Robur 2018

Grupi liikmed: Silver, Simmo, Kauri, Marko
Start: Kukemetsa, 02.08.2018
Finiš: Ähijärve, 04.08.2018
Liikumisviis: Jalgratas
Läbitud kilomeetrid: 370 km

Matka kirjeldus:

Sissejuhatus

Oandu-Ilka läbisime 2013, pool Peraküla – Ähijärvest 2016 ja oligi aeg jõudnud sinnamaani, et EV100 puhul ära teha järelejäänud lõik RMK Matkateedest.

Kui eelmised kaks korda olime sõitnud kolmekesi, siis seekord lõi esimeseks kaheks päevaks kampa ka sõber Marko. Kuna temale oli see esimene selline pikk matk (üle 100 km päevas), siis oma ettevalmistusega (rattavarustus, söök ja geelide kogus jms) tekitas elevust ka juba „vanadele kaladele“ (kaks matka ju tehtud).
Füüsiline ettevalmistus matkaks oli iga mehe enda korraldada - kes mängis talvel kossu, kes suusatas ja jooksis. Mõni alustas ettevalmistava rattatreeningutega kevadel, kes juuni alguses, aga augusti alguseks olid kõik valmis (vaikimisi oli eesmärk läbida enne matka enam-vähem sama palju kilomeetreid, kui matka pikkus).
Mugavuse huvides otsustasime ka seekord ööbimised ette broneerida igaks õhtuks - esimene öö Värskas ja teine Rõuges. Kuna plaanisime läbida ca 130-150 km päevas, siis eelistasime magada linade vahel, et järgmiseks päevaks korralikult välja puhata.

Varustus – tuginedes oma kogemustele olime varunud endale “camelbag”d vee jaoks; kolmel rattal olid pakiraamid ja kahel lenksukott; rattasadulad olime juba 2016 ära vahetanud selliste vastu, milledel oli natuke suurem toetuspind, et vähendada hõõrdumist; lisaks kasutasime rattakingasid. Hõõrdumise vastu olime varunud „beebipulbrit“ (oli igati abiks, kuivatas nahka), lisaks oli kaasas apteegist ostetud „Hydra“ vedeliku kaotuse vastu (tarbisime, aga tegelikult ei oska öelda kas ka aitas). Nagu ikka oli meil GPS (on ikka abiks küll), aga seekord otsustasime säästa ja mitte kasutada www.minurada.ee keskkonda, kus varasemalt pered ja sõbrad meid jälgida said. Kommunikatsioon ratalt toimus läbi FB trackingu ning klippe ja pilte saatsime WhatsAppi kaudu.

Söök
Värskas tegi majaperemees meile kohvikus ise Õ/S ja H/S, aga Rõuges tegime ise (pudru, võileivad, konserv jms). Meil oli kaasas ka priimus vee keetmise jaoks, aga lõppkokkuvõttes seda ei kasutanudki. I ja II-l päeval oli võimalus poest ühtteist haarata, kuid viimasel päeval tuli oma varudega hakkama saada.
Nagu eelmised korrad, siis teel tarbimiseks varusime rosinaid, mõned batoonid ja geelid, magneesium jms.

I päev
Kukemetsa – Värska, start 7:35, 158 km, puhas sõiduaeg 8:45 ja koos pausidega kokku 12:30, keskmine sõidukiirus 17.8 km/h.
Kogunesime eelmine õhtu Tormas, pakkisime asjad, ühine õhtusöök ja saun. Kuigi eelmine kord lõpetasime Kaius, siis viimasel hetkel otustasime Kaiu-Kukemetsa vahele jätta, et säästa ca 20 km. Vastasel juhul oleks esimiseks päevaks tulnud ca 180 km, mis tundus alustuseks natule palju.
7:35 olimegi stardis, ilm tõotas tulle palav (+30) nagu saab iseloomustada tervet 2018 suve. Eelnevalt olime uurinud teiste matkaliste blogisid, misjärel eeldamise, et esimene päev peaks olema suhteliselt sõidetav.
Esimesed 50 km kuni Võnnuni läks nagu lennates, kruusa- ja metsateed, ilm ilus, vaim värske. Esimene tore üllatus oli 30 km-l, Emajõe ületus Kavastu parvega. Nimelt jäi meie matkateele ette jõgi, aga silda ei kusagil. Teispool kallast paistsid mingid paadid, aga esialgu ei saanudki aru, mis nüüd edasi saab. Äkki märksime et, mäe otsas tuleb üks härrasmees kiirema sammuga allapoole ja siis taipasime, et ta peab parvega meile vastu tulema ja siis üle viima. Parvel tuli suurt ratast keerutada, mis siis trossiga tõmbas parve ühest kaldast teise ja samamoodi tagasi. See lugu maksis meile kokku 5 eur. Natuke veel kimamist ja jõudsimegi Võnnusse. Kuna oli juba 50 km läbitud ja palava ilmaga üksjagu vedelikku tarbitud, siis tegime poepeatuse, et vett varuda ja natuke midagi näksida (banaan jms). Peale Võnnut pööras tee metsavahele ja natukese aja pärast läks Markol rattakumm. Mis seal ikka, veidi pusimist ja vahetatud oligi ning sõit jätkus. Kamba peale oli meil kaasas 4 varukummi, Põlvas saime ühe asenduseks juurde osta. Järgmine küla ca 10 km peale Võnnut oli Ahja, kus oli ka pood olemas, silmailu pakkusid ilusad õuna- ja pirniaiad ning suur maasikapõld, mis selleks ajaks oli juba tühjaks korjatud/müüdud. Otteni metsamaja kandis kustutasime janu allikaveega, mis läbi toru oli kõigile kättesaadavaks tehtud. Kuna temperatuur oli ikkagi ca 30 kraadi ja läbitud oli juba ca 75 km, siis jõime ja jahutasime end seal. Samal ajal „kihutasid“ sõna otses mõttes meist mööda üks teine matkaseltskond ratastel, kelledel polnud mahti teregi öelda, rääkimata sellest, et uurida, kus tulevad ja kuhu lähevad. Aga nagu juba vanarahvas ütles, et „tark ei torma“. Nimelt kohatsime seda seltskonda mõne kilomeetri pärast uuesti, kuna nad olid rajal natuke „puusse pannud“. Üheskoos sõitsime järgmised 10 km kuni Põlvani, kus meie tegime pikema lõunapausi koos ujumisega. Kukemets – Põlva lõik oli 90 km ja aega oli kulunid 6 h 20 min.
Põlvas käisime kohvikus söömas, poest varusime ühtteist, spordipoest saime asenduseks ühe rattakummi osta ja siis läksime ujuma. Väljas 30, vesi ca 24, 90 km tehtud, kõht täis - „sulistasime“ mõnuga.
Põlva – Värska lõik kokku 68 km, teed olid enam-vähem OK, mingi aeg tuli rohkem liivaseid lõike, mis pika päeva teises pooles hakkasid tunda andma. Tee peale jäi veel mitmeid ilusaid ujumiskohtasid, aga kuna meil oli suplus tehtud ja õhtuks oli vaja jõuda Värskasse, siis jätsime vahele. Värskasse jõudsime 19:50, pood suletakse 20:00, seega nibin-nabin jõudsime poes ära käia.
Esimese päeva kokkuvõtteks võib öelda, et 12 tundi ja 30 min võttis ikka läbi, aga ei midagi hullu. Ööbisime Hirvemäe Puhkekesuses, peremehel oli õhtul juba köök suletud ja hommikul pidi h/s-i pakkuma alates 8:30, aga suutsime ikka ära rääkida. Siinkohal peab mainima, et venel keel on selles kohas läbirääkimistel abiks.

II päev

Värska – Piusa, 107 km, aeg kokku 10:20, sellest puhas sõiduaeg 6:54, keskmine liikumiskiirus 15.5 km/h.
Äratus 7:00, hommikusöök, pakkimine ja start ca 8:15. Kuna Puhkekeskuse vesi tundus ebameeldiva maitsega, siis käisime hommikul poest läbi, et veevarusid täiendada.
Alustuseks Värska-Piusa 38 km, mis oli paras katsumus, 3 tundi ja 20 min „küpsetas“ korralikult. Ilm oli palav, aga see ei olnud midagi hullu. Raskeks tegid sõidu „toredad“ liivased rajad, kus ei saanud kiiresti sõita ja oli palju pusimist.
Kuna energiat oli kulunud parajalt, siis tegime lõuna juba Piusal peale 38 km läbimist. Katsetasime ära Matkapoest ostetud „Tactical Foodback“id (kaal 110 g, ca 600 kcal), kuhu tuli kuum vesi sisse valada ja oodata ca 10 min. Neid pakutakse erinevates variantides (riis/pudru, veis/kana/kalkun jne). Eks hind on neil pakkidel suht krõbe (8-9 eur tk), aga muidu täitsa söödav kraam. Kuuma vett, mõned pirukad saime muretseda Piusa koobaste juures kohvikust.
Piusast Vasteliina tuli läbida lõik pikki vana raudteed, kus oli all killustiku põhi, mistõttu kiirus oli ca 7 km tunnis ja raputas „mõnusalt“. Kasutasime GPS-i eelist ja mingi hetk tegime väikese lõike rajalt kõrvale, et natuke lühendada seda raudtee lõiku. Ülejäänud tee Vastseliinani oli OK, seal käisime poes ja suundusime Haanja poole. Munamäe tippu õnneks rattaga ei pidanud ronima, küll aga kui selleks päevaks oli 95 km läbitud, siis saime ikka ühest „seinast“ ennast ja rattad üles tirida. Muidu olid Munamäe ümbruses vahvad singlid, kulgesime läbi metsa ja järvede kallastel.
Kuna Markol oli plaanitud läbida meiega 2 päeva, siis oli märgata, kuidas „algajal“ hakkas vahetult enne Rõuget tuju silmnähtavalt tõusma, nägu naerul ja rind kummis kimas ta viimased kilomeetrid finiši poole.
Ööbimiskohas tegime pakisuppi, konserv leivaga jms. - peale pikka päeva maitses hea küll. Peale seda käisime poes ja Rõuge järves ujumas – vesi selge, ca 22-24 kraadi, sinna kõrvale kulus marjaks väike Saku ära.

III päev
Rõuge – Ahijärve, 104 km (kuna tegime paar shortcut-i, muidu oleks 130 km), sõiduaeg 5:50, keskm. kiirus 17,8 km-h, kokku aeg 7 h.
Äratus 6:00 ja start 7:05.
Ilm oli ilus, nagu sellele suvele kohane. Ees ootas viimane sõidupäev, mistõttu kibelesime varakult minema, leppisime kokku, et teeme paar „lõiget“, et jõuada ca 14:00 Ähijärvele, kus kaaslased (kellel abikaasa, kellel kihlatu) pidid meile vastu tulema.
Päev algas singlitega, aga valdavalt kulges pikki kiireid metsateid ja asfalti. Rada oli kiire ja esimesed kilomeetrid läbisime korraliku „tuhhiga“. Poolel teel kohtasime toredat rattaseltskonda, kes alustasid Elistverest ja läbisid meiega peaaegu sama distantsi 6 päevaga. Erinevalt meist olid nad täisvarustuses (telgid, magamiskotid, söök/jook, tühi taara jms kõik kaasas). Sõitsime nendega mõne kilomeetri koos, puhusime juttu kuniks Silver võttis tempo üles ja uhasime edasi.
Lõuna tegime 40 km enne finišit Taheval, leib/sai ja konserv. Sel päeval ei jäänud meil ühtegi poodi tee peale, kus oleksime saanud oma veevarusid tankida. Kuna rada oli kiire ja suht kerge, siis õnnestus meil nibin-nabin olemasoleva veega hakkama saada, kõigil oli camelbag 2,5 l + rattapudelid 1,5 l veega.
Järgmised 25 km olid kiired, pikad kruusa-asfalti lõigud, nagu tavaks tempo tõusis sellistel lõikudel ca 25-27 km/h. Selle eest viimane 10 km pööras metsa, kus ootasid meid..... liivased lõigud, vaheldumisi korralike tõusude ja metsaradadega, palju juurikaid, kus rattas hüppas/põrutas. Kuna lõpp oli lähedal, siis see meid väga ei morjendanud. Nagu plaanitud, jõudsime täpselt 14:00 Ähijärvele, kus ootasid meil lisaks kaasadele ka auhinnaks „külmad õlled“ koos pirukatega. Jagamise kodustega muljeid, sõime ja käisime ujumas ning asusime kodupoole teele (autoga).
Kokku tuli kilomeetried spidomeetri järgi 370km, Kukemetsa-Ähijärve RMK lõik ca 400 km, aga viimasel päeval lühendasime. Esimene päev oli pikk, aga muidu mõnusalt sõidetav; teine päev oli kurnav, aga kannatas ära; kolmas päev oli kiire ja takkajärgi tark olles oleks võinud võtta 2 tundi lisaks ja shortcut-id ära jätta. Ilmaga meil vedas, vihma ei saanud ja rada oli kuiv. Päevane temperatuur oli küll ca 27-30 kraadi, aga rattaga sõites see ei häirinud. Raja märgistus oli enam-vähem OK, aga GPS-iga annab vajadusel manööverdada.

Soovitused teistele matkajatele:

GPS ja mitte ainult, sinna vaja ka kedagi, kes oskab operatiivselt marsuuti jälgida (siinkohal suured tänud Silverile!). Lisaks rattakingad, camelbagid, pakiraam, beebipulber ja loomulikult hea selstkond! Kui plaan teha pikad päevad ja keskmiselt kiiremat sõitu, siis füüsiline ettevalmistus peaks olema enam-vähem sarnane. Meie end päris „punasesse“ ei sõitnud, aga saime parajalt „vatti“, mida ootasime.