Triigin telttailualue
Meren rannalla oleva telttailualue Triigin sataman lähellä. Satamasta lähtevät lautat Hiidenmaalle.
Puhelin | +372 454 6880
|
Sähköpostiosioite |
info.vilsandi@rmk.ee
|
Kohteen tyyppi | Telttailualue |
Pysäköinti | Pysäköintitasku 5:lle autolle |
Varustus | 4 katettua tulisijaa, 4 katoksella pöytä-penkit settiä, infotaulu ja 2 kuivakäymälää, 2 polttopuiden suojaa
|
Telttailumahdollisuus |
on
|
Katettu tulisija |
on |
Nähtävyydet | Väinameren suojelualueen Saarenmaan rannoilla voi katsella merilintuja. Läheisyydessä on myös Pammanan rantaniittyjen suojelualue, jossa viihtyvät kahlaajalinnut. Sisämaalla Purtsan kylässä ovat huomionarvoisia Pamman maalinna sekä Kooljamäet. Kun ajat merenrannan viereistä maantietä pitkin, voit Triigin molemmalla puolella huomata monia kylttejä, jotka johtavat erilajisten vanhojen puiden luo. Anglan tuulimyllyt ja Karjan kirkko eivät myöskään ole kaukana.
|
Lisätietoja | Ennen kun menet luontoon, tutustu seuraaviin ohjeisiin: jokamiehenoikeuden periaatteet, miten tulee käyttäytyä luonnossa ja roskaton luonto
|
Sijainti | Triigin kylä, Saarenmaan kunta, Saaren maakunta
|
Saapumisohjeet | Kuressaaren suunnasta tullessasi aja Leisiin. Leisistä jatka 2 km Leisi-Orissaare maantietä pitkin ja käänny Triigin sataman suuntaan ja jatka 1 km. Tienkäänteestä käänny vasemmalle soratielle. Huomaat suuntakyltin „RMK Triigi telkimisala“. Jatka noin 1,3 km RMK:n infotauluun saakka ja sieltä oikealle telttailupaikkaan.
|
Koordinaatit | Long-Lat WGS 84 Leveysaste: 58.596946 Pituusaste: 22.694327 |
| L-EST 97 x: 6495960 y: 424091 |
Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab:Triigi, Meiuste, Kalasma, Abula, Veere lõkkekohad
Saaremaa üheks suuremaks looduslikuks väärtuseks on tema rannajoon. Selle maalilisust rikastavad kordumatult kaunid maastikud kadakatega, lummavad vaated merele ja pangad ning astangud millede sarnaseid on mujalt raske leida.
Kõike seda ilu on võimalik kätte saada ainult ühel viisil – tuleb kohale minna ja vaadata. Selge on see, et kogu selle ilu vaatamiseks, mille pikkust on 854km, kulub natuke rohkem kui paar päeva. Siinkohal ongi looduse ja esteetiliste väärtuste huvilistele appi tulnud RMK.
RMK poolt on loodud Saaremaale terve puhkekohtade võrgustik, kus rändur või matkaja saab aja maha võtta või suisa telgiga ööbima jääda. Loomulikult on pea terve Saaremaa rannajoon täis lõkkekohtasid, aga enamus neist on isealgatuslikult inimese poolt loodud. Tihtilugu ei mõju selline omalooming aga keskkonnale kõige tervislikumalt. Inimene ei peagi alati olema hooletu ja endast prahti tahtlikult maha jätma, aga lihtsalt võib ettevalmistamata laagriplatsil võib seda kogemata juhtuda. Kuna ei ole prügikaste, siis võivad öösel metsloomad tekitatud prügikoti laiali vedada ja tuul selle sodi hiljem ühtlaselt rannale laiali laotada. Samuti pole omaalgatuslikes laagripaikades lõkkepuid ja inimene on sunnitud metsast neid tooma, see aga jätab endast lõpuks metsale tugeva jälje. Sellepärast kallis loodusehuviline püüa oma ööbimised korraldada ettevalmistatud puhkekohtades. Nii vähendad oma ökoloogilist jalajälge.
Nagu öeldud, on kogu põhja Saaremaa kaetud tihedalt ranniku äärsete puhkekohtadega kus on olemas lõkkekohad, kuur puudega ja prügikastid. Kõik puhkekohad on kergesti leitava tänu märgistusele suurematel teedel. Abiks on kui teil on kaasas maanteede atlas. Enamustesse puhkekohtadesse on võimalik pääseda sõiduautoga. Hullemal juhul tuleb mõnisada meetrit jalgsi kõndida.
Põhja Saaremaa looduslikest vaatamisväärtustest tahaks esile tuua eeskätt sealsed pangad ja astangud (Pulli pank, Panga pank, Ninase pank, Kauglepa pank, Veere, Kuriku pank, Suuriku pank, Undva pank).
Inimtekkelistest vaatamisväärtustest tooksin esile kunagised kaitserajatised. Kohati paneb suisa imestama kui hästi on kivisesse randa rajatud kaitsekraavid ja laskepesad säilinud ja millist vaeva on nende ehitamine nõudnud.
Eriliselt huvitav on Vilsandi Rahvuspargi alale jääv Harilaiu tuletorn Kiipsaare nukil. See tuletorn on juba aastakümneid merrekukkumise äärel, olles kord rohkem kord vähem viltu. Vahel on selleni võimalik kuiva jalaga minna, vahel on ta pea kümmekond meetrit kaldajoonest mere valduses.
Igaljuhul võib öelda, et kogu Põhja Saaremaa rannajoon on loodushuvilistele ja matkajatele üks suur avastamiste ja seikuste oaas.
Kes on Tõnu Jürgenson?
Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.
Loe pikemalt...