RMK prügi sortimise põhimõtted

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% jäätmetest ja senises mahus sega- olmejäätmete teke peab lõppema.
Selleks tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida, võimalikult palju jäätmeid ette valmistada korduskasutuseks ja muul viisil taaskasutada.

Teadlik metsahüvede kasutaja ei jäta loodusesse midagi, mis sinna ei kuulu! Prügivedu kaugetest ja raskesti ligipääsetavatest kohtadest on kallis, taastumatuid tooraineid kulutav ja sageli ka väga keeruline tegevus. Vähendamaks jäätmekäitluse ökoloogilist jalajälge looduses püüdleme eesmärgi poole, et iga looduskülastaja ise viiks prügi vastavasse jäätmekäitluspunkti.
RMK on looduses mitmetesse kohtadesse loonud prügi äraandmise võimaluse, kuid soovime, et neid kasutaksid eelkõige nö seljakotimatkajad. Autoga tulijaile on meil suur palve oma kaasatoodud prügi loodusest ära viia!
Järgides üleskutset „Mets puhtaks!“ kandke alati loodusesse minnes kaasas mõnd prügikotti.

Näpunäited jäätmetega toimetamiseks looduses:
Kaasa võetud toit
Toidu ning toiduvalmistamisega seotud jäätmed moodustavad suurema osa looduses tekkivast prügist. Selle hulgas on biojäätmed, pakendid ja toidu valmistamise ning tarbimisega seotud olmejäätmed.

Mida teha biojäätmetega looduses?

• Järele jäänud toit võta kaasa- metsas käinud võileib maitseb ka kodus hästi!

• Toidu- ja muud biojäätmed tuleb panna nende olemasolul vastavasse konteinerisse või kompostorisse.

• Väikeses koguses toidujäätmeid võid matkal olles visata kuivkäimlasse. Muud tüüpi tualettidesse biojäätmeid visata ei tohi, need võivad ummistuda.

• Ära pane biojäätmeid selleks mitte ette nähtud prügikonteinerisse, kus nad määrivad, lähevad haisema ja rikuvad muud ümbertöötlemiseks sobivad jäätmed. Toidujäätmeid ei tohi visata lahtiselt loodusesse- isegi biolagunevad jäätmed ei kao sealt tundide või päevadega. Maha kallatud toidujäägid on ebameeldiv vaatepilt ja ohuks metsloomadele, kellele inimese töödeldud toit enamasti ei sobi. Kui toidujäätmeid pole kuidagi võimalik kaasa viia, võib väikese koguse pinnasesse matta.

• NB! Mingil juhul ei tohi biojäätmeid valada veekogusse!

• Määrdunud biolagunevad toidunõud võib panna olmeprügi konteinerisse või olemasolul kompostorisse või biojäätmete konteinerisse.

• Kasutatud köögipaberi võib panna lõkkesse, kuivkäimlasse või kompostorisse.

• NB! Sündmuste või laagrite korraldajatel tuleb ise biojäätmed eraldi kokku koguda ja ära viia.

Mida teha pakenditega looduses?

• Aitäh, kui mõtlesid ette ja pakkisid oma toidu kaasa „jäätmevabalt“ (korduvkasutusega taara, lõkkes põletatav materjal)!
• Puhtad papist ja kartongist toidukarbid võib viia paberi- ja papikonteinerisse.
• Määrdunud papist ja kartongist või puidust toidupakendit ja paberit võid väikeses koguses põletada lõkkes või metsaonni avatud kaminas tuletegemist lubaval ajal. Ära jäta seda tööd teistele- risustatud tulease pole kaunis vaatepilt.
• Pandipakend võta kaasa ja vii tagasi pakendi tagastuspunkti.
• Puhas (ei sisalda toidujääke) segapakend vii segapakendi konteinerisse. Kui kogumispunktis on eraldi konteiner klaaspakendi jaoks, siis pane klaaspakend vastavasse konteinerisse. Jälgi konteineri märgistusi, et teada, mida kuhu panna.
• Väga määrdunud pakendid (nt. kastmejääkidega grill-liha pakendid) tuleb visata olmeprügi konteinerisse.
• Ära viska kunagi alumiiniumfooliumi või plasti sisaldavaid pakendeid lõkkesse, kuna need võivad jätta biolagunematuid jääke ja eraldavad mürgiseid gaase.

Mida teha olmejäätmetega?

• NB! Kõik väga määrdunud pakendid ja ühekordsed nõud on olmejäätmed. Ära pane neid segapakendi hulka, nii võid nullida kogu hoolsate sortijate töö.
• Veendu, et ühekordne grill on täiesti jahtunud enne konteinerisse viskamist!
• Kaasa võetud korduvkasutatavast grillist järelejäänud tuhk kalla lõkkeasemele. Täiesti jahtunud tuhk on lubatud panna olmejäätmete konteinerisse.
• NB! Keelatud on panna olmejäätmete konteinerisse tuliseid ühekordseid grille, sütt ja tuhka!

Matka- ja kalastustarbed ning muu varustus

• Matkal või muu tegevuse käigus purunenud või kasutuks muutunud vahendid on enamasti olmeprügi. Vii see endaga kaasa!
• Jalgsimatkaja võib oma katkised jalanõud, riided vm purunenud varustuse panna lähimasse olmeprügi konteinerisse. Autoga tulija peaks oma prügi koju või avalikku sortimispunkti viima.
• NB! Tühi matkapliidi gaasiballoon ei ole olmeprügi! See tuleb igal looduses tegutsejal alati kaasa viia ja toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti.
• Kalastusvahendite pakend käib segapakendi konteinerisse. Tühjad ussikarbid vm mahutid võta endaga kaasa- neid saab taaskasutada.
• Purunenud kalastustarbed võta endaga kaasa ja vii olmeprügi konteinerisse. Loodusesse jäetud õngetamiilid, -konksud jm põhjustavad vigastuste ohtu nii metsloomadele kui teistele looduskülastajatele.

Isiklik hügieen

• Tualettruumi puudumisel kaeva loomulike vajaduste rahuldamiseks auk kõigist veeallikatest, radadest või laagriplatsist kaugele. Kui oled lõpetanud, kata auk pinnase ja taimestikuga. NB! See kehtib ka kasutatud tualettpaberi kohta!
• Ära viska kasutatud pabertaskurätikuid ja salvrätikuid loodusesse, vaid võta kaasa! Need võib põletada lõkkes, visata kuivkäimlasse või olmeprügi konteinerisse. Looduses läheb nende lagunemiseks aega kuni 2 aastat!
• Laste mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid ja pesukaitsed on olmeprügi. Ära viska neid loodusesse, kuivkäimlasse ega lõkkesse. Looduses võtab nende lagunemine kuni 75 aastat. Põletamisel tekivad mürgised gaasid ja lagunematud jäägid.
• Segapakendi konteinerisse sobivad ainult tühjad pesuainete jmt pudelid ja mahutid.

Lemmikloomaga looduses

• Loomatoidu pakendid sobivad segapakendi hulka.
• Lemmiku purunenud kaelarihm või mänguasjad on olmeprügi.
• Lemmiklooma väljaheidete koristamise jaoks kanna kaasas väikest kotti. Avalikuks kasutamiseks mõeldud aladel nagu matkarajad, telkimisalad, lõkkekohad jm ettevalmistatud objektid, tuleb omanikul oma lemmiklooma järelt koristada.
• Lemmiklooma väljaheited viska eelistatult (ilma kotita, see on olmeprügi) kuivkäimlasse või kaeva selleks tarbeks auk kõigist veeallikatest, radadest või laagriplatsist kaugemale. Kata auk pinnase ja taimestikuga.

Loodusesse ei või jätta ega panna ühessegi meie kogumiskonteinerisse järgmisi jäätmeid:
Ohtlikud jäätmed: matkapliidi gaasiballoonid, süstlad, ravimijäägid võta alati endaga kaasa ja vii jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Elektroonikaseadmete jäätmed: purunenud mobiiltelefonid, GPS –seadmed, fototehnika jmt võta kaasa ja vii lähimasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama.
Patareid ja akud: vii tasuta ükskõik millisesse poodi, kus neid müüakse.