Ratsasõit kurnas korralikult 22.07

Pärast lõunasuppi seisis ees päeva teine pool – 22 km hobustel. Kui algus oli paljulubav, siis õige pea sai selgeks, et tegemist pole lihtsa ettevõtmisega. Matkajuht Tõnu lasi ettenägelikult hobusel andale varba peale astuda, mistõttu pääses ta sadulasse istumisest ning viidi autoga finisisse ennast tohterdama.

Ka Alar ei olnud hobuste iseloomustamisega kidakeelne, paraku ei kannata enamik tema öeldust siin kirja panna. Seevastu Aigar ja Heleen nautisid sõitu täiel rinnal.

Ratsasõit kulges oluliselt aeglasemalt kui olime ette kujutanud, ent mõned traavi- ja galopilõigud olid siiski piisavad, et kogenematud tagumikud sadulaga põhjalikult läbi klohmida.

Palava ilma ja parmurünnakute tõttu väsisid ka hobused korralikult. Mõni kilomeeter enne lõppu astus üks neist teeperevele, ahmas paar suutäit rohtu ja vajus siis kõigist neljast jalast korraga kokku, ratsanik seljas. Seetõttu talutas nii mõnigi matkaja oma looma retke lõpus käekõrval.

Ees seisab kolm päeva jalgratastel, mistõttu vaesed hobused kuulevad ilmselt tagantjärele veel nii mõnegi “kiidusõna”.

Soomaa keskuse juures ootas meid taas Reporteri ajakirjanik, samuti värske külalismatkaja Hannes Võrno. Õhtuks jõudsid seltskonna juurde tagasi ka matkapisikuga tõsiselt nakatunud Margit ja Kertu, nii et lõkke ümber istus seni suurim seltskond. Külla tulnud Urmas Sisask soovis meile samaanitrummiga ülejäänud teekonnaks jõudu ja pajatas oma loodusrännakutest.

Öösel jõudis kohale taas uus matkaja Jarek Jõepera ning lõkkejutte jätkus Soomaa sumedas öös varajaste hommikutundideni.

Vaata pilte!