Kuidas leiti jõulupuu?

Lumi lendab, lumi keeb, lumi keerleb suusateel.
Liugle, liugle, libe suusk. Aita leida jõulukuusk.
/Ellen Niit/

Õpime tundma Eesti metsades kasvavaid okaspuid ja milliseid neist jõulupuuna kasutatakse. Vaatame, katsume ja nuusutame neid. Arutleme kust ja kuidas saadakse erinevaid jõulupuid (kunstkuused, kasvanduse kuused, looduslikud kuused) ja milline oleks jätkusuutlikuim valik. Saame teada kust valida endale looduslikku kuuske ja kuidas kasvavad uued kuusekesed. Räägime kuuse tuppa toomise traditsioonist ja meisterdame jõulukaarte või paberist kuuseehteid.

Toimumiskoht: Koprarada, Tõramaa puisniidu lõkkekoht ja Soomaa rahvuspargi külastuskeskus

Päevakava:

1. Grupi vastuvõtmine Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses.
2. Juhendaja tutvustab end ja teeb lühikokkuvõtte RMK tegevustest, riigimetsa ja erametsa mõistest.
3. Räägime selgeks metsas liikumise ja käitumise reeglid:

• koos minnakse retkele ja koos tullakse retkelt
• üks saatjatest on viimane
• lugupidamine looduse ja üksteise suhtes
• peame kinni jõulurahust: ei karju, ei kakle, ei trügi, ei murra puid ja oksi
• kõik, mis retkele kaasa võtame, selle toome ka tagasi (säästlikkuse sõnum)

4. Arutelu lastega:

• Arutleme lastega, kas nende kodus on tavaliselt plastikust kunstkuusk, kasvanduses kasvatatud jämeda tüvega ja kärbitud kuusk või looduslik kuusk pikkade nõtkete okstega. Äkki on kellegi kodus hoopis mänd või kadakas? Või ei olegi kodus puud?
• Millise puu lapsed tuppa tooksid, kui saaksid täitsa ise valida?
• Mida tehakse puuga pärast jõule? – tänapäeval kogutakse linnades kuused kokku ja tehakse puudest suur erikujuline lõke ehk installatsioon. Kellel on kodus ahiküte, saab puukese juppideks saagida ning ahju kütmiseks kasutada. Saab ka lillpeenral roose katta, et pakane ja kevadine päike roosidele liiga ei teeks. Vanasti tehti jõulupuu keskmisest kodarikust (kohast, kus oksad „kodaratena“ tüve küljes kasvavad) pudrusegamispööris, tüvest tehti pudrunui. Mida rohkemaks kuuske kasutada, seda parem, sest siis ei ole noore puu kasvamine lõppenud mitte ainult meie toa kaunistamise pärast.

5. Liigume Koprarajal, katsume, nuusutame ja võrdleme meie okaspuuliike:

• Kuusk
• Kadakas
• Mänd

Räägime jõulupuu-traditsiooni tekkimisest:
Jõulupuu tuppa toomise komme ei olegi väga kaua aega meil olnud. Muistsed eestlased tõid jõuludeks toapõrandale hoopis õled ehk viljalõikusest järele jäänud kõrred. Nende sees mürati ja mängiti ning jõuluööks jäi kogu pere sinna magama.
Algselt tuli jõulupuu-traditsioon Saksamaalt, kus kasutati jõulupuuna nulgu. Mõisates elavad baltisakslased tõid Saksamaalt kaasa traditsiooni tuua tuppa suur puu. Eesti linnakodudesse ilmusid jõulupuud 1800. aastate alguses (umbes 220 aastat tagasi). Kulus veel umbes 70 aastat, et see komme kohati taludesse levima hakkas. Eesti looduses nulgu ei kasva, seega toodi siin tuppa kas mänd või kuusk, saartel ka kadakas. Esimesed jõulupuud kaunistati kullatud pähklite, kommide, küpsiste ja õuntega. Hiljem lisandusid ka paberist ehted ja „inglijuuksed“. Mõisnikud kutsusid kohalikud koolilapsed koos õpetajaga mõisasse „jõulupuule“, kus õpilased laulsid kooris jõululaule. Seejärel jagas mõisnik kõigile lastele koolitööks vajalikke kingitusi ning kuuse otsast maiustusi. Varsti levis jõulupuu tuppa toomine ka koolimajadesse, kus ka lastevanemad said sarnast pidu näha. Seejärel hakkasid jõulukuuske koju tooma ka jõukamad ja uuendusmeelsemad talunikud. Kodused jõulupuud kaunistati väikeste õunte või pähklitega. Esimesed küünlajupid kinnitati kuusokste külge traadi või niidiga. Harilikult olid kodused jõulupuud väikesed ning asetati laua peale. Kui peres oli mõni jõulukink, siis pandi see laua alla.
Kuusk on valitud jõulupuuks oma ilusate roheliste okste pärast. Keset külma talvist ja tarretanud loodust, keset lumevälja, esineb ta rohelises kattes elu sümbolina. Just enne jõule on aasta kõige pimedam aeg ja päikest paistab väga vähe. Alates jõuludest hakkavad päevad jälle pikenema ja algab uus aastaring.

Vanematele klassidele lisaks:
Kuuske on eesti vanarahvas pidanud ka hingede puuks. Matustel kasutatakse kuusepärgi ja kuusoksi veel tänapäevalgi. Kui jahil lastakse loom, siis murtakse kuuseoks ning pannakse kütitud looma peale, teine oks pannakse küti mütsi külge. See annab märku, et looma hing läheb taevasse ning väljendab küti tänu, et loom oma hinge on andnud. Hingedeaeg algab 2. novembriga, mil hingedepäeval pannakse aknale küünal, et lahkunud hinged näeksid koju tulla. Hingedeaeg aga lõppeb jõuludega, mil kuusepuu ja küünlavalgusega saadetakse hinged jällegi maa pealt ära.

6. Käime mööda kraaviääri ja räägime, kuidas valida jõulupuud.
Võõra omaniku maalt ilma luba küsimata puid raiuda ei tohiks. Võib-olla on keegi istutanud need kuused hoopis tuulevarjuks oma kodule või lumevarjuks teele. Kui lageda koha peal on palju ühevanuseid puid, siis võib arvata, et see on noorendik, ehk sinna on istutatud uus mets. Sellistest kohtadest jõulupuud võtta ei tohi, sest keegi teine on näinud vaeva, et neid puid sinna istutada ja neid hooldada.
Jõulupuud valima minnes tuleb maaomanikult saada luba, aga raske on teada saada, kelle maa see on ja kuidas temalt luba saada. Õnneks on riigimetsas asi lihtsamaks tehtud. RMK Loodusega Koos mobiilirakenduses on kaardile märgitud:

• Kaitsealad (nagu Soomaa rahvuspark) – sealt ei tohi puid raiuda
• Erametsad – sealt tohid puu võtta ainult siis, kui sul on selle maaomaniku luba
• Riigimetsad – sealt saad puu võtta, kui valid sellistest kohtadest, kus puul ei ole nagunii lootust suureks kasvada: kraaviservad, teeääred, elektriliini alused

Kui kuuseke on valitud, saab selle sama äpi kaudu ka kuuse eest maksta. Ja selle raha eest saab panna kasvama uued puutaimekesed, kes meie riigimetsas suureks saaksid kasvada.
Kuidas aga ise uued jõulukuused kasvama panna? – Läheme tuppa ja vaatame…

7. Lõunapaus sooja teega külastuskeskuse saalis.
8. Kui kõhud täis, siis vaatame kinnist kuusekäbi ning kuivas kohas olnud lahtist kuusekäbi. Koputame kuuseseemned välja ja paneme mulda.
Kui looduses tuleb käbi seest välja näiteks 100 seemet, siis puu kasvab neist ehk ainult ühest. Kui käbi on kinni, kukub maha ja tuleb niiske jahe ilm, siis hakkavad käbi peal kasvama seened ning seemned kasvama ei saagi hakata. Selleks, et seemned saaksid käbi seest välja tulla, peab olema kuiv ja soe ilm, et käbisoomused avaneksid. Pärast seemne maapinnale pudenemist on aga vaja niiskust ja varju, et seeme saaks idaneda. Seemnest taime ettekasvatamine suurendab lootust, et seemnest ikka puu kasvab.
9. Päeva lõpetuseks meisterdame väiksemate lastega paberist kaarte ning suuremate lastega paberist jõuluehteid. Mõlemad ikka kujutamas meie jõulupuud.

Seos õppekavaga

Eesti metsades kasvavad puu- ja põõsaliigid (loodusõpetus).
Kuuse koht rahvapärimuses ja traditsioonides (ajalugu).
Loodusandide otstarbekas kasutamine, seemnete idanemiseks vajalikud tingimused (loodusõpetus).
Voltimine, sümmeetriliste kujundite lõikamine (matemaatika, kunstiõpetus).

Lisainfo

Kaasa võtta jook ja lõunaeine. Selga metsaretkeks sobivad soojad ilmastikukindlad riided ja jalanõud (soovituslikult kummikud või veekindlad saapad).

Lisainfo kontakt: info.soomaa@rmk.ee,  +372 526 1924