängu kaart ning täida kupong!

! Valminud on ka Lahemaa kauaaegsete giidide Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva häälega kõnelev postkaardikomplekt.


Lahemaa rahvuspark 50 - loeng, jalutuskäik ja piknik Teet Koitjärvega
5. juuni pärastlõunal said huvilised osa põnevast loengust, kus endine Lahemaa rahvuspargi asedirektor Teet Koitjärv andis suurepärase ülevaate rahvusparkide ajaloost kogu maailmas. Saime teada, et Lahemaa rahvuspark ei olegi aegade algusest peale eksisteerinud, vaid et selle "ime" loomisloo taga on sihikindlad inimesed, kes läbi raskuste ja takistuste, läbi koostöö oma visiooni teostasid. Ääretult huvitav loeng jätkus jalutuskäiguga mõisa pargis, sest Palmse mõisa taastamine käis ju käsikäes Lahemaa loomisega. Imelised vaated ja lummavad lood juhatasid sünnipäevalised õunaaeda, kus ootasid kaetud piknikulauad. Maitsvad söögid, imeline ilm ja soe õhkkond olid sünnipäevapeo kulminatsiooniks - juttu ja hetke nautimist jätkus pikemaks. Aitäh kõigile sünnipäevalistele, aitäh kallis Lahtede Maa! Fotod: Endel Apsalon ja Jaak Neljandik.


Lahemaa 50 - kõnelev ajalugu ja juubelimatkad
5. juunil kogunes Oandu külastuskeskuse juurde paras rahvasumm, et avada näitus “Kõnelev ajalugu“ Oandu õuel, veidi matkata ja pärast õuel veidi kehakinnitust võtta. Külaliste hulgas oli vanu sõpru keda igasuguste piirangute tõttu ammu polnud näinud aga ka päris uusi tulijaid. Lahemaa külastusala juht Timo Kangur ütles avasõnad ja rääkis veidi sellest, kuidas kogu see Kõneleva ajaloo lugu alguse sai, teabejuht Tiina Neljandik tänas tegijaid, jutustas lugusid juurde ning tutvustas päevakava, jutupuhumist elavdasid loodusvaht Valdeku mängitud pillilood. Siis said kõik veidi ringi vaadata nii uuel näitusel kui peahoones, Küünis, Mereranna aidas ja Kivikuuris. Siis jaguneti igaühe soovi järgi matkagruppidesse. Kõige rohkem rahvast suundus Lahemaa legendaarse giidi Saima juhtimisel Altja loodus- ja kultuuriloolisele rajale. Maarja viis oma rühma Pärandkultuuri rajale, sellest retkest on meil ka kõige rohkem pilte. Ene juhitud seltskond läks Loodusmetsa rajale ja lisaks vana metsa ilule ja salapärale leidis seal kasvamas aasta orhidee - tillukese ja raskesti märgatava väikese käopõlle. Kadri rühm matkas Koprarajal lopsakate laanesõnajalgade ja üle kivide suliseva veega Altja jõe orus. Tagasi jõudsid matkaseltskonnad eri aegadel, see oligi hea sest supijärjekord ei kasvanud pikaks. Matkapikniku tegi eriti mõnusaks Sagadi mõisa peakoka Mareni metsasupp - seekord pakkusime matkalistele tavalise hernesupi asemel tõeliselt restoranikvaliteediga pardisuppi nõgestega. Viinisai ja tee panid einele toeka punkti. Tundus, et keegi ei taha veel koju kiirustada ja selle asemel viis Tiina soovijad Taimetarga rajale jalutuskäigule, kus sai näha nii karulauku kui piibelehte ja sügislille, kaitsealust mets-kuukressi ja viikingiaegset söögitaime salukõdrikut. Taluaia peenardel pakkusid erilist huvi mürgised taimed, mida on nii vanade talulillede kui ka umbrohtude hulgas. Arvukas ja tore seltskond ning ilus ilm - tore juubelipäev oli! Fotod Jaak Neljandik.