Kiidjärve-Setomaa

Matka kirjeldus:

5-päevane matk Kiidjärvelt Piusa suunas. Esimesed 3,5 päeva sai matkatud enam-vähem matkateed mööda, Orava kandis sai aga suund otse Piusa peale ja sealt läbi Obinitsa Ostrovale võetud, kuna eesmärk oli Ostova festivalile jõuda.
1. Päev.
Start hommikul Kiidjärve looduskeskuse juurest. Rada läheb mööda Ahja jõe maalilist kallast, väga mõnus. Palju tõuse-langusi, nii et siinkirjutajal oli matkakepi üle päris hea meel. Võib-olla sportlikumad, kahekohalise kaalunumbriga ja kergema seljakotiga matkajad sest puudust ei tunnegi, aga mina julgen soovitada. Kindlasti tasub Taevaskodade juures kolada, vaadata Viimse Reliikvia võttepaiku ja muidu ümbrust nautida, mitte niisama läbi uhada. Otteni on lõunatamiseks ja jalgade puhkamiseks igati hea koht.
Põlvat ei kirjelda, sest seal sai sohki tehtud, s.t. Himmastes vana klassivenna juures kõht suppi ja kott Läti õlut täis laotud, misjärel klassivend tõi autoga Rosmale. Aitäh! Sealt siis suund Perile. Taas sai selgeks õppetund, et tasub kaarti ja/või märke jälgida, sest Peri lõkkekoht ise asub rajalt eemal. Kui sinna pole plaanis jääda või seal peatust teha, pole sinna vaja hoopiski minna. Sest kui lõkkekohast (ehk tupikust) edasi minna, avastate and mülkast. Kah kogemus tegelikult. Igatahes peale seda hakkab kõige nürim osa matkast üldse - kõnd mööda asfalti lõuna suunas. Ega Peri peale keerates paremaks ei lähe, pikad teed, kus vaadata pole midagi. Tuleb lihtsalt üle elada. Väga häid ööbimiskohti kah ei paistnud eriti, häda pärast oleks saanud väikese telgi muidugi ükskõik kuhu puutukka üles panna. Seepärast sai siht võetud ööbimiseks Saarjärveni jõuda. Vedas, sest puhkekeskuses polnud hingelistki, nii polnud ka kellelgi vastuväiteid, kui matkatelk sinna lähistele metsa sai püstitatud. Järvevaate nautimise eest seega keegi tasu ei küsinud.
2. päev.
Saarjärvest edasi matkamine oli taas matka moodi, s.t looduses. Koolmajärve lõkkekoht jäi vahele, sest enne seda sai kurss võetud Leevi poe poole varude täiendamiseks. Hea, et mõni väikepood veel alles ka on. Peale õdusat jäätisesöömist Leevi poe ees tagasi kurss mööda väiksemat teed matkaraja peale. Leevi lõkkekoht on taas suurepäraselt valitud looduskaunis koht, 5+! Kui August Sabbe mälestuskivi juures (sinna matkatee otseselt ei vii vist kui õigesti mäletan, vaid tuleb natuke kõrvale astuda) kohustuslik peatus ära peetud, läks kurss ööbimiskohta Paidra järve äärde. Paidra järv on väga ilus, aga ka populaarne peatuskoht. Järv on suur, õnneks on ka lõkkekohti hulgim ja kui just päris nädalavahetuse peale ei satu, on lootust ka "oma" koht saada, nagu mul õnnestus. Igatahes tuleb arvestada, et võrreldes teiste kohtadega on seal rohkem niisama autoga loodusesse tulijaid ja puhkajaid, nii et privaatsus ei pruugi tagatud olla.
3. päev.
Erinevalt eelnevatest (ja järgnevatest) päevadest ühtki suuremat kõrvalepõiget rajalt ei teinud. Kes sealkandis avastab, et toiduvarud vajavad täiendamist, siis Lihtensteini külast jääb eelpoolmainitud Leevi pood vaid ~2km kaugusele, nii et 4 km reisiga saab varud täiendatud. Kuna ma ei ole sama tee edasi-tagasi läbimise fänn, saigi pikem haak hoopis eelmisel päeval tehtud. Ca 9 km peale Paidrat jõudsingi Meenikunno maastikukaitsealale. Lõuna Liipsaare lõkkekohas ja ümbruse vaatlus vaatetornist. Ei kirjelda, minge vaadake ise. Liipsaarest läheb laudtee soo peale, möödudes maalilistest laugastest ("järvedest"). Jällegi - kõik kirjeldused on liigsed, seda tuleb ise näha. Kui mõnel väsinumal matkajal peaks tekkima ketserlik mõte jalgrada vahele jätta ja hoopis natuke lühemat rattateed mööda liikuda, siis tuleb see loll mõte maha jätta!
Enne Valgjärve äärde jõudmist kadus vahepeal matkarada ära, aga tõele au andes sai ka natuke "lõigatud." Igatahes järjekordne ilus järv ja suurepärane ujumispausi koht. Muide, kas te teate, milline nauding on matka ajal jalgadele puhkust anda ja lasta veeväljasurvel end kergemaks muuta? Taas on tegemist kohaga, kus on tõenäoliselt rohkem rahvast. Mustjärvel ei käinud, sest õhtuks oli plaan Rebasemäele jõuda. Sinna lähenedes jõudsin juba vaikselt kiruda, et pean kohta teise seltskonnaga jagama, kui 100-200 m enne parklasse jõudmist sealt autod ära sõitsid. (Hiljem selgus, et oleksin hoopis vana sõbraga kokku saanud, kes oma seltskonnaga seal peatunud oli, aga see selleks). Nii polnud vaja isegi tule süütamisega vaeva näha, vaid uusi puid hõõguvatele sütele lisada. Matkaonn jäi siiski minust kasutamata. Tegemist oli akendeta ringikujulise onniga, magamis/istumis lavatsid seina ääres ja tulease keskel. Talvel või sügisvihmade ajal on see kahtlemata suurepärane koht, kus seltskonnaga mõnuleda, suvel aga on telk parem. Vett saab mõnesaja meetri kauguselt allikast, kuhu viib laudtee. Igatahes on see oluliselt eraldatum ja privaatsem paik, kui suur osa teisi matkaonne ja lõkkekohti. Ah jaa, Ilumetsa Põrguhaua meteoriidikraater asub sealt vast 1,5-2 km kaugusel, kui vähegi mahti, tuleks seal ära käia.
4. päev. Siin hakkab mu kirjeldus otsa saama, sest juba paari km pärast keerasin Kamnitsast suurelt teelt metsa vahele, suund Orava (täpsemalt küll Solda järve) poole. Need paar kilomeetrit olid kõige ohtlikumad, sest mööda teed tuiskasid suured veoautod (arvatavasti Piusalt liiva vedamas), kellel oli ühest seljakotiga matkalisest üsna poogen. Peale suplust Soldal ja külaskäiku Orava poodi läksin otse Piusale, jättes kogu Värska "kaare" vahele. Piusal tasub kindlasti aega võtta, liivakarjäärid on ilusad (ehkki mitte nii kenad, nagu 20a tagasi) ja koopaid saab külastuskeskuse suurepäraste giidide abil näha. Lõkkekoht asub raudteejaamast ja külastuskeskusest teisel pool raudteed. Vett ja toitu tasub varuda külastuskeskuse kohvikust.
5. päev. Siin pole matkarajast enam midagi rääkida, suund Obinitsale ja sealt edasi juba Ostrovale pittu. Aga see on juba teine lugu, millel RMKga enam pistmist pole.

Soovitused teistele matkajatele:

Laadige elektrooniline kaart Google Mapsi või GPSi, ei pea nii pingsalt märgistust jälgima ja võib rahumeeli rajalt eemale uitama minna, teades, et hiljem on lihtne taas raja peale jõuda.
Vaadake, kus tohib telikida ka kus mitte. Õnneks võib ju alati natuke metsa sisse minna.
Ehkki lõkkekohtadel on ka käimlad, ei tasu seal paberi olemasolule loota, see tuleb endal kaasa võtta (aga matkaja jaoks on see ju elementaarne, eks!).

Tagasiside RMK-le:

1. Märgistused võiks mõnes kohas matkaja pilgu läbi üle vaadata, nimeliselt Taevaskoja ümbrus, Koolmajärve lõkkekohast lõuna poole ja enne Valgjärve. Mujal probleeme ei mäleta või olin ise hoolsam.
2. RMK 1:50 000 kaardid on enam-vähem OK, aga saaks olla ka parema kvaliteediga. Küsige Kaitseväelt mõned laenuks ja võrrelge. Oleks lihtsam kaarti maastikuga orienteerida, praeguste järgi maastikul alati ei orienteeru.
3. Prügikastid võiksid siiski iga lõkkekoha juures olla. Jah, tean küll lauset, et jaksad täis taara/pakendi metsa tuua, jaksad ka tühja tagasi viia, aga üsna nüri on peale puhkust praht seljakotti pakkida, teadmata, millal sest lahti saab.
4. Kõige tähtsam - aitäh! See on super, et olete looduskaunitesse kohtadesse peatuspaiku, istekohti, varjualuseid, ja last, but not least - käimlaid ehitanud, mis matkaja elu oi kui palju mõnusamaks teevad!

RMK kommentaar:

Aitäh, Jaano, et jagasid meiega oma matka!