Matkameeskond “Robur”

Matka kirjeldus:

Ettevalmistus: kuna eesmärk oli teekond Oandust Iklasse läbida kolme päevaga, siis otsustasime broneerida öömaja ette kindlasse kohta, kuhu õhtuks pidime jõudma. Õhtusöögi asjad ja järgmise päeva söögid toodi saateautoga ööbimispaika, mistõttu oli endal vähem nodi tassida. Kolmest üks ratas oli varustatud pakiraamiga, kahel rattal oli ees lenksukott. Pakiraamile sai paigutatud raskemad söögiasjad ning kott riietega. Lengsukottidega ratturitel oli seljakott riietega, lisaks oli igal ratturil kaasas “camelbag” veega + kaks veetopsi ratta raamil. Tuginedes teiste matkajate soovitustele olime end varustanud GPS-iga, kus oli alla laetud kogu rada, mistõttu oli matkateed märksa lihtsam läbida. Peale selle olime varustanud seadme, mille abil edastasime satelliidi vahendusel signaali www.minurada.ee serverisse, kus kaasaelajad said reaalajas jälgida, kas liigume, kui kiiresti, kus maal oleme jne. Seda soovitan kõigile – naised olid kodus rahulikud ega tüüdanud kordagiJ

Söök:
Hommikuks olime arvestanud pudru, kohvi, leib, sai, suitsuvorst.
Lõunasöök – kaasas oli kolm lihakonservi, aga piisas kahest, lisaks latt täissuitsuvorsti, leib, kohvi, pakisupp (priimus oli kaasas)

Vahepalad  - igaks päevaks oli igale sõitjale 2 banaani, ca 2 geeli, ca 2 batooni, 1magneesium, kamba peale 1pakk rosina-pähklisegu ja 1halvaa.

I päev

Hommikul Tallinnast ca 7:15 minema, start Oandust 9:20 – lõpp-peatus planeeritud ööbimiskohas, matkatee 119ndal kilomeetril Paunküla veehoidla juures kell 20:20. Kokku aeg 11 tundi, sellest sõiduaeg 9:10, keskmine kiirus 14km/h. Oandust Nõmmveskini hea ja kiire metsarada, märgistus väga hea. Nõmmveski – Viru raba ka OK. Viru raba oli super vaatamisväärsus oma uute laudteedega, torniga ja loomulikult ümbritseva loodusega. Laudtee oli sõidetav, aga eksida ei tohtinud, kuna vastasel juhul oleks teinud rattaga korraliku “uperpalli”. Nimelt talad laudtee all olid suht kõrged, ehk rada oli rabast ca 20cm kõrgemal. Viru raba soovitaks ka niisama vaatama minna, juurdepääs Peterburi maanteelt, kus pöörab ära Võsule. Pärast Viru raba sai ületatud Peterburi mnt ning jätkusid metsateed, rabad ja üks suur järvede “show” – nagu oleks Soomes olnud kus pidavalt oli uus järv ootamas kord vasakul, kord paremal pool rada. Kuni Aegviiduni oli rada suht keeruline ja tehniline, palju singleid, metsateed koos takistuste ja tõusudega. Aegviidu poe ees tegime lõuna ja täiendasime veevarusid. Selleks ajaks oli 80km sõidetud. Aegviidu – Hiieveski, rada läks kergemaks. Kergemad metsateed, lisaks mõned märjad kohad koos maha langenud puudega. Vahetult enne Valgehobusemäe keskust oli jälle üks ilus järv koos liivaribaga. Kui alguses märgistus oli väga hea, siis tasapisi hakkas see muutuma ja kohati oleks ikka tükk tegu ilma GPS-ita õige rajaots leida. Üks nauditavamaid ja sõidetavamaid laudteid oli Kakerdaja rabas, kus raba keskel ilus suur järv ja „terrass“ järve ääres. Kahjuks ujumas ei olnud meil aega käia üheski rabajärves Viimane lõik, ca 15km, oli mööda kruusa- ja asfaltteed kuni Paunkülani. Ööbimiskohas ootas meid üllatus, nimelt majaperemees telefoni vastu ei võtnud. Tegime väikese supluse ja  grillisime koos õllega ning panime veel 5km Arduni, kust leidsime öömaja. Tuleb tunnistada, et esimene päev oli oodatust raskem, tagumik lõi ikka korralikult tuldJ

II päev

Teekond Ardu  - Soomaa, majutus oli Riisa Rantšos, ehk jällegi kaldus rajast 5km kõrvale, mistõttu läbitud teekond 158km (Matkatee 148km, kuna 5km tuli lisaks sõita Ardust Paunkülani ja päeva lõpus Soomaalt Riisani. Start 8:20, aeg kokku 11:47, millest sõiduaeg 9:21, keskmine kiirus 16,9km/h. II päeva lõpuks oli läbitud 286km, puhas sõiduaeg 18:30, keskmine kiirus 15,5km/h. Hiieveski – Loosalu, kiire rada, aga vahepeal on kitsas metsalõik ca 3km pikk, mida oli raske läbida. Ülejäänud rada oli väga kiire, hea kruusatee ja vahepeal asfalttee. Kui 60km sõidetud, siis jõudsime Lellesse. Selles kohas tuleks poes käia ja veevarusid täita, paraku meie seda ei teinud ja pärast oli suht keeruline olukord, kuna veevarud hakkasid Mukri rabas lõppema. Loosalu – Mukri, Loosalu raba laudtee ei olnud sõidetav, tuli ca 40min jalutada. Pärast loosalu raba veetõke, mida oli raske ületada, andsime rattad käest kätte, 2 meest purde peal ja kuidagi saime ikka kuiva jalaga üle (nn pusimisega läks aega ca 20-30minutit). Seejärel Mukri raba, laudtee ei olnud jällegi sõidetav. Päike lõõmas ja veevarud olid lõppemas. Pärast Mukri raba sõitsime Võidulasse, kus lootsime veevarusid täiendada, aga seal ei olnud poodi. Õnneks üks külamees juhatas meid veepumbani, kus pumpasime vett. Algul tuli ilget roostet, aga siis hakkas ikka puhast vett ka tulema, millega saime oma topsid ja camelbagid täidetud. Edasi läks rada mööda kruusa ja asfaltteed kuni Kellisaareni, kus tegime lõuna, selleks ajaks oli 100km läbitud. Peale Kellisaart kulges rada mööda metsateid, kohati suht liivane, lisaks mõned tõusud. Peale Kurgjat tuli sakala tee, mis oli iseenesest väga huvitav lõik läbi metsa, aga kuna tagumik oli juba piinavalt valus, siis seda üle juurikate sõitu väga nautida ei saanud. Viimane 25-30km oli rada kiire, mööda pehmet, värskelt laotatud kruusateed, kus kohati olid suured kivid, mis taguotsa jällegi korralikult põrutasid.  Riisa rantšo – Soomaa – Ikla, kokku 115km, millest 110 matkatee rada. Start 8:25, puhas sõiduaeg 5:50, aeg kokku 7:29. Keskmine kiirus tuli viimasel päeval 19,9km/h. Kannikad olid kõigil ikka nii valusad, et otsustasime hommikul kõik võtta ühe valuvaigisti sisse. Päev algas vihmasajuga, kusjuures eelmisel õhtul olime kõik oma üleliigsed riided ära saatnud, sest ilmateade ju lubas ca +26°. Õnneks tuli oodata vaid 30minutit ja kannatas sõitma hakata. Esimesed 20km olid vihmakeebid peal, aga edasi oli juba ilm igati OK ja aina palavamaks läks. Viimast päeva võib iseloomustada kui tuima kihutamist läbi parmupilvede, kuna enamus rada kulges mööda metsadevahelisi kruusateid. Rae järve juures oli ka väike metsalõik. Lõuna tegime Kilingi-Nõmmes. Kuna rada oli kiiresti läbitav, siis aega oli ja puhkasime/nautisime üle tunni.  Sõidetud oli siis 50km ja lõpuni jäi 60km matkateed, mis kulges kruusa- ja viimane 15km asfaltteed mööda. Kabli poest võtsime ka ühed külmad õlled, mis avasime  viimase kilomeetri posti juures, seega saime viimast kilomeetrit nautida õlledega.

Kokkuvõte:

Rattakompuutriga 402km, GPS-iga 393km, sellest 20km tuli lisaks ööbimiskohtadest. Rattakompuutri järgi sõiduaeg 24h 23min.

Üldised soovitused:

Kui arvestada kolme päevaga, siis nn tankida saab ennast Aegviidus (80km), Lelles (180km), Kilingi-Nõmme (315km) GPS – kuna märgistus on raja keskosas suht puudulik, siis väga vajalik abivahend. GPS tracker – soovitame kõigile, kuna kodused saavad rahulikult sõidukulgu jälgida www.minurada.ee Kaasas peaks olema valuvaigisti ja Sudo/bephanteni kreem millega taguotsa kreemitada, juhul kui see on marraskil.

Lõpetuseks ütleksime, et meie jaoks oli see 3 päeva paras katsumus, mitte matk kus vaatamisväärsustega tutvuda. Pärast esimese päeva teist poolt meid enam vaatetornid jms väga ei huvitanud. Eks neid oli juba nähtud ka

Üldiselt oli matk igati positiivne ja andis emotsiooni mida olime oodanud ja otsima läinud. Seltskond oli mõnus – tasemelt olime ühesugused, sõitsime mõnusa tempoga, aga päeva lõpuks tegi aeg ikka oma töö. Samas kellegil üle jõu ei käinud ja ega jõudu palju üle ka jäänud. Mõte töötas kõigil nn ühtemoodi, mistõttu polnud ühtegi arusaamatust, ainult puhas rõõm.

Soovitused teistele matkajatele:

Tagasiside RMK-le: