Sopin autiotupa
Sopi on tietojen mukaan ensimmäinen metsänvartijan tila Saarenmaalla vuodesta 1795, jolloin Campenhausen valmisteli valtionmetsän ensimmäistä metsähoitosuunnitelmaa ja mainitsi, et Sopin metsissä toimii metsänvartijana Kiviste Andres. Autiotuvan ympärillä on vanhoja metsiä, joissa on siirtolohkareita, sodan aikaisia panssarintorjuntarakennelmia, vanhoja maatilojen kiviaitoja sekä oksille ja risuille rakennettu tie.
| Puhelin | +372 454 6880
|
| Sähköpostiosioite | info.vilsandi@rmk.ee
|
| Kohteen tyyppi | Autiotupa |
| Pysäköinti | Pysäköintipaikka 3:lle autolle noin 200 m etäisyydellä
|
| Varustus | Autiotuvassa on 3 makuupaikkaa, pöytä, penkit ja tulisija. Kuivakäymälä, puuvaja ja katettu tulisija. Ei ole juomavettä.
|
| Telttailumahdollisuus |
on
|
| Katettu tulisija |
on |
| Nuotiopaikka |
on |
| Vesi |
Retkeilijän pitää ottaa juomavesi mukaan
|
| Yöpymismahdollisuus |
on
|
| Nähtävyydet | Runsaslajinen mäntymetsä. Läheisyydessä ovat Viieristin luonnonsuojelualue ja sen retkeilyreitit
|
| Lisätietoja | Nuotiopuut pitää ottaa mukaan!
Ennen kun menet luontoon, tutustu seuraaviin ohjeisiin: jokamiehenoikeuden periaatteet, miten tulee käyttäytyä luonnossa ja roskaton luonto
|
| Sijainti | Vintrin kylä, Saarenmaan kunta, Saaren maakunta
|
| Saapumisohjeet | Kuressaare-Sääre maantien 30:nnen km kohdalta käänny oikealle Lõun suuntaan ja 200 m päästä vasemmalle metsätielle. Jatka 2,4 km (suuntakyltti "RMK Sopi metsavahi koht").
|
| Koordinaatit | Long-Lat WGS 84
Leveysaste: 58.055198
Pituusaste: 22.184338 |
| L-EST 97 x: 6436333 y: 392814 |
Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Sopi metsaonn
Sopi metsaonni nimetust võib kohati üsna tabavaks pidada, sest piirkonna metsateede võrgustikku arvestades asub see tõesti sopis. Selle leidmine ei pruugi kerge olla, kuigi pärast leidmist selgub, et oh imet, siin see ongi.
Koht on igati ajalooline, arvestades seda, et teadaolevalt elas siin Saaremaa esimene metsavaht.
Kas tegemist oli kunagise majakavahiga kellel sai mõõt täis mere vahtimisest ja kes otsustas vahelduseks hoopis metsa vahtida, pole teada. Ajaloo ürikud seda ei kinnita ja ei lükka ka ümber, aga las see jääda iga ajaloo huvilise enda uurida.
Põlise mandrimehena, kes on üles kasvanud Lõuna-Eesti paksude metsade keskel, jätab Sopi metsaonn oma asukoha poolest mind täiesti külmaks. Kui sinna minna ainult onni pärast, siis tundub mulle see aja raiskamisena. Kui aga keegi on jalgsi- või jalgrattamatkaja ja parasjagu on selline ilm, mis ei lase mere äärde telki üles panna, siis olete küll õiges kohas.
Sopi metsaonn muutub matkajale tähtsaks laagripaigaks ka siis, kui otsustate talvist Saaremaad külastada.
Paljudele tundub mõte sellest, et minna talvel Saaremaale pehmelt öeldes kentsakas, aga soovitan proovida – te ei kahetse. Sealne loodus pakub talvel suuri elamusi.
Kuna Sopi metsaonn asub Sõrve poolsaarel, siis kindlasti pakub sealne maastik looduse ja sõjaajaloo huvilistele palju põnevust. Metsas ringi jalutades näete selgesti maastikust esile joonistuvaid kunagisi kaitserajatisi. Seejuures on minu arust huvitav vaadata kuidas loodus seda inimtekkelist vormi aegamööda endasse püüab neelata.
Eriti huvitav tundub mulle läheduses asuva Viieristi looduskaitseala maastik, see on jalutamiseks või matkamiseks ülimalt nauditav. Viieristi looduskaitsealal on mul olnud võimalus näha viite kaljukotkast, ühte merikotkast ja kuute hallvarest korraga kõik koos rannas passimas. Mis laadi nõupidamine seal neil oli, seda on raske öelda, aga väikese tõenäosusega õnnestub sama seltskonda veel kunagi koos nägema sattuda. Nii et binokkel fotokas kindlasti kaasa!
Olles ise suur jalgsimatkamise fänn soovitan kõigil seljakott seljas kogu Sõrve poolsaar läbi matkata. Nii rannajoon kui poolsaare sisemus pakub palju põnevust ja ka üllatusi. Mereäärest võib avastada astanguid ja huvitavaid kive, sisemaalt aga võimsaid tunnistajaid viimasest maailmasõjast.
Põnevust ja avastamisrõõmu kõigile!
Kes on Tõnu Jürgenson?
Kunagi üheksakümnendate aastate lõpus võtsin omale eesmärgiks käia läbi kümne aasta jooksul kõik Eestimaa looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad, asustatud saared ja suurema osa mereäärsest rannajoonest. Seda eesmärki ei õnnestunud täielikult täita plaani kohaselt, sest enamus sellest nägemusest oli täidetud juba nelja-viie aastaga. Osad asustatud saared on veel hetkel jäänud käimata ja asendatud asustamata saartega, osad käidud väikesaared on olnud liiga lummavad ja on mind sinna tagasi meelitanud. Paljude ihaldusväärsete kohtade juurde on olnud ligipääs väga raske, sest saare ümbrus on karine ja ükski paadiomanik ei taha riskida õnnetusse sattumisega. Nii mõnegi Eesti asustamata väikesaare vallutamine tundub olema keerulisem kui mõne lumise mäe tippu vallutamine kusagil kõrgmägedes.
Loe pikemalt...
