Ninanukin autiotupa
Meren lähellä oleva ja metsän ympäröimä mukava paikka Triigin niemimaalla, jossa voit perheen tai retkiystävien kanssa pitää tauon tai yöpyä ilmaiseksi
Puhelin | +372 454 6880
|
Sähköpostiosioite |
info.vilsandi@rmk.ee |
Kohteen tyyppi | Autiotupa |
Pysäköinti | Pysäköintitasku 5:lle autolle. Autiotuvan luokse jatka kävellen noin 500 metriä |
Varustus | Autiotuvassa on pöytä, penkit ja tulisijaa. Tuvassa on tilaa 4 henkilölle. Pihalla on katoksella pöytä-penkit, kuivakäymälä, puuvaja ja katettu tulisija |
Telttailumahdollisuus |
on
|
Katettu tulisija |
on |
Nuotiopaikka |
on |
Yöpymismahdollisuus |
on
|
Nähtävyydet | Kaunis hiekkaranta. Hyvä mahdollisuus rauhoittavaan kävelyyn mäntymetsässä
|
Marjat-sienet | Marjad, seened |
Lisätietoja | Kohde on varustettu polttopuilla. Ennen kun menet luontoon, tutustu seuraaviin ohjeisiin: jokamiehenoikeuden periaatteet, miten tulee käyttäytyä luonnossa ja roskaton luonto
|
Sijainti | Saarenmaan kunta, Saaren maakunta
|
Saapumisohjeet | Kuressaaren suunnasta tullessasi aja Leisiin saakka, josta käänny Orissaaren maantielle ja liiku 2 km Triigin tienristeykseen saakka, sieltä käänny vasemmalle ja jatka Triigin sataman suuntaan noin 1 km. Tienkaarteesta käänny vasemmalle soratielle, seuraa suuntakylttiä „RMK Triigi telkimisala“. Aja noin 1,3 km infotauluun saakka. Jatka vasemmalle metsätielle kyltin „RMK metsaonn“ suuntaan. Liiku noin 50 metriä pysäköintipaikkaan, johon jätä auto. Seuraa suuntakylttiä „RMK Ninanuki metsaonn“ ja kävele noin 500 m autiotuvan luo.
|
Koordinaatit | Long-Lat WGS 84 Leveysaste: 58.596237 Pituusaste: 22.686270 |
| L-EST 97 x: 6495891 y: 423621 |
Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Ninanuki metsaonn
Ära nina noki kodus,
vaid sa mine Ninanukki,
Triigi metsas tiiruta,
mere lõhna nuusuta,
nõia meest sa tervita.
Kuis sa õhtuks väsind oled,
puhata saad Ninanukil,
lauale toeta küünarnukki,
aga ära nina noki.
Ninanuki metsaonni asukoha omapäraks on see, et kui merelt puhub tugev tuul, siis onni esisel platsil on üsnagi rahulik. Tihtilugu on nii, et Triigi sadama poole jäävad telkimisalad on tugeva tuule käes, aga onni juures on meri peaaegu sile.
Metsaonn on kena koha peal ja armsake. Ehitajadki on oma töösse suhtunud muheda huumoriga, raske on aru saada kas kempsus on väikese linnu pesa või on väikese linnu pesas kemps, aga las see jääda külastajate otsustada. Kindel on üks, et kass saab kempsu kasutajale seltsi tulla. Antud ehitisele on ka pandud muhe nimi bbelddiggg, mis ilmselt tähendab varajases saare keeles kuivkäimlat.
Metsaonni ümbruses ringi jalutades võib leida vanu kivivaremeid metsa alt, mis õhtuhämaruses mõjuvad natuke tontlikult, aga seda põnevam ongi. Tähelepanelik silm märkab ka kunagisi kaevikuid ja šotte (katusega kuulipilduja pesad). Kas need on sõjaaegsed või rajatud NSVL piirivalve poolt, seda on raske öelda, aga kunagiste süngete aegade tunnistajad on need kindlasti.
Ilmselt noorem generatsioon seda ei tea, aga kunagi oli Saaremaale minemine võimalik ainult siis, kui sul oli seal mõni sugulane, kes sind külla kutsus. Selleks, et saarele saada pidi loa taotlema. Ilmselt oli Ungarisse ja Ida-Saksamaale isegi lihtsam minna. Kunagised ENSV saared olid kinnised sellepärast, et kardeti inimest põgenemist Rootsi.
Triigi poolsaar on looduslikult igati põnev koht ringi jalutamiseks. Kellel veab võib seal näha jalutamas koos koera ja kitsekarjaga ühte veidra väljanägemisega, aga tarka meest. Sel mehel on veider soeng ja tätoveeritud nägu, paljusid kellel tervisehädad on ta ravimtaimede ja loitsudega aidanud, ta on ka kirjutanud mitmeid raamatuid ja legende, temast on ilmselt kuulnud kõik.
Triigist mitte väga kaugelt võite leida Angla tuulikud ja Karja kiriku, viimast peetakse Euroopa kõige stiilipuhtamaks gooti kirikuks. Karja kirik võib külastajaid üllatada ka oma laeornamentidega, mida vähemteadlikud pigem seostavad tumedate jõududega.
Loomulikult on Ninanuki metsaonn asendamatu peatuspaik neile, kes on võtnud ette jalgrattamatka Saaremaale või siis neile, kes soovivad teha jalgsi ringi ümber saare. Sellist ettevõtmist soovitan kõigile soojalt, saate mõnusa füüsilise koormuse ja hulgaliselt esteetiliselt väärtuslikke naudinguid silmale!
Kes on Tõnu Jürgenson?
Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.
Loe pikemalt...