Matkasellid Koiva-Mustjõe pärandmaastikul
Matkame Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ühes kõige maalilisemas paigas kahe suure jõe Koiva/Gauja ning Mustjõe ühinemiskoha lähistel. Siinset ümbruskonda ilmestavad jõeluhad, looduslähedane veisekarjatamine ning mitmekesine pärandkultuur.
Vallutame Tellingumäe ja uue vaatetorni, mis rajati selle tippu 2023. aasta suvel. Otsime jälgi põnevatest kuid unustusehõlma vajuvatest tegevustest ja objektidest looduses (sh ohvrikivi, sõjaaegsed kaitserajatised, "vaigutatud" männid ning kikkapuud). Avastame, mis on "konnud". Õpime puude hulgast eristama põõsaid, eritähelepanu on toomingal, paakspuul ja kikkapuul. Meisterdame paakspuupliiatsit.
Toimumiskoht: Rattaradade lõkkekoht, Koiva pärandkultuuri jalgrada, Tellingumäe vaatetorn
Päevakava:
- Kogunemine Rattaradade lõkkekoha parklas Tellingumäe lähistel.
- Sissejuhatus, juhendaja tutvustab osalistele ohutu liikumise ja tegutsemise reegleid metsas, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast (5-10 min).
- Liikumine õppe-huvipunktide vaheldub kogemusõppe ülesannetega (45 min):
- Teemasse sisseelamine soojendusvõimlemise mänguga (puu-põõsas-puhmas) ning tuttavate lähtepunktide kaudu, mida juhendaja nimetab - õpilased kogunevad iseseisvalt selle objekti juurde mida nad tunnevad (mänd, sarapuu, mustikas), sealt edasi nimetab järk-järguliselt vastavalt liikide esinemise järjekorrale ja aastaajale looduses mõne tunnuse („sae moodi leheserv“, „tundub terav või pehme võrsetipp“, „tugeva lõhnaga koor või lõhnata koor“, „roosad viljad või mustad viljad“, ümmargused viljad või naljaka kujuga“ jne), mida õpilased 3-liikmelises grupis ümbrusest leiavad. Juhendaja toob mängu ka liiginimed: paakspuu, toomingas kikkapuu. Alul ükshaaval ja edaspidi võrdlevalt määramine, eristamine, kirjeldamine.
- Vastavalt aastaajale pööratakse tähelepanu õitele/viljadele või pungadele/lehtedele (kevadel ja sügisel vastavalt viljad ja õied/lehed juhendaja jagatud herbaarlehtedel). Arutletakse ka, mille järgi neid põõsaid veel meelde jätta või millega need argielus seotud on (näiteks paakspuul toituvad kuldse suve ennustaja lapsuliblika röövikud, toominga õitsemise järgi pannakse kartul maha, kikkapuu on võõras, aga vili meenutab „kikast“ – vihjeks on juhendajal kaasas lapsuliblika, kartuli ja kuke pildid).
- Pärandkultuuri teemapunktid: ohvrikivi juures pühapaikade tähenduse üle mõistatamine ja arutlemine, soovijad saavad mündi paigutada lohukivile (ohverdus mitte kui ainult ebausk vaid kui kummardus loodusressurssidele nende kasutaja poolt). Vaigutatud mändide juures mõistatamine ja arutelu inimese ja loomade tekitatud “märkide” ja kahjustuste kohta; juhendaja selgitab tausta vaigu tootmise ja kasutamise ajaloost, tõrvaahjude ja tõrva ajamise ajaloost infotahvlite juures ja abil. Kikkapuu kasvanduse asukohas arutelu puude ja teiste taimeliikide “tööstusliku” kasvatamise plussidest ja miinustest. Kaevikud Teise maailmasõja ajast – ronimine nende sisse ja mõistatamine, millega on tegu ning arutelu looduses vabalt liikumise võimalikkusest võrrelduna sõjaolukorraga.
- Mustjõe kaldal voolava vee ääres “mõtete puhkamine”. Jätkusuutliku looduses liikumisele ja varasematele matkakogemustele keskenduv arutelu (tähelepanekute tegemine kalameeste lõkkekohtade, kanuude veeskamise paikade olukorra kohta – kas randuda, telkida ja lõket teha võib igal pool).
- Tellingumäe vaatetornis ümbruse aktiivne vaatlus binokliga ja ilma grupis, kodu/kooli asukoha suuna määramine asukohaskeemil „mõttelise joone“ tõmbamisega. Vanajõed ja „konnud“ – vaatlus.
- Retke alguspunkti naasmine, söögi-, joogipaus (20 min).
- “Loodusressurssidele käed külge” tegevus; teadmiste kinnistamine, tagasiside (45 min):
- Tagasiside õpitulemuste kaupa (iga grupp saab ühe küsimuse, õpetaja saab küsimused peale tagasiside ringi kategoriseerida omapoolseks tagasisideks – millised õpieesmärgid õnnestusid, millised mitte).
Seos õppekavaga
Üldpädevused:- Õpipädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, suhtluspädevus. emakeel, kehaline kasvatus.
- “Matkasellide” õppeprogrammid kinnistavad teadmisi ja oskusi ning aitavad looduses ellu viia läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng”.
- Elamus looduses viibimisest aitab hinnata ümbritsevat ning kujundab õpilast keskkonnateadlikumaks liikumise harrastajaks.
- Tunneb mõisteid puu ja põõsas. Oskab neid eluvorme eristada võttes aluseks lehe, õie, vilja.
- Tunneb kodukoha taimeliike.
- Kirjeldab taimede välisehitust, seostab elukeskkonnaga ja toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses ja inimese suhetes loodusega.
- Inimese meeled ja avastamine (inimese meeled ja avastamine, elus, eluta, looduslik, tehislik).
- Organismid ja elupaigad: (maismaataimed, nende välisehitus ja mitmekesisus).
- Taimede eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Vastutustundlik suhtumine taimedesse.
- Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses – saab aru lihtsast asukohaskeemist, mõistab, et selle abil on võimalik tegelikkust tundma õppida ja leiab sellelt tuttavaid objekte, teab, et kaardi/skeemi ülaservas on põhjakaar. Tuntumad kõrgustikud, jõed.
Minu kodumaa Eesti: nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku ning väärtustab kodumaad.
Kehaline kasvatus:
Liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast. Liikumise tähtsus inimese tervisele.
Vahendid, meetodid:
- Programmi jaoks vajalikud õppevahendid/materjalid saab retkejuhi käest; binoklid, ise valmistatavad “kirjutusvahendid”, puutöönoad, tööleht, herbaarlehe, pildid (lapsuliblikas, kartul, kukk).
- Grupitööd toimuvad 3 -liikmelistes gruppides, vahendid on ette nähtud grupi peale üks (1). Grupis on õpetaja abiga rollid jooksvalt jagatud (ka neid programmi käigus vahetades) nii, et iga õpilane saaks kindlasti aktiivselt osaleda ja panustada („kroonik“ kirjutab, meister“ vestab ja söestab, „navigaator“ jälgib, et töö saaks tehtud ja kannab tulemustest ette). Oluline õppevahend on loomuliku liikumise huvi soodustav kaunis looduskeskkond.
- Vastavad ootused õpetajale ja asjad millele enne programmi tähelepanu pöörata, mida kaasa võtta ja mida jätta võtmata on toodud välja programmi registreerimise kinnituskirjas.
- Liikumismängud, grupitöö, arutelu, aktiivne vaatlus, võrdlemine, haistmine, kompimine, mõistatamine), käeline tegevus - looduslikest materjalidest töövahendi loomine.
- Looduse vahetu kogemine ning liikumise kaudu ümbritseva väärtustamine.
- Põõsana kasvavate puuliikide märkamine, eristamine ja väärtustamine.
- Maastikul ja looduses pärandkultuuri teadvustamine ja kogemine läbi liikumise ja praktilise tegevuse.
- Looduskeskkonna kui ressursi jätkusuutliku kasutamise hoiaku kujundamine. Õppekeskkonna mitmekesistamine.
Kohalesõitmise õpetus
Võru-Valga mnt (tee nr 67) 53. kilomeetril, umbes 1,5 km pärast Hargla asulat, keerata vasakule (suunaviit „Taheva Sanatoorium“), sõita 1,4 km ja keerata uuesti vasakule. 1 km pärast sõita asfaldilt otse kitsale kruusateele (viit „Tellingumäe vaatetorn“) ja umbes 1 km pärast oletegi lõkkekohas.Lisainfo
Riietuda vastavalt ilmale, vastavalt aastaajale, sügisel ja niiske ilmaga soovituslik kummik. Liigume osaliselt mööda Mustjõe kallasrada ja ronime 25 m kõrguse, külastamiseks mugavalt massiivse metallist vaatetorni otsa.Soovi korral kaasa oma (kooli)lõuna, palume eelnevalt kooskõlastada retkejuhiga söömisaeg ja koht.
Lisainfo kontakt: info.pahni@rmk.ee, 501 9564
Omadused:
Teemad |
Metsaloodus Looduses liikumine Pärandkultuur |
Sihtrühm |
1.-3. klass |
Toimumisaeg | Kevad Suvi Sügis |
Grupi suurus | 24 õpilast + 2 saatjat, suurem grupp jagatakse eraldi programmideks |
Kestus | 2 tundi |
Raja pikkus | 2 km |
Hind | 1 EUR/in |
Soodne alates | 02.09.2024 |
Soodne kuni | 25.10.2024 |