Oh ja Ah

Matka kirjeldus:

Matka alguskohta Ähijärvele jõudmiseks sõitsime rongiga Tsirguliinasse ja sealt siis starti. Meie matk sattus toimuma vahetult pärast Lõuna-Eestis möllanud tugevat tormi (õnneks mitte selle ajal!). Torm oli just Ähijärve ja Tellingumäe vahel meeletut laastamistööd teinud, seetõttu oli meie esimese päeva peamiseks atraktsiooniks kas üle teele langenud puude turnimine või laveerimine nendest ümber, ratas käekõrval. Koiva männikud olid muidu väga ilusad, aga suured tormikahjustused jätsid kohati üsna nukra tunde.
Kohe 1. päeval tekkisid probleemid RMK märkidega ja Linnajärve puhkepausilt startides panimegi ühest mööda. Sattusime sõna otseses mõttes pärapõrgusse, kus saime mitmeid kordi oma rattaid (koos arvestatava koormaga) liivast seina mööda üles ja alla trügida, läbi metsaveo masinate poolt tekitatud roobaste, poriaukude ja vesise kraavi. Eksisime veel paar korda, kui RMK märk oli täpselt kahe tee vahele pandud ja meil õnnestus valida paraku see vale. Vahetult enne Tellingumäele jõudmistki tuli veel nii mõnedki murdunud puud ületada, nii et higipull otsaees. Lõkkekoht ise on aga väga mõnus ja vaade tornist super. Peaaegu kõik RMK lõkkekohad, kus sai ööbitud (Tellingumäe, Pähni, Kirikumäe, Otteni, Kantsi) olid tegelikult mõnusad, ainult Värska lõkkekoht oli selline, kuhu enam väga tagasi ei kipu. Metsaonnid olid väga toredad. Puudega olid lood nii ja naa – mõnes kohas oli, aga mõnes mitte. Kantsis näiteks ei olnud ja Pähnis ka hakkas lõppema. Kirikumäe metsaonni juures oli riit, aga puud selles vihmast niisked ja ainult naabertelkijatelt laenatud kirves aitas lõkke põlema saada.
2. päeva raskeim osa oli seotud Lõunatipuga. Enne veel saime orgi ka kätte – RMK rattaviit Tõrvase küla juures näitas paremale, teele, mis kaardi järgi viis sohu (kaarti vaatasime muidugi siis, kui RMK märke enam ei näinud). Võimalik, et keegi nadikael oli märgi meelega valesse suunda keeranud. Lõunatippu jõudmiseks tuli läbida rada läbi maltsa ja porimülgaste. Lõunatipust ülespoole tagasi tulles sai aga ratast lükata käekõrval mööda riigipiiri pea 3 km. Siin on vastuolu uue ja vana RMK kaardi vahel – tol ajal meie kasutuses olnud kaart näitas, et peab kuskilt vasakule keerama (ei suutnud küll sellist kohta tuvastada), aga hiljem Pähni looduskeskuses saadud täpsem kaart näitas, et siiski tuligi meie tuldud teed liikuda. RMK kaardid tekitasid üldse natuke hämmeldust – esimesed 2 päeva matkasime matkamessilt saadud kaartide järgi, alles Pähnil saime teada, et on olemas siiski ka täpsemad kaardid.
3. päeva märksõnadeks olid peamiselt vihm, rasked tõusud ja kiired laskumised. Aga ka uued kaardid looduskeskusest, tegi elu lihtsamaks. Väga meeldiv oli Pähni looduskeskuse külastus. Väga lahke tütarlaps selgitas ühte ja siis teist huvitavat, väga meeldis ka see fotonäitus, kus iga pildi juures oli ka autori enda selgitus. Luhasoo kandis sai taevaga ühendatud tilguti all mööda kõrget rohuaasa veereda. Kui kraanid täiesti lahti keerati, siis polnud enam vahet, kas rohi on märg või mitte. Läbi Rõuge ja Haanja Kirikumäe lõkkekohta. Väike valearvestus, et vältida RMK tähistatud porist põlluteed jättis Vällamäe me teelt seekord välja, õnneks on saanud seda varem juba rattaga vallutada. Tee tööd, näe vaeva, küll siis tuleb õhtune lõkkekoht! (Kirikumäe vanasõna) 
4. päeva Kirikumäe – Piusa – Värska etapp oli taas meeleolukas. Vana-Vastseliinas linnusevaremete juures tuulates kaotasime raja jälle silmist, aga vahetult enne Make müüri jõudsime sellele tagasi. Piusa ürgorg oma liivapaljanditega on ikka suurepärane. Selle päeva „maiuspala“ ootas meid teadagi Koidula kandis, kui tuli vana raudteetammi oivalist teed mööda veereda. Ilmselt „naudivad“ seda võssakasvanud lõiku kividel kõik matkajad, eriti need, kel ratas risuks kaasa võetud. Mina sain oma jalakese korralikult lõhki sellel tammil, aga mis seal ikka, ilma armideta pole matk. Närv oli küll natukese pinges tammil marssides ja vahel ka sõita üritades. Ja ei olnud seal ka ühtegi tunnelit tulemas, kust valgust võiks paista.
5. päev. Värska – Otteni etapilt algas mälestusväärsem osa alates Põlvast. Linnast lahkusime puhtalt kaardi järgi, märkidest polnud märkigi õige jupp aega. Lõpuks jõudsime Mammaste tervisespordikeskuse juurde, viit näitas vasakule keskuse poole, kus see omakorda kaheks läks. Ja siis oligi kõik. Kuhu edasi, ei tea. Ekslesime ringi kuni lõpuks spordikeskuse tagant mäe otsast võtsime RMK jälje jälle üles. Müstika, kuidas seda oleks pidanud nägema?! Leidsime märgi, et see teisel pool silda jälle ära kaotada – tee läks kolmeks, aga milline tee tuleks valida, ei tea. Võttis korralikult aega see otsimine. Kusagil kurvi taga ta siiski leidsime. Suusaradapidi üles-alla ronides ja laskudes, üle raudtee ja siis uus üllatus – 3 suurt puud jälle risti üle tee, mööda kraavi tõttu ei pääse. Suure pagasiga ratast põlvekõrguselt üle puu venitada on tükk tegemist, kui lõpuni aus olla. Ottenisse jõudes oli igatahes võhm väljas.
6. päev. Otteni – Kantsi. Tipphetked hakkasid üsna varakult. Kohe pärast nn Siimu silda ja Otteni metsamaja panime valesti, nii et mõni lisakilomeeter hommikuvõimlemiseks. Taevaskojast edasi läks mölluks. Läbida Ahja jõe ürgorg rattaga, mis kaalub oi-kui-palju, see on suisa omaette sündmus ja on justkui kirsiks tordil kogu matkale. Trepist üles-alla minek rattaga on veel poisike, kui võrrelda seda nende megajärskude nõlvadega, mis edasi tulid. Hambad ristis koorem üles, alla minnes hoia täie jõuga ratast kinni, sest kiiremini alla ei tasu minna. Muidu võib sinna alla jäädagi. Niimoodi ikka uuesti ja uuesti. Ikka mitu head km. Liikumiskiirus keskmiselt 3-5 km/h. Puude peal märkasime rohelisega värvitud smile`sid meid tervitamas (kohati tundus, et peenikest naeru itsitamas me üle). Kino on selles, et vana kaart juhatas ratturid sellest ürgorust mööda, uus kaart aga kenasti läbi, otse ja omadega. Aga vähemalt on mida mäletada!
Kokkuvõttes - oli see vast matk! Üpris lühike, aga kaugeltki mitte kerge jalutuskäik pargis. Kahjuks jäi siin RMK rada praegu pooleli, kevadine õlavigastus hakkas selle pöörase lõhkumise peale jälle tunda andma, nii et tuleb järgmine kord jätkata.
Siinkohal suured tänud RMK tublidele inimestele, kes sellist põnevat kogemust matkasellidele on võimalikuks teinud!
Pikemalt meie matkast saab lugeda ja pilte vaadata siit:
1) http://marghusthali.blogspot.com.ee/2016/08/rmk-radadel-ahijarvelt-kantsile.html
2) http://ritassilla.blogspot.com.ee/p/rmk.html?m=0

Soovitused teistele matkajatele:

1) Kes eriti teravaid elamusi ei otsi rattamatkalt või tunneb, et ihurammu võib puudu tulla, siis Ahja jõe ürgorgu (Taevaskoja ja Sõnajala lõkkeplatsi vaheline jupp) ei ole mõistlik suure koormaga trügida.
2) Kontrollige enne minekut üle, kas kaardid, mis teil kaasas, on parimad olemasolevatest.
3) GPS olemasolu on turvalisuse ja kindluse mõttes mõistlik. Mingil hetkel tuleb rajalt eksimist kindlasti ette.
4) Teatud hetkedel tuleb varuda kannatlikku meelt ja püüda nautida olukorda, isegi kui olukord tundub si.t. Lennart Meri ju ütles kunagi, et see on tuleviku väetis. Nõnda ka matkal, sest kindlasti tähendab see, et varsti läheb lõbusamaks.

Tagasiside RMK-le:

1) Kindlasti on nüüd tegemist teede puhastamisega tormi tagajärjel risti tee peale langenud puudest. Kõige rohkem oli neid Ähijärve-Tellingumäe vahelisel lõigul, aga ka mujal. Isegi Põlvamaal.
2) Rada tuleks proovida tähistada RMK märkidega nii, et ei oleks võimalik sellest kahtepidi aru saada (nt oli juhuseid, kui märk oli täpselt 2 hargneva tee vahele pandud).
3) Kui Põlva poolt tulla ja olles jõudnud kasvõi kaartide abil Mammaste tervisespordikeskuse juurde, siis seal ei ole võimalik näha edasisi märke. Vähemalt üks märk peaks seal veel olema, mis juhatab matkaja keskuse tagant minevale rajale. Igaüks (sh meie ) ei söanda ikka eramaja aiast läbi tungida, mida praegu ilmselt tuleks teha, et terviserajani jõuda, kus järgmine märk on.

RMK kommentaar:

Aitäh, Margus ja Ulvi, Oh ja Ah, väga põneva matkakirjelduse ja põhjaliku tagasiside eest! Huvitaval ajal sattusite matkateele. Juuli alguses Lõuna-Eestit räsinud tormikahjud peaksid olema praeguseks küll pea kõikjal likvideeritud. 
Mis aga puudutab rajamärgistust, siis siin on küll tegemist igikestva parendusprojektiga. Püüame sellel pidevalt silma peal hoida ja oleme väga tänulikud iga abistava tagasiside eest!