Mõnus matk Oandust Iklasse

Grupi liikmed: Laura & Indrek
Start: Oandu, 22.07.2014
Finiš: Ikla, 26.07.2014
Liikumisviis: Jalgratas.
Läbitud kilomeetrid: 456

Matka kirjeldus:

Meie matk ei olnud mingi mugavusmatk saateautodega, vaid ikka täisvarustuses - vedasime ratta peal kaasa kõike, mida matkal vaja läheb - toidust magamisvarustuseni. Orienteerusime rajatähistuste, GPS-i ja eelmisel suvel hangitud kaardi järgi (hiljem selgus, et tänaseks on olemas uued, täiendatud kaardid ning legendid).
Oma matka me praktiliselt ette ei planeerinud, ööbimiskohti eelnevalt paika ei pannud. Arvasime, et kui mõnusas tempos kulgeda, siis läheb matka peale 5-6 päeva. Tegelikult tuli meie matk Oandust Iklasse omajagu pikem kui ametlik rada, kuna tegime sisse mõningaid lisasakke. Juba alguses sõitsime Oandust kõigepealt Altjasse (ja siis rajale tagasi), et matk oleks ikka päris "äärest ääreni". Matka lõpetasime pärast Iklas käimist Kablis, mis pani 17-18 km otsa. Vahepeal sai paari poodi põigatud, korra isegi põgusalt rajalt eksitud jms.
Esimene päev oli kahtlemata looduse ja radade poolest kõige huvitavam. Samas oli see raja profiili ja lahtise liivaga radade pärast rattaga läbimiseks ka kõige raskem. Kui uuesti sellele teele asuksime, siis esimese otsa kuini Aegviiduni teeksime jalgsi, et piirkonna loodust ja matkaradasid tõeliselt nautida. Esimese päeva lõpetasime väga meeldivas Mägede telkimiskohas.
Teise päeva esimene pool oli veel looduse poolest nauditav, aga pärast Tartu maantee ületamist tulid rajad, mille puhul mõtlesin, et mul ei jätkuks iialgi kannatust neid jalgsi läbida. Rattaga oli muidugi mõnus :) Sama mõtlesin ka edaspidi igasugu pikki sirgeid (nt Soomaal) läbides. Päeva lõpu poole Põlliku küla teeristis tuli valida, kas võtta ette huvitavam jalgsimatkajate või teine, jalgratturite jaoks tähistatud rada. Otsustasime ikkagi jalgsimatkajate raja kasuks ja väntasime õhtuks Loosalu raba lõkkekohta. Seal oli enne lõppu, suurelt teelt ära keerates, üks päris ebameeldiv võsaalune mudarada, mille algus oli pealegi "sillutatud" ehitusprahiga. Aga õhtune suplus Loosalu rabajärves korvas kõik pingutused. Laudtee puuduliku seisukorra tõttu me raba jalgrattaga läbima ei hakanud, vaid sõitsime hommikul õhtust mudarada vältides veelgi suurema ringiga, läbi Vana-Kaiu, tagasi Põllikusse ja sealt siis Palukülasse. Selles lõigus tuligi sisse meie sõidu suurim lisasakk.
Kolmas päev oli teisest palju toredam. Eriti meeldis imekaunis Mukri raba, kuhu me varem polnud sattunud. Õhtuks oli plaan jõuda Saeveski metsaonni, aga Kurgja talumuuseumi õuel kutsusid paar toredat töötajat meid sealsele telkimisplatsile ööbima jääma. Veetsime väga meeldiva õhtu ja hommikusöögiks pakuti meile imehead kohalikku kohupiimakooki.
Neljanda päeva hommikul laekus muuseumiõuele vahva viieliikmeline seltskond, kes samuti Oandu-Ikla rada läbis, kuid nemad tegid seda jupikaupa juba kolmandat suve ja olid sedakorda oma kolmanda ja viimase matkaosa alguspunktis. Mõnda aega kulgesime koos, aga meie tempo oli siiski kiirem, nii et varsti läksime oma teed. See oli kõige suurem sõidupäev, läbida tuli lõpmata palju üsna monotoonseid pikki sirgeid. Kui Soomaal ainult kruusateedel kulgeda, siis pole seal eriti midagi vaadata. Kõigile matkaradadele minna polnud aga sedakorda aega ja eks ole varem käidud ka. Õhtu eel mõtlesime korra Koprataresse ööbima jäämise peale, aga kuna tahtsime viimaseks päevaks jätta väiksema distantsi, siis liikusime ikkagi Kilingi-Nõmmele ja ööbisime selle külje all telkmisplatsil (Boonuseks oli ka poes käimise võimalus, et õhtuks üht-teist maitsvat hankida).
Viienda päeva alguses oli meeldivaks üllatuseks Rae järv, kus tegime kosutava supluse (Üldse olid neil palavatel päevadel ujumiskohad meie jaoks väga hinnas ja me kasutasime peaaegu kõiki teele jäänud võimalusi). Edasi tahtsime juba võimalikult kiiresti lõppu jõuda. Lõik Laiksaarest Urisaarde lahtise kruusaga, tolmaval ja treppis teel osutus päris ebameeldivaks. Kablist Iklasse tegime tõelise lõpuspurdi, kohale jõudsime kella 15 paiku. Lõpp-punktis tõmbasime hinge, sõime ohtralt jäätist ja siis väntasime tasapisi Kablisse tagasi. Seal tuldi meile autoga vastu, panime kogu seltskonnaga looduskseskuse lähedal telgid püsti ja jäime veel järgmiseks päevaks rannamõnusid nautima.
Kokku võttes oli matk väga-väga tore. Läbisime raja üsna parajas tempos, aga päeva keskmine kilometraaž tuli ikkagi päris suur. Tegelikult oleks võinud kohati kulgemiseks rohkem aega võtta ja matkateed 1-2 päeva kauem läbida ja nautida. Kui nii mõnigi tuttav imestas, et kuidas me nii kuuma ilmaga suutsime sõita, siis meile sobis selline soe suurepäraselt. Parmu- ja sääserünnakuid oli siiski rohkem, kui oleks soovinud, aga elasime üle.
Matka kestel nägime peale Kurgjal kohatud rattapundi kahte jalgsimatkajate paari, üht vastutulevat rattaga üksiküritajat ja Kakerdaja raba juures Alar Siku punti, kes oli teel Ähijärvele.

Soovitused teistele matkajatele:

Varuge endale piisavalt aega, pole mõtet tormata! Igatahes soovitame väga ja just rattaga läbimist (võimaluse korral võiks algusosa siiski jalgsi teha).

Tagasiside RMK-le:

Jäime rahule. Rajatähistused olid täitsa ok, kuigi sel teemal olime enne nurinaid kuulnud.

Galerii:

Matkapäevik

Kõikidel matkajatel on võimalus oma kogemus RMK matkateede läbimisel RMK lehele kirja panna. Jagage oma kogemusi järgmiste matkajatega!

Lisa oma matk