Kes on matkamees Tõnu Jürgenson

Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. 
Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.

Maismaale jäävad erinevad kaitsealad on tõesti enamuses läbi käidud. Kuna neid aeg-ajalt juurde tekib, siis avastamisrõõmu jagub ka tulevikku. Paljud suuremad kaitsealad on kujunenud lemmikuteks tänu oma metsikusele ja mastaapsusele. Sellistesse kohtadesse toovad matkarajad igal aastal ja erinevatel aastaaegadel korduvalt tagasi.
Peamiselt meeldib mulle matkata seljakotiga ja jalgsi. Oma matkad planeerin alati nii, et peaksin sealses keskkonnas viibima vähemalt kahe kuni kolme väliööbimisega, sest siis on võimalik saada piirkonnast põhjalikum ülevaade.
Vaatamata oma jalgsimatkamise kihule olen ka veematkadega sinapeal, mitmed Eesti jõed on läbitud kanuudega, kummiparvedega, süstadega on käidud merel.

Matkakogemust olen käinud saamas ka väljaspool Eestit. Praegusel hetkel ongi nii välja kujunenud, et igal aastal teen väljaspool kodumaad mitu sellist matka kus tuleb mõnikord oma varustust ja toitu isegi kuni paar nädalat seljas kanda. Käidud on nii mägedes, tundrates kui ka suurtes põlismetsades.
Päevi mida veedan looduse keskel kujuneb igal aastal koos väliööbimistega matkapäevikusse 170-180 vahel. Õpitud on sellest palju, nii oskusi kuidas spartalikes tingimustes igasuguse ilmaga hakkama saada, kui ka seda et loodus on hindamatu väärtusega ja seda väärt, et pühendada kogu oma elu selle hoidmisele. 

Kujunenud kogemuste ja väärtushinnangute peal olen võtnud eesmärgiks ja ülesandeks tegeleda looduse vahendamisega inimestele, kes on sellest võõrdunud. Selle tulemusena on minu sulest ilmunud raamat MATKATES NELJAL AASTAJAL, ning rida artikleid erinevates väljaannetes. Korduvalt olen televisioonis Osooni saates ja ka Vikerraadios jaganud inimestele nõuandeid ja õpetusi looduses olemiseks. Palju on korraldatud erinevaid koolitusi lastele, noortele, noorsootöötajatele ja lihtsalt matkahuvilistele.

Ükski pingutus pole liiga suur kui seda on vaja teha selleks, et säilitada ja taastada loodust meie järeltulijatele! See on investeering elutervesse tulevikku!