Vabatahtlikud

Matka kirjeldus:

Tallinn – Mahtra – Keava linnamägi – Kehtna – Soontagana maalinn – Pärnu-Jaagupi – Kivi-Vigala – Vana-Vigala – Susla lõkkekoht – Märjamaa – Kõrvetaguse lõkkekoht – Varbola – Rabivere lõkkekoht – Kohila
Selle suve esimene rattamatk viis Raplamaa ja Pärnumaa teedele. Sidusime matkaga ka ühe teise toreda igasuvise sündmuse, aga rattagagi jõudsime/jõudsin nii mõnegi kilomeetri maha sõita, sealhulgas ka Penijõe – Kauksi matkarajal. Lisaks ööbisime Avaste soode vahel asuva Soontagana maalinnas telkimisalal, kõrval uhke vaatetorn, kus avaneb vaade Avaste soodele (Soontagana soo, Maalinna soo, Kärje soo). Kui ülejäänud seltskond lõpetas tee Pärnu-Jaagupis, siis mina paari kamraadiga suundusime Vana-Vigalasse, kust mina omakorda sõitsin kaema seda uut RMK rada. Vähemalt paar päevagi. Ööbisin Susla ja Rabivere lõkkekohas. Nautisin ilma ja loodust täiega. Hommikul Suslas ärgates oli ümberringi kuulda sadade lindude kõrvulukustav ühislaulu. Näis nagu nad üritaks välja selgitada, kes on selle metsa kõige kõvem laulja.
Lisaks lindudele õnnestus elusat loodust ka neljajalgete seas näha. Näiteks nägime üle põllu silkavat reinuvaderit, saba uhkelt püsti viljade vahel. Nagu oleks külapeolt just tulnud. Lisaks lippas vahetult meie ees nobedalt üle tee veel üks karvane tegelane, kes suuruse ja värvi järgi hinnates võis nugis olla, 100% kindel siiski pole. RMK rajal juba olles metsade vahel kruusateel kulgedes märkasin eemal tee ääres kitse rahulikult einestamas. Minust nii oma 30 meetrit vast eemal. Ei kuulnud ega näinud mind. Minut aega võis küll mööduda, enne kui ta pea tõstis ja minu poole vaatas. Siis järsku võpatas, tegi segaduses olles tiiru valele poole ümber oma telje ja putkas siis nii suure hooga metsa kui vähegi jalad võtsid.
Järgmise öö veetsin Rabivere lõkkeplatsil. Õhtul tegin natuke tuld ja nautisin olukorda. Järgmisel päeval lösutasin lõkkeplatsil poole lõunani, täielik chill. Teele asudes otsustasin valida „punase joone“, mis polnud küll RMK uut kaardirakendust vaadates ratturitele mõeldud. Juba võsa vahele sisenedes oli selge märk, et ratturid võiks teist kaudu minna, kui risti üle tee oli korralik puu langenud, nii et ratas koos kogu kraamiga pardal tuli sellest üle tõsta. Tahtsin metsavendade punkrit näha, mida kaardilt nägin seal ees olevat. Nii et jätkasin jalgsi matkajate rada. Metsavendade punkrit ei olnud, aga oli mälestusmärk 4 seal 1946. aastal langenud metsavenna mälestuseks. Raja ääres võiks sinna siiski viide olla, äkki mõni tahab seal austust avaldada, praegu pidin telefon näpus rajalt eemale minnes ise otsima, aga üles selle leidsin.
Rada ise oli rattaga sõitmiseks selline muhe, et ajas muigama. Risti-rästi oksad (sai ratast üle okste tõsta siin ja seal, aga tühja sellest), edasi liikudes tuli laudtee, kus sai ratas käekõrval ettevaatlikult edasi liikuda. Seejärel minu lemmikosa - mõnus džunglilaadne rada, mida oli ikka väga nauditav läbida. Edasi jõudsin otsaga Rabivere rappa. Veel hulga laudteed, kus ratast käekõrval lükata.
Väga lahe rajaosa on Rabivere ja Kohila vahel, peab meeldima. Mööda mändidevahelist rada jõudsin Kõnnu järveni. Taas suurepärane koht. Sild tuli tuttav ette. Olin seal paar aastat tagasi talvel sattunud, kui raba mättaid kattis pehme lumi ja järve korralik jää. Loomulikult tuli ka sulps vette ära teha. Kes seal ujuda tahab, peaks seda tegema silla lõpus asuva redeli kaudu, muidu võib see kaunis ohtlik olla. Vette astudes leiad end kohe pealtpoolt põlvi muda sees olevat ja vesi ulatub pea rinnuni, seega tuli kaldal oleva mätta abil ennast veest välja vinnata. Ei soovita kellelgi järele proovida (eriti üksinda matkates), ei ole kuigi mõnus kogemus. Või kui, siis väga ettevaatlikult, mida mina samuti tegin. Sellest ilusast rabajärvest välja saades olin muidugi räpasem kui sinna sisse minnes:)
Kui see vahva rajaosa seljataha jäi oli aeg sõita Kohilasse rongi peale, lootes, et peagi avaneb võimalus katsetada matkarada Aegviidust ida suunal.

Soovitused teistele matkajatele:

Kes rattaga üle puude madistada ei taha ja lisaseiklust endale korraldada, siis jälgige kaardil ratastele mõeldud ümbersõite. Kes elamusi soovib, siis hakkama saab ikka. Nautige suurepärast loodust!

Tagasiside RMK-le:

Märgid oli täitsa jälgitavad, vaid paaris kohas olin natuke segaduses. Aga RMK uus ÄPP aitab ikka välja, sellega olen küll väga rahul. Kiitus RMK-le hea töö eest!

RMK kommentaar:

Aitäh, Margus, et jagasid meiega enda matkaelamusi! Et siis hoog ei raugeks järgmiseks matkaks. Täname kiituse eest!