Üksik jooksja

Matka kirjeldus:

2020. aasta sügisel Nõvalt alustasin lõikude kaupa jooksmist Ähijärve poole. Pikematel etappidel tegin jooks-matk formaadis ehk 7 minutit jooksin ja 3 minutit kõndisin.
Kolme aasta jooksul erinevatel aastaaegadel jooksin või kõndisin raja läbi lõikude kaupa ning läbisin umbes 90 RMK puhke- ja lõkkekohta looduses.
Muidugi oli vihma, lund, lõõskavat päikest, kiusavaid putukaid, mudaseid ja vesiseid rajalõike, ronimist ja laskumist, heinas sumpamist ning korduvalt rajal eksimist, mis minu puhul on vist juba täiesti tavaline, AGA ma sain hakkama! Ka siis, kui Eesti-Vene piiri ääres Värska kandis paksus metsalaanes kadus nii levi kui rajamärgistus puudelt ning ainuke võimalus kellelt teed küsida, oli rajal istuv rebane.
Samuti hoiatasid mind kohalikud Paganamaal, et karude populatsioon on sealkandis suur ning peaksin uhkes üksinduses kulgedes ikkagi valves olema.
Karu ma siiski ei kohanud, küll aga kohtasin teel uskumatult sõbralikke inimesi. Lõuna-Eestisse jõudsin ma sellel suvel juba nii tihti, et abikaasa, kes mind transpordiga aitas, arvas, et meil oleks soodsam ja kergem juba sinna kolida, kui igal vabal hetkel see autosõit sinna taas ette võtta.
Soovin siiralt ja südamest tänada oma mitmeid kaasjooksjaid, kes erinevatel etappidel minuga ühinesid.
Eriti suur kummardus teile siis, kui ühel talvisel-kevadisel märjal rajalõigul põlvini vees olles keeldusin edasi minemast - et te ka siis minuga väga kannatlikuks jäite.
Veel oli matkateel vahvaks kaaslaseks üks kohalik kutsu, kes Saula-Alavere kandis meiega kilomeetreid kaasa jooksis ning kes pärast tuli autoga peremehe juurde tagasi viia.
Pähni külalistemaja Eesti-Läti piiri ääres looduskaunis kohas on maailma parim koht peatumiseks ja ööbimiseks, sest sealne külalislahkus on piiritu!
Ja siiras tänu minu kallile sõbrannale Janale, kes Lõuna-Eestis rajal olles oli mulle alati toeks, aitas transpordi ja öömajaga, küttis õhtuks suitsusauna ning tuli mulle ühel korral suvel metsa vastu sooja kasuka ja kalossidega, kui teadis, et olin tunde vihmas kulgenud. Oli see alles teekond!

Soovitused teistele matkajatele:

Imeline rada, väga väga mitmekülgne ja Alar Sikk on sisse põiminud need "kõige kõige kõige" magusamad palad Eestimaa loodusest.

Tagasiside RMK-le:

Ikka see rajamärgistus. Eksimisi ikkagi oli, sest rajamärgistus on kohati väga kehv ja oli kohti, kus ka telefonis kadus levi. Ei kehtinud kahjuks ka reegel, et kui märki pole, mine otse. Nii pikal distantsi on näha, et Lõuna-Eesti poolel on märgistust uuendatud.

RMK kommentaar:

Aitäh Kristiina matkaelamuste jagamise eest! Jõudu-jaksu edaspidiseks!