10-päevane jalutuskäik
- Grupi liikmed: Kristiine ja Piret
- Start: Oandu, 30.07.2013
- Finiš: Ikla, 08.08.2013
- Liikumisviis: Jalgsi
- Läbitud kilomeetrid: 370
Matka kirjeldus:
Matkast kuulsin esimest korda
aasta tagasi. Idee Oandu-Ikla matkale minna tekkis varakevadel, kui nägin rada
reklaamivat videot. Oli vaja leida endale vaid kaaslane, kes minuga sellele
rajale tuleks ja kindlalt vastu peaks. Kaua otsima ei pidanud ja juuli lõpus
saigi kotid pakitud ning teele asutud. Iga päev oli täis ootamatuseid,
üllatusi, avastusi. Näiteks ei osanud ma ette kujutadagi, et nende päevade
jooksul nii palju süüa saame. Laagripaikades puhkamas olnud inimesed jagasid
eranditult igas kohas lahkelt oma toiduvarusid. Väike hirm, mida alguses
tundsin, kuidas pakitoitudest need päevad ära elada, oli küll ülearune: pooled
pakipudrud ja -supid sai koju tagasi veetud. Samuti kartsin ma alguses joogivee
puudumist ning kaasa sai võetud mitu liitrit vett. Kuid juba esimesel päeval
sai selgeks, et kõike seda pole mõtet raskuseks kaasas kanda. Igalt poolt, kust
me vett küsisime, jagati seda lahkelt.
Matkal olles kohtasime palju toredaid inimesi. Näiteks Mägedes veetsime aega
saarlastega, kes olid puhkamas. Hiieveskil oli seltsiks oma kokkutulekuks
ettevalmistusi tegev vene rahvusest seltskond, kellega õhtu väga pikale venis.
Rae järve juures tähistas üks seltskond sünnipäeva, kuhu ka meid sööma kutsuti.
Samuti kohtasime teel ka teisi matkalisi, kellega sai õhtuid veedetud. Aga ühe
öö veetsime me hoopis ühes hoovis koos lammastega, kes vahetpidamata määgisid.
Igavust või tsivilisatsioonist eraldatust me küll tundma ei pidanud.
Matkal tundsin rõõmu väikestest asjadest, mis kodus on nii tavalised, näiteks
pesemisvõimalustest. Mu rõõm oli meeletu ja enesele ma seda ei hoidnud, kui ma
Soomaa looduskeskuses wc-st väljudes märkasin õue peal 5 kraani. Vali pesemiseks,
millist tahad. Ühel päeval pistis vanem meesterahvas, kellelt eelnevalt vett
küsinud olime, pihku kivi ja ütles "kivi kotti". Sellised pisiasjad
tegid tuju äärmiselt heaks. Mainimata ei saa jätta seda tunnet, kui saime
viiendal päeval sugulase juures saunas ja pesemas käia. Tundsime, nagu oleksime
spa-sse sattunud. Samuti tegid tuju heaks linnad ja suuremad külad, kus sai
poes või kohvikus käia. Inimesed suhtusid meisse igal pool lahkelt ja meie
olime õnnelikud, et eestlased niivõrd südamlikud on.
Aga päevade jooksul oli ka hetki, mis tahtsid tuju röövida. Näiteks kui ühel
hommikul, pool huult paistes, ärkasin või kui tekkisid elu esimesed villid.
Kuid sellistel pisiasjadel ei tohtinud lasta rännakut rikkuda.
Ma ei kahetse hetkekski, et matkale minna otsustasin. Poleks mitte kunagi
arvanud, et metsas võib nii palju huvitavat juhtuda. Soovitan kõigile, minge ja
seigelge!
Soovitused teistele matkajatele:
Parim soovitus, mida anda, on
minna matkale kellegagi, kellega igav ei hakka. Olgu rada kohati kui raske
tahes, hea kaaslasega on see igaühe jaoks läbitav.
Kõige olulisem on aga, et sokid ja jalanõud oleksid õiged ja vastupidavad.
Õhtuks võiks olla eraldi veel plätud või lahtised jalanõud, et jalad hingata
saaksid. Samuti tuleb arvestada, et Eesti ilmad pole kunagi ette teada. Meil
tuli liikuda kuumade päiksepaisteliste ilmadega, aga saime ka korralikult
vihma. Nii et riideid olgu igaks ilmaks. Seljakoti kaal on samuti oluline ning
esimesed päevad tuleb leppida, et selg, õlad alles harjuvad raskusega ja
annavad tõenäoliselt korralikult tunda. Kuid kui seltskonnaga matkata, saab
alati õhtuti üksteisele massaaži teha. Vett ei ole mõtet väga ulmelises koguses
kaasa vedada, kuna teele jäävad allikad ja samuti elumajad, kust julgelt juurde
küsida võib. Nagu teekonnal selgus, siis enamik inimesi villidest ei pääse.
Selle pärast tuleks kindlasti kaasa võtta plaastrid, veel parem, kui on olemas
spetsiaalsed villide jaoks.
Ja veel, võtke kaasa hea tuju!
Tagasiside RMK-le:
Laagriplatsid on väga ilusates kohtades ja puhtad, kõik vajalik on olemas. Samuti võimaldab laagripaikade sagedus rajal liikuda enesele sobivas tempos, kartmata, et tuleb suvalise metsa alla ööbima jääda. Rada on huvitav, aga lõpu poole kohati halvasti tähistatud (näiteks mõni ristmik). Teele jäävad sood ja rabad on imelised.