Robur 2020

Matka kirjeldus:

Paar aastat on möödunud meie eelmisest sõidust ning seekord otsustasime kasutada 1.mai vaba päeva, et võtta ette ratastega 1 päevane teekond Penijõelt. Kui varasemalt oleme teinud 3 päevased matkad, kus on iga päeva jaoks kindel pikkus sõltuvalt broneeritud ööbismiskohast, siis seekord oli eesmärk sõita umbes 10 tundi ja siis sobivasse kohta transport vastu kutsuda.
Detailsemat rajakirjeldust teiste matkajate kogemustest ei leidnud, aga kuna läksime sõitma „aega“, siis see ei morjendanud ka – sõidame nii kaugele kui 10 tunniga jõuame.
Esmakordselt sõitis meiega kaasa Tambet, kes kõikidel varasematel aastatel on „mõelnud ühineda, aga…“. Meie Simmoga olime varasemalt läbinud 3 päevaga Oandu-Ikla (2013), Peraküla-Ahijärve (2016, 2018), mistõttu kogemuspagasit juba on ja enam-vähem teame, mida oodata.
Kaarti vaadates eeldamise, et peaks olema suht kiire rada ja nn „pusimist“ võib tulla peale Varbolat, kus tee peaks minema läbi rabade.
Start Penijõelt kell 8:05, temperatuur suht jahe, ca 5-6 kraadi, tuuline aga vähemalt päikesepaisteline. Penijõelt Rumbani viis teekond mööda kruusateed, sekka mõned kõvakattega põllu- ja metsateed, paralleelselt piki Kasari jõge, mille kaldad olid reedese vaba päeva tõttu „vallutatud“ kalameeste poolt. Pikalt sõitsime mööda vana raudteed, põhimõtteliselt Rumbast Märjamaani. Natuke pikema pausi tegime Hirvepargis, mis oli väga huvitav ja kena koht.
Märjamaale jõudmiseks läks aega 4 tundi ja 30 minutit (60km), rada oli tegelikult OK, aga üritasime „mõistlikult“ sõita ja mitte hoogu minna.
Peale Märjamaad ületasime Tallinn-Pärnu mnt ja jätkasime teekonda Varbola poole, kus plaanisime lõuna teha. Tee oli OK, alguses mõned suusaraja singlid, seejärel kõvakattega metsateed ja kruusateed. Varsti peale Märjamaad jõudsime ühe karjäärini, kus oli „hunnitu“ vaatepilt „helesinine laguun“, mida tavaliselt näeb lõunamaades või siis Rummus. Lõuna Varbolas, 85 km ja aega oli kulunud 6 tundi ja 30 minutit. Einestasime leiva ja metskitse konservidega ja võtsime suuna Kohila poole.
100 km sildi juures olime 8 tunni ja 45 minutiga ja kuna eesmärk oli teha 10 tundi, siis tundus loogiline kutsuda selleks ajaks Kohilasse transport vastu. Paraku mõnikord kõik plaanid ei toimi. Nimelt kulus meil viimase 20 km läbimiseks ca 3 tundi, kuna tee viis esialgu läbi normaalse raba, kus sai meelde tuletada laudteel sõitmist, vaadata ilusat Kõnnu järve ja siis ta algas - Rabivere raba lõik. Algselt oli pusimist, et õige teelõik üles leida, aga lõpuks läks tähistus väga tihedaks, kuna rabas tuli sinka - vonka rattaga jalutada ja takistusi ületada. Tegemist oli väga aeglase lõiguga, aga selle eest just sellised takistusi on ka matkal vaja kogeda, siis on mida meenutada! Siinkohal kiitused meie autojuhile, kes pidi meid 2 tundi kauem ootama, kuniks lõpuks metsast välja saime.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et oli tegemist paraja pingutusega, mis oli ka eesmärk; ilmaga meil vedas, kuna vihma ei sadanud; raja märgistus oli suhteliselt OK, aga GPS oli ikka abiks.

RMK kommentaar:

Aitäh, Kauri, et jagasid meiega oma rattamatka elamust!