3true

Metsaviktoriini 2014 küsimused ja õiged vastused

*õiged vastused tumedas kirjas

1.-4. klass


1
. Mitmel meie metsapuul on isasõisikuteks urvad, mis annavad rohkesti õietolmu. Putukad või tuul kannavad seda emasõitele, millest viljastumise järel arenevad seemned.  Missugused emasõied või emasõisikud sobivad fotol 1 olevate isasurbade juurde (on pärit sama liiki puult)?
  • Foto 2 - kask
  • Foto 3 - sanglepp
  • Foto 4 - haab
  • Foto 5 - sarapuu
  • Foto 6 - remmelgas
Vastuse kommentaar: Isasurvad olid lepalt, täpsemalt sanglepalt. Sarnased on veel sarapuu isasurvad, aga sarapuu omad on lühemad ja silinderjad, ei ole selliseid peenemaid, punakaid lahti minemata õitega urbade otsi nagu siin fotol 1.


2.
Missugused viljad või vilikonnad sobivad fotol 1 olevate isasurbade juurde (on pärit sama liiki puult)?
  • Foto 2 - sanglepp
  • Foto 3 - arukask
  • Foto 4 - sarapuu
  • Foto 5 - haab
  • Foto 6 - remmelgas
Vastuse kommentaar: Fotol 1 on haava isasurvad, sarnased võivad olla remmelga omad (samuti karvakestega), aga haava omad on hästi jämedad ja rippuvad. Remmelga isasurvad on kõigile tuntud "pajutibud".


3.
Kui emasõied ja isasõied kasvavad samal puul, on tegu ühekojalise puuga. Kui ühel puul kasvavad ainult emasõied ja teisel ainult isasõied, nimetatakse puid kahekojalisteks. Seemnete saamiseks peab siis lähestikku kasvama nii isas- kui emaspuid. Millistel eelmise küsimuse fotodel on kahekojalise puu viljad, vilikonnad või urvad?

  • Foto 1 - haab
  • Foto 2 - sanglepp
  • Foto 3 - arukask
  • Foto 4 - sarapuu
  • Foto 5 - haab
  • Foto 6 - remmelgas


4.
2010. aastal oli metsamaa pindala 2,2 miljonit hektarit ehk ligikaudu pool Eesti maismaast. 81% metsade kogupinnast katavad meie kolme tähtsama puuliigi enamusega metsad (I - 34%, II - 31% ja III - 16%). Missugune on õige järjestus?

1. I – männikud
    II – kaasikud
    III - kuusikud


2. I – kaasikud
    II – männikud
    III – kuusikud

3. I - männikud
    II – kuusikud
    III – kaasikud

4. I - kuusikud
    II – männikud
    III - kaasikud
Vastuse kommentaar: Veel kümmekond aastat tagasi oleks õige olnud kolmas variant aga nüüd on kaasikute pindala kiiresti kasvanud sööti jäänud karja-, heina- ja põllumaade metsastumise arvel ning samuti valitseb kask tihti neil raielankidel, mis on looduslikule uuenemisele jäetud.

5.
2014. aasta on Eestis kuulutatud üleriiklikuks liikumise ja spordi aastaks. Looduses liikujatele on rajatud üle 2000 km matka- ja õpperadu, enamikku neist hooldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Erilist väljakutset matkajatele pakub Eesti pikim rada, mille RMK avas eelmisel suvel. Mis rada see on?
  • Kividemaa rattarada
  • Matkatee Aegviidu-Ähijärve
  • Matkatee Oandu–Ikla
  • Mõedaku ATV-rada
Vastuse kommentaar: Kõik need rajad on olemas ja matkajate käsutuses, infot nende kohta saab www.loodusegakoos.ee. Ükski neist ei ole aga avatud möödunud aastal ja nad on palju lühemad kui 2013. aastal avatud 627 km pikkune Aegviidu-Ähijärve rada.

6.
Tänavu on rahvusvaheline Soome lahe aasta, ka aasta loom on Eestis valitud meres elavate imetajate hulgast. Millised on Läänemeres elavad mereimetajad?

  • Hallhüljes
  • Viigerhüljes
  • Sukelhüljes
  • Randalhüljes
  • Munkhüljes
  • Pringel


7.
Metsa kasvatamise juurde kuulub ka metsa raiumine. Raie ei tähenda alati lageraiet, millega küps mets maha raiutakse ja uus asemele istutatakse. Enne raieküpseks saamist tehakse metsas tavaliselt mitu hooldusraiet, et puudele valgust ja kasvuruumi anda. Pildil tehakse?
  • Uuendusraiet
  • Sanitaarraiet
  • Valgustusraiet
  • Harvendusraiet
  • Häilraiet


8.
Igal aastal tuleb Eestis uuendada üle kümne tuhande hektari metsa, selleks istutati ainuüksi riigimetsadesse eelmisel aastal 18,4 miljonit puuistikut. Istikuid kasvatatakse nii potitaimedena kui avamaal. Traditsioonilises taimeaias kulub männiistiku kasvatamiseks 2 aastat ja kuusel 4 aastat. Kui istikud jäetaks kauemaks taimeaeda, oleks nende kasvatamine liiga kulukas, lisaks kasvaksid taimed liiga suureks, saaksid istutamisel kannatada ja jääksid pikalt põdema. Missugustel fotodel on taimed, mis on parajad metsa istutamiseks?
  • Fotol 1 - 1 aastased kuused
  • Fotol 2 - 4 aastased kuused
  • Fotol 3 - 8 aastane kuusenoorendik metsas (üksikute mändidega)
  • Fotol 4 - 3 aastased kuused
  • Fotol 5 - 2 aastased männid


9.
Veel viiekümnendatel aastatel tehti Eestis kõik metsatööd käsitsi, puud veeti välja hobuste jõul,  metsa mõõtmine käis käsitsi. Tööriistu hoiti hoolega ja igal tööriista osal oli täpne nimetus. Küsitav tööriist koosneb kaheksast osast, tema osad on näiteks nina, pale, silm ja kand. Foto on illustratiivne.
  • Vibusaag
  • Kirves
  • Klupp
  • Palgikelk
  • Bitterlichi kõrgusmõõtja


10.
See lind on suurte kuusikute ja männikute asukas. Kuigi inimene teda harva kohtab, on aegade jooksul talle väga palju huvitavaid nimesid antud. Mõned neist, nagu kõrvekukk ja vanapoisi hing, on pandud sulestiku järgi, metsakärr, poristi, metsakell – mitmesuguste häälte järgi, mida ta kuuldavale laseb. Siplase kuningaks on teda austavalt kutsutud söömiskommete järgi. Kes on see paljude nimedega lind?
  • Musträhn
  • Ronk
  • Roherähn
  • Metsis
  • Teder


11.
Vanasti jälgiti töö tegemise juures hoolsalt kuu faase. Mõnda tööd tehti ainult noore kuu ajal, teiste jaoks aga sobis vana kuu paremini. Öeldi näiteks: „ … noor kuu kosutab, vana kaotab“. Paljud inimesed jälgivad neid esivanemate tarkusi võimalust mööda tänapäevalgi. Milliseid metsatöid soovitati teha pildil oleva kuu ajal?
  • Võsa raiuda ja kraavikaldaid puhastada
  • Okaspuid ehitamiseks ja muuks tarbematerjaliks raiuda
  • Lehtpuid ehitamiseks ja muuks tarbematerjaliks raiuda
  • Uut metsa istutada ja külvata
  • Vihta ja luuda teha
Vastuse kommentaar: Pildil on vana kuu ja selle ajal on soovitatud metsas teha just selliseid töid, kus vaja, et mahlad puus ei liiguks ja kasvuhoogu sees ei oleks. Lehtpuud on mahlarikkamad ja vesisemad, ilmselt seetõttu on nende raiumist soovitatud vanas kuus. Need on üldlevinud tavad, samas aga võib mõni kohalik pärimus mõnda asja teistmoodi õpetada. 


12.
Veel sada aastat tagasi tehti enamik tarbeesemeid ja tööriistu puust. Puust olid majad, rehad ja kirvevarred, laevad ja paadid, toidunõud, mänguasjad. Pildil olevad esemed olid tehtud ja kasutusel Mustoja külas Lääne-Virumaal. Mis esemed need on? 
  • Mänguasjad(kalamees paadiga)
  • Riidenagid
  • Võrgukupud(võrguujukid kalavõrkude jaoks)
  • Nööride ja köite keerutamise abivahendid
  • Riiete külge õmmeldavad kaunistused, millest käis läbi nöör või vööpael


13.
Tänavuseks aasta linnuks on Eesti Ornitoloogiaühing valinud kaitstavate liikide II kategooriasse kuuluva jäälinnu. Missugustel fotodel on jäälinnu toit?
  • Foto 1 - kuuse - kooreürask
  • Foto 2 - tammetõrud
  • Foto 3 - ujur (veemardikas)
  • Foto 4 - pihlakas
  • Foto 5 - männipungad
  • Foto 6 - väike kala


14.
Missugusel fotol on tänavuse aasta linnu, jäälinnu, pesapaik?
  • Fotol 1 - harakapesa
  • Fotol 2 - mustpea-põõsalinnu pesa
  • Fotol 3 - musträhni pesa
  • Fotol 4 - jäälinnu pesa
  • Fotol 5 - räästapääsukese pesa


15.
Eestis on viis rahvusparki. Pildil on ühe meie rahvuspargi keskuse hoone, kus asub ka RMK looduskeskus ja teabepunkt. See rahvuspark peab tänavu oma 10. sünnipäeva. Selles rahvuspargis kaitstakse muu hulgas ka piirkonnale iseloomulikke poollooduslikke kooslusi ja kultuuripärandit. Missugusest rahvuspargist käib jutt?
  • Lahemaa Rahvuspark
  • Karula Rahvuspark
  • Matsalu Rahvuspark
  • Soomaa Rahvuspark
  • Vilsandi rahvuspark


16.
Esimest korda valiti Eestis aasta puud 1996. aastal,  professor Viktor Masingu ja ajakirja Eesti Loodus  eestvõttel. Enamik nii-öelda tõelisi, suuri puid on aasta puuna juba tutvustamist leidnud, enamus allesjäänutest on põõsataolised puud või päris põõsad.
Missugustel fotodel on selle aasta puu õied?
  • Foto 1 - paakspuu
  • Foto 2 - jalakas
  • Foto 3 - lodjapuu
  • Foto 4 - kuslapuu
  • Foto 5 - paakspuu


17.
Missugustel fotodel on selle aasta puu viljad? Botaanikud ütlevad nende kohta, et need on marjataolised luuviljad.
  • Foto 1 - kadakas
  • Foto 2 - türnpuu
  • Foto 3 - paakspuu
  • Foto 4 - kuslapuu
  • Foto 5 - pihlakas
Vastuse kommentaar: Tänavu on aasta puid koguni kaks – türnpuu ja paakspuu.


18.
Missugustel eelmise küsimuse fotodel olevatest marjadest või marjataolistest viljadest on mürgised?
  • Foto 1
  • Foto 2
  • Foto 3
  • Foto 4
  • Foto 5


19.
Paljud on näinud üraskite ja kooresikkude vastsete näritud keerukaid labürinte meenutavaid käike puukoore all. Selle putuka vastne aga tegutseb sügaval puidu sees, kuhu närib tõelised laiad tunnelid. Pole ka ime, sest tegu on ühe meie suurema putukavastsega, kes on lisaks veel veidrat roosakas-lillakas-lihapunast värvi. Fotol on tema käigud remmelga puidus. Mis liiki putukas see on?
  • Ninasarvikmardikas
  • Pajumailane
  • Käätsusikk
  • Tontsuru
  • Hiidhundlane


20.
Eestis kasvab 9 liiki putuktoidulisi taimi kolmest taimeperekonnast, kes kleepuvate või karvaste lehtede, kokkurulluvate leheservade või mõne muu kavala nõksuga putukaid ning muid pisielukaid püüavad. Kehvas kasvukeskkonnas aitab see kohastumus putuktoidulisel taimel lisatoitaineid hankida. Missugustel piltidel on Eestis kasvavad putuktoidulised taimed?  
  • Foto 1 - ümaralehine huulhein
  • Foto 2 - pikalehine huulhein
  • Foto 3 - karutubakas (ei ole putuktoiduline)
  • Foto 4 - kärbsepüünis (ei kasva Eestis looduslikult)
  • Foto 5 - (harilik) vesihernes
  • Foto 6 - (harilik) võipätakas
  • Foto 7 - (harilik) vesihernes
  • Foto 8 - (alpi) võipätakas
  • Foto 9 - käopäkk (parasiittaim, mis parasiteerib sarapuu juurtel, ei ole putuktoiduline)


21.
Eelmisel talvel oli hea käbisaak. 2013. aasta kevadeks oli korjatud nii palju kuusekäbisid ja saadud nii palju seemet, et nendest jätkub riigimetsa uuendamisel ligi 10 aastaks. Kuuse seemneid hoitakse õhukindlalt suletud nõudes seemnehoidla külmkambris: -18 kuni -20 külma kraadi juures. Miks varuti korraga nii palju seemneid ja nähakse vaeva nende säilitamisega pikaks ajaks? Märgi õiged vastused.
  • Kuuse seemneaastad korduvad umbes 5-6 aasta tagant, seemneaastate vahepeal on käbisid vähe.
  • Kui käbisid on vähe, söövad linnud ja putukad suure osa sellest vähesestki ära, nii et kehval aastal pole neid näritud käbisid mõtet korjama hakatagi.
  • Vahel puudub kuusel käbisaak 10 aastat järjest.
  • Kuuseseemet tohib vajadusel küll mõnest lubatud piirkonnast juurde osta (Lätist, Leedust, Valgevenest, Venemaalt), kuid kohapealt korjatud seeme on Eesti metsade jaoks kõige parem.



5.-12. klass


1.
Mitmel meie metsapuul on isasõisikuteks urvad, mis annavad rohkesti õietolmu. Putukad või tuul kannavad seda emasõitele, millest viljastumise järel arenevad seemned. Missugused emasõied või emasõisikud sobivad fotol 1 olevate isasurbade juurde (on pärit sama liiki puult)?
  • Foto 2 - kask
  • Foto 3 - sanglepp
  • Foto 4 - haab
  • Foto 5 - sarapuu
  • Foto 6 - remmelgas
Vastuse kommentaar: Isasurvad olid lepalt, täpsemalt sanglepalt. Sarnased on veel sarapuu isasurvad, aga sarapuu omad on lühemad ja silinderjad, ei ole selliseid peenemaid, punakaid lahti minemata õitega urbade otsi nagu siin fotol 1.


2.
Missugused viljad või vilikonnad sobivad pildil 1 olevate isasurbade juurde (on pärit sama liiki puult)?
  • Foto 2 - sanglepp
  • Foto 3 - arukask
  • Foto 4 - sarapuu
  • Foto 5 - haab
  • Foto 6 - remmelgas
Vastuse kommentaar: Fotol 1 on haava isasurvad, sarnased võivad olla remmelga omad (samuti karvakestega), aga haava omad on hästi jämedad ja rippuvad. Remmelga isasurvad on kõigile tuntud "pajutibud".


3.
Kui emasõied ja isasõied kasvavad samal puul, on tegu ühekojalise puuga. Kui ühel puul kasvavad ainult emasõied ja teisel ainult isasõied, nimetatakse puid kahekojalisteks. Seemnete saamiseks peab siis lähestikku kasvama nii isas- kui emaspuid. Millistel eelmise küsimuse fotodel on kahekojalise puu viljad, vilikonnad või urvad?
  • Foto 1 - haab
  • Foto 2 - sanglepp
  • Foto 3 - arukask
  • Foto 4 - sarapuu
  • Foto 5 - haab
  • Foto 6 - remmelgas


4.
2010. aastal oli metsamaa pindala 2,2 miljonit hektarit ehk ligikaudu pool Eesti maismaast. 81% metsade kogupinnast katavad meie kolme tähtsama puuliigi enamusega metsad (I - 34%, II - 31% ja III - 16%). Missugune on õige järjestus?

1. I – männikud
    II – kaasikud
    III - kuusikud


2. I – kaasikud
    II – männikud
    III – kuusikud

3. I - männikud
    II – kuusikud
    III – kaasikud

4. I - kuusikud
    II – männikud
    III - kaasikud
Vastuse kommentaar: Veel kümmekond aastat tagasi oleks õige olnud kolmas variant aga nüüd on kaasikute pindala kiiresti kasvanud sööti jäänud karja-, heina- ja põllumaade metsastumise arvel ning samuti valitseb kask tihti neil raielankidel, mis on looduslikule uuenemisele jäetud

5.
Eesti Orhideekaitse Klubi valis tänavu viiendat korda aasta orhidee. 2014. aasta orhidee on oma eestikeelse nime saanud õisiku värvuse järgi õitsemise algul, ladinakeelne (samuti saksa- ja ingliskeelne) nimi aga on pandud õite kuju järgi, mis meenutavad suure kiivriga rooma sõjameest. Millisel fotol on tänavune aasta orhidee?
  • Fotol 1 - laialeheline neiuvaip
  • Fotol 2 - tõmmu käpp
  • Fotol 3 - soo- neiuvaip
  • Fotol 4 - hall käpp
  • Fotol 5 - tumepunane neiuvaip
Vastuse kommentaar: Halli käpa õisik on õitsemise algul hallikas, kuna pungad ja õielehtede välisküljed on hallikad. Õite avanedes hakkab paistma õielehtede roosakaspunane värv. Ladinakeelne nimi on Orchis militaris- kuna õite kujus nähti suure kiivriga rooma sõjameest.


6.
2014. aasta on Eestis kuulutatud üleriiklikuks liikumise ja spordi aastaks. Looduses liikujatele on rajatud üle 2000 km matka- ja õpperadu, enamikku neist hooldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Erilist väljakutset matkajatele pakub Eesti pikim rada, mille RMK avas eelmisel suvel. Mis rada see on?
  • Kividemaa rattarada
  • Matkatee Aegviidu-Ähijärve
  • Matkatee Oandu – Ikla
  • Mõedaku ATV-rada
Vastuse kommentaar: Kõik need rajad on olemas ja matkajate käsutuses, infot nende kohtasaab www.loodusegakoos.ee. Ükski neist ei ole aga avatud möödunud aastal ja nad on palju lühemad kui 2013. aastal avatud 627 km pikkune Aegviidu-Ähijärve rada.

7.
Metsa kasvatamise juurde kuulub ka metsa raiumine. Raie ei tähenda alati lageraiet, millega küps mets maha raiutakse ja uus asemele istutatakse. Enne raieküpseks saamist tehakse metsas tavaliselt mitu hooldusraiet, et puudele valgust ja kasvuruumi anda. Pildil tehakse?
  • Uuendusraiet
  • Sanitaarraiet
  • Valgustusraiet
  • Harvendusraiet
  • Häilraiet


8.
Igal aastal tuleb Eestis uuendada üle kümne tuhande hektari metsa, selleks istutati ainuüksi riigimetsadesse eelmisel aastal 18,4 miljonit puuistikut. Istikuid kasvatatakse nii potitaimedena kui avamaal. Traditsioonilises taimeaias kulub männiistiku kasvatamiseks 2 aastat ja kuusel 4 aastat. Kui istikud jäetaks kauemaks taimeaeda, kasvaks nende juurestik liiga suureks ja saaks istutamisel kannatada ning taim jääks istutamise järel pikalt põdema. Missugustel fotodel on taimed, mis oleks pildi tegemisele järgneval kevadel parajad metsa istutamiseks?
  • Fotol 1 - 1 – aastased kuused
  • Fotol 2 - 4 aastased kuused
  • Fotol 3 - 3 aastased kuused suvel
  • Fotol 4 - 8 aastane kuusenoorendik metsas (üksikute mändidega)
  • Fotol 5 - 2 aastased männid
  • Fotol 6 - 3 aastased kuused sügisel


9.
Veel 1950. aastatel tehti Eestis kõik metsatööd käsitsi, puud veeti välja hobuste jõul; ka metsa mõõtmine käis käsitsi. Tööriistu hoiti hoolega ja igal tööriista osal oli täpne nimetus. Küsitav tööriist koosneb kaheksast osast, tema osad on näiteks nina, pale, silm ja kand.
  • Vibusaag
  • Kirves
  • Klupp
  • Palgikelk
  • Bitterlichi kõrgusmõõtja


10.
Aasta 2014 on Eesti, Soome ja Venemaa poolt kuulutatud Soome lahe aastaks, mille patroonideks on kõigi kolme riigi presidendid. Eestis on Soome laht looduskaitsekuu teemaks ja aasta loomaks valiti viigerhüljes (pildil). Millised järgnevatest on Soome lahte puudutavad ohud ja keskkonnaprobleemid?
  • Sademed, sulamisveed, jõed ja ojad kannavad merre põldudel ning rohumaadel kasutatud väetisi ja teisi kemikaale ning asulate heitvett.
  • Taani väinade ja ülejäänud Läänemere kaudu tungib Soome lahte aeg-ajalt Põhjamerest väga soolast vett.
  • Eutrofeerumine – vette sattunud liigsed toitained panevad vetikad vohama ja põhjustavad. orgaanilise aine ületootmise, mis lööb mereökosüsteemi tasakaalust välja.
  • Vohavad vetikad tarbivad liigselt hapnikku, vesi muutub hapnikuvaeseks ja merepõhjas elavad vetikad, kalad, limused ning teised organismid surevad.
  • Laevade ballastveega satub merre võõrliike (näiteks ümarmudil, ameerika kammloom, hiina villkäppkrabi), kes paljunedes muutuvad konkurendiks ja ohuks kohalikule mereelustikule.
  • Naftareostuse oht on tiheda naftatankerite, kauba- ja reisilaevade liikluse tõttu väga suur.
  • Läänemerre on aastakümnete jooksul sattunud palju keskkonnamürke – dioksiine, raskemetalle jt, mis kogunevad mereorganismidesse, kalade kaudu satuvad aga ka inimeste toidulauale.
 Vastuse kommentaar: Kõik variandid on Soome lahes probleemiks, välja arvatud b) – kui Taani väinade ja ülejäänud Läänemere kaudu tungib Soome lahte aeg-ajalt soolasemat vett, siis on see Soome lahele ja selle elustikule väga kasulik.


11.
Tänavu toimub 12. korda konkurss „Aasta Puitehitis“. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puidust ehitisi esile tõstes tahetakse edendada puitmaterjalide kasutamist ehituskunstis. Väidetakse, et lisaks ilule ja tervislikkusele inimese jaoks on puidust hoonete ehitamine kasulik looduskeskkonnale ning aitab võidelda kliima soojenemisega. Kas see on õige ja kuidas saab puitmaterjali kasutamine olla kasulik keskkonnale?                                                            
  • Puit on taastuv loodusvara ja selle kasutamisel väheneb vajadus fossiilsete maavarade järele
  • Puidu kasutamiseks tuleb metsa raiuda ja see on keskkonnale alati kahjulik
  • Puitmajades talletub pikaks ajaks suur hulk süsinikku, mis on aineringest välja viidud ja vähendab atmosfääri sattuva CO2 hulka
  • Väheneb energiakulu ehitusmaterjali tootmisele
  • Puitmaterjal laguneb looduslikult, jätmata kahjulikke jääke


12.
Vanasti jälgiti töö tegemise juures hoolsalt kuu faase – mõnda tööd tehti ainult noore kuu ajal, teiste jaoks aga sobis vana kuu paremini. Öeldi näiteks: „ … noor kuu kosutab, vana kaotab“. Paljud inimesed jälgivad neid esivanemate tarkusi võimalust mööda tänapäevalgi. Milliseid metsatöid soovitati teha pildil oleva kuu ajal?
  • Võsa raiuda ja kraavikaldaid puhastada
  • Okaspuid ehitamiseks ja muuks tarbematerjaliks raiuda
  • Lehtpuid ehitamiseks ja muuks tarbematerjaliks raiuda
  • Uut metsa istutada ja külvata
  • Vihta ja luuda teha
Vastuse kommentaar: Pildil on vana kuu ja selle ajal on soovitatud metsas teha just selliseid töid, kus vaja, et mahlad puus ei liiguks ja kasvuhoogu sees ei oleks. Lehtpuud on mahlarikkamad ja vesisemad, ilmselt seetõttu on nende raiumist soovitatud vanas kuus. Need on üldlevinud tavad, samas aga võib mõni kohalik pärimus mõnda asja teistmoodi õpetada. 


13.
Veel sada aastat tagasi tehti veel enamik tarbeesemeid ja tööriistu puust. Puust olid majad, rehad ja kirvevarred, laevad ja paadid, toidunõud, mänguasjad … Pildil olevad esemed olid tehtud ja kasutusel Mustoja külas Lääne-Virumaal. Mis need on? 
  • Mänguasjad (kalamees paadiga)
  • Riidenagid
  • Võrgukupud (võrguujukid kalavõrkude jaoks)
  • Nööride ja köite keerutamise abivahendid.
  • Riiete külge õmmeldavad kaunistused, millest käis läbi nöör või vööpael


14.
Tänavuseks aasta linnuks on Eesti Ornitoloogiaühing valinud kaitstavate liikide II kategooriasse kuuluva jäälinnu. Missugusel fotol on  jäälinnu toit?
  • Foto 1 - kuuse-kooreürask
  • Foto 2 - tammetõrud
  • Foto 3 - ujur (veemardikas)
  • Foto 4 - pihlakas
  • Foto 5 - männipungad
  • Foto 6 - väike kala


15.
Missugusel fotol on  tänavuse aasta linnu,jäälinnu, pesapaik?
  • Fotol 1 - haraka pesa
  • Fotol 2 - mustpea-põõsalinnu pesa
  • Fotol 3 - musträhni pesa
  • Fotol 4 - jäälinnu pesa
  • Fotol 5 - räästapääsukese pesa


16.
Pildil on ühe meie rahvuspargi keskuse hoone, kus asub ka RMK looduskeskus ja teabepunkt. See rahvuspark peab tänavu oma 10. sünnipäeva. Selles rahvuspargis kaitstakse  lisaks lindudele ka Lääne-Eestile iseloomulikke poollooduslikke kooslusi ja Väinamere kultuuripärandit. See rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Missugusest rahvuspargist käib jutt?
  • Lahemaa Rahvuspark
  • Karula Rahvuspark
  • Matsalu Rahvuspark
  • Soomaa Rahvuspark
  • Vilsandi rahvuspark


17.
Esimest korda valiti aasta puud 1996. aastal,  professor Viktor Masingu ja ajakirja Eesti Loodus  eestvõttel. Enamik nii-öelda tõelisi suuri puid on aasta puuna juba tutvustamist leidnud. Missugustel fotodel on selle aasta puu võrse?
  • Foto 1 - paakspuu
  • Foto2 - jalakas
  • Foto 3 - tamm
  • Foto 4 - saar
  • Foto 5 - türnpuu


18.
Missugustel fotodel on selle aasta puu õied?
  • Foto 1 - jalakas
  • Foto2 - paakspuu
  • Foto 3 - paakspuu
  • Foto 4 -  tamm
  • Foto 5 - kuslapuu


19.
Paljud on näinud üraskite ja kooresikkude vastsete näritud keerukaid labürinte meenutavaid käike puukoore all. Selle putuka vastne aga tegutseb sügaval puidu sees, kuhu närib tõelised laiad tunnelid. Pole ka ime, sest tegu on ühe meie suurema putukavastsega, kes on lisaks veel veidrat roosakas-lillakas-lihapunast värvi. Fotol on tema käigud remmelga puidus. Mis liiki putukas see on?
  • Ninasarvikmardikas
  • Pajumailane
  • Käätsusikk
  • Tontsuru
  • Hiidhundlane


20.
Eestis kasvab  9 liiki putuktoidulisi taimi kolmest taimeperekonnast, kes kleepuvate või karvaste lehtede, kokkurulluvate leheservade või mõne muu kavala nõksuga putukaid ning muid pisielukaid püüavad. Kehvas kasvukeskkonnas aitab see kohastumus putuktoidulisel taimel lisatoitaineid hankida. Missugustel fotodel on Eestis kasvavad putuktoidulised taimed?  
  • Foto 1 - ümaralehine huulhein
  • Foto 2 - pikalehine huulhein
  • Foto 3 - karutubakas (ei ole putuktoiduline)
  • Foto 4 - kärbsepüünis (ei kasva Eestis looduslikult)
  • Foto 5 -  (harilik) vesihernes
  • Foto 6 - (harilik) võipätakas
  • Foto 7 - (harilik) vesihernes
  • Foto 8 - (alpi) võipätakas
  • Foto 9 - käopäkk (parasiittaim, mis parasiteerib sarapuu juurtel, ei ole putuktoiduline)


21.
Kaasaegne metsandus nõuab ka kaasaegseid tehnoloogiaid. Metsa raiuvad „metsakombainid“ ehk harvesterid, suur osa puutaimedest kasvatatakse ette automatiseeritud kasvuhoonetes. Pildil on kogu Eesti metsakasvatusele väga vajalikud seadmed, mis alustasid  2011. aastal tööd RMK Kullenga taimlas. Mida nende abil tehakse?
  • Kuivatatakse käbisid
  • Lüditakse käbidest seemneid
  • Sorteeritakse ja pakendatakse kuuse- ja männitaimi
  • Töödeldakse kuuse- ja männitaimi taimekaitsevahenditega
  • Puhastatakse ja sorteeritakse kuuse- ja männiseemneid
  • Segatakse metsakõdu väetistega ja pakendatakse taimede kasvatamiseks turbapottidesse
Vastuse kommentaar: Kullenga taimlasse tuuakse kuuse- ja männikäbid igalt poolt üle Eesti. Kui on hea kuuse seemneaasta, siis varutakse seemet kuni kümneks aastaks, sest kunagi ei tea, millal tuleb järgmine seemneaasta. Lisaks lüdimisele-puhastamisele Kullengal ka säilitatakse Eesti metsaseemnevaru (vaata ka noorema vanuserühma küsimust nr. 21).