Milleks meile puud?

Meil kõigil on metsaga oma side - see on koht matkamiseks, koriluseks, sportimiseks, õppimiseks või ka töötamiseks. Kuid kui palju me pöörame tähelepanu igale eraldiseisvale puule, kes metsas kasvab? Programmi käigus õpime põhjalikumalt tundma valitud eestimaiseid puuliike. Arutleme, millised seosed igapäevaelust tekivad osalejatel nende puudega ja mis oleks meie elus teisiti, kui puid üldse ei oleks. Vaatlemise, võrdlemise ja vestlemise käigus, saavad õpilased teada, kuidas puud toituvad, paljunevad ning omavahel suhtlevad. I kooliastmel tuleb vaatluse ja arutluse alla 4 puuliiki (kuusk, mänd, kask, tamm), II kooliastmel 5 puuliiki (kuusk, mänd, kask, tamm, haab).

Toimumiskoht: Roiupalu õpperada ja Kiidjärve külastuskeskuse väliterritoorium

Päevakava:

• Grupi saabumine, sissejuhatus ja vestlus ajaplaneerimise, toidupausi ning turvalise liikumise teemadel, 4-5 rühmaks jagunemine juhendaja ja grupijuhi abiga (10 min)
• Rühmategevus: puslede kokkupanemine (vastavalt kooliastmele 4 või 5 puuliiki), pildil olevate puuliikide määramine ja rühmale sellele vastavalt nime andmine ning lühike arutelu lehtpuude ja okaspuude erinevuste teemal (10 min)
• Õpperetk (I kooliaste 1,5 km, II kooliaste 2,5 km) (90 min)
• Rühmategevus: külastuskeskuse territooriumil teadmisi kinnistav esemete ja piltide rühmitamine korraldajapoolsete vahendite abil (vahendite kirjeldus allpoololevas punktis) (30 min)
• Kokkuvõttev arutelu programmil õpitust, õpilaste ja õpetajate suuline tagasiside (10 min)
• Piknik (soovi korral)

Õpperetk I kooliastmele (1,5 km): Pöörame tähelepanu ohutusele nii tehis- kui loodusmaastikul liikumisel ja grupis matkamise oskustele. Rajal tehakse juhendaja poolt valitud kohtades peatusi, kus vaatleme nii elusaid kui surnud puid ja võrdleme neid rohttaimedega, saamaks teada, millised on puit- ja rohttaimede peamised tunnused ning erinevused. Arutleme, kuidas puud toituvad, omavahel suhtlevad, mil viisil on nad oma kasvupaika saanud ja kellele võivad need puuliigid olla koduks või toiduallikaks elusana ning surnuna. Programmis käsitletavate puuliikide (kuusk, kask, mänd, tamm) juures mõistatavad õpilased temaatilisi anagramme. Aktiivtegevusena otsivad õpilased individuaalselt ümbrusest üles juhendaja poolt mainitud puu ning liiguvad selle juurde. Juhendaja selgitab, kes on õige või kes vale puu juures ja vajadusel juhib tähelepanu puuliigi tunnustele.
Õpilased otsivad iga erineva puuliigi juurest vastavalt aastaajale sellele kuuluvaid vilju ja lehti ning saavad leitu kohta juhendajalt tagasisidet. Lisaks otsitakse ja vaadeldakse individuaalselt või paaris loomade tegevusjälgi puul ning selle ümbruses. Vestluse vormis püüame koos leida seoseid, miks teatud liigid just seda puud eelistavad (näiteks pasknäär ja tamm või kuusk ja rähn/orav).
Juhendaja tutvustab kaasas olevate piltide ning esemete abil, mil moel konkreetne puuliik on inimeste poolt läbi ajaloo kuni tänaseni kasutust leidnud. Arutleme, kellele milline ese või asi on tuttav ja millised seosed tekivad igapäevaeluga (näiteks saunaviht, männitõrv, viiul, viisud jmt).

Õpperetk II kooliastmele (2,5 km): I kooliastme tegevustele lisaks võetakse vaatluse alla veel üks puuliik- haab, mille kasutusvõimalustest inimese poolt saavad õpilased teada piltidelt. Juhendaja selgitab, kuidas on haabadega seotud lendorav. Õpilastel vaatlevad enda ümbrust ning otsustavad, kas selles metsas on lendoravale sobivaid elupaiku. Vaatleme antud metsa enamuspuuliike (mänd ja kuusk) ning tutvume nende juurestikuga nii piltide abil kui looduses pinnapealsete kuusejuurte näitel. Juhendaja selgitab, millised on nende kahe puu juurestiku ja välisehituse erinevused ning millist kasvukeskkonda nad eelistavad. Lehtpuid käsitledes arutletakse juhendaja illustreerivate piltide abil koos lihtsustatult ka fotosünteesiprotsessi ja põhjuste üle, miks lehtpuud talvel raagus on. Arutletakse teemal, mis juhtub siis kui mõne antud piirkonna looma- või taimeliigi elupaik või toidubaas kahjustada saab.

Teadmisi kinnistav kokkuvõttev rühmatöö:

Peale metsaretke toimub kogutud teadmiste kontrollimiseks külastuskeskuse territooriumil rühmatööna käsitletud puuliikide põhjal esitluse koostamine näituse eeskujul (korraldajapoolsete vahenditega).

Selleks moodustatakse taas retke alguses tekitatud 4-5 rühma (olenevalt puuliikide arvust). Juhendaja annab igale rühmale vastava puu pildi ning selgitab ülesande täitmise reegleid. Rühmad otsivad endale lähiümbruses sobiva koha ja hakkavad sellesse kohta juhendaja poolt segamini paigutatud õppevahendite hulgast (kastidest ning maapinnalt) endale sobivaid asju otsima ning neid „näituse“ eeskujul enda poolt valitud punkti paigutama.

Peale ülesande sooritamist esitleb iga rühm oma tööd teistele ning selle liikmed vastavad vajadusel juhendaja temaatilistele küsimustele, mille käigus ka vale puuliigi juurde sattunud esemetele leitakse õige koht.

·  I kooliastmele on rühmatööks antud ainult õiged vahendid 4 käsitletud puuliigi kohta.

·  II kooliastmel on õigete õppevahendite hulgas lisaks eksitavaid asju (näiteks vahtraseemned, kadakamarjad, pähklid jmt), mille sobivuse peavad õpilased siis rühmatöö käigus välistama.

Seos õppekavaga

I kooliaste
Loodusõpetus: Inimese meeled ja avastamine. Liikumine. Taimede tunnused ja eluprotsessid. Organismide mitmekesisus, elupaigad ja kooselu.
Eesti keel: Anagrammide abil korrektsete temaatiliste sõnade moodustamine. Puidust täheklotside abil grammatiliselt õigesti puuliigi nime kokku panemine.
Üldpädevused: Väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtluspädevus.
II kooliaste
Loodusõpetus: Mets elukeskkonnana. Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Muld aineringe osana. Organismide (puude) eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele.
Ajalugu: Ajalooline eluolu- tegevusalad, elamud, rõivastus, toit, kultuur ja traditsioonid, nende muutumine ajas.
Üldpädevused: Väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtluspädevus.

Ainetevaheline lõiming: Loodusõpetus, emakeel, ajalugu (pärandkultuur).

Õpiväljund/õpitulemused:
Õpilane I kooliastmes

1) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast
2) teab, millest ja kuidas puud endale toitu valmistavad ning kuidas paljunevad
3) tunneb puittaimede välisehitust ja teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased
4) tunneb põhjalikumalt Eestis enimlevinud puuliike ning nende vajalikkust loodusele ja kasutusvõimalusi inimese jaoks
5) mõistab, et iga organism on looduses tähtis
6) tunneb ära ja nimetab metsaga seotud tarbeesemeid, toiduained, tööriistu
7) teeb rühmatööd ja mõistab oma rolli grupiliikmena

Õpilane II kooliastmes eelnevale lisaks

1) teab, et taimed kinnituvad mulda juurtega, hangivad juurte abil mullast vett ja selles lahustunud toitaineid
2) teab, et taime lagunedes jõuavad toitained taas pinnasesse ning selline ainete taaskasutus ja ringlus on jätkusuutlikkuse aluseks
3) võrdleb Eesti metsade valdavaid puuliike
4) teab, et mets on kooslus ja sealsed organismid sõltuvad teineteisest toidu ja valgustingimuste kaudu
5) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas
6) võrdleb männi ja kuuse kohastumusi

Vahendid: Temaatilised lamineeritud pildid (retkejuhil 1 komplekt); anagrammid puude kasutusviiside kohta (retkejuhil 1 komplekt); tähtedega klotsid puu nime moodustamiseks (1 komplekt iga puuliigi kohta; puitlaastud kasutusalade nimetustega (1 laast iga puuliigi kohta), puunäidised (1tk iga puuliigi tüvest); puude pildid (1 iga puuliigi kohta); viljad, lehed, seemned, koor (1 komplekt iga puuliigi kohta + valed asjad II kooliastme rühmatööks); puidust ja selle komponentidest valmistatud tooted, näiteks kuusevaigusalv, männitõrvaseep, kasetohust märss jmt (iga puuliigi juurde sobivaid 1 tk).

Meetodid: Arutelu, vestlus, vaatlus, rühmitamine (kokkuvõttev lõpuülesanne), võrdlemine, esitlemine, reflektsioon, rühmatöö (puslede kokkupanek enne retke ja kokkuvõttev lõpuülesanne), ekskursioon/õppekäik looduskeskkonnas, piltide näitamine.

Kokkuvõte: Teadmiste kontrollimiseks toimub peale õpperetke külastuskeskuse juures metsas käsitletud puuliikide põhjal näituse koostamine (korraldajapoolsete vahenditega). Selleks moodustatakse grupijuhi abil õpilastest 4-5 rühma, kes peale ülesande sooritamist tutvustavad oma näitust teistele rühmadele ning vastavad juhendaja küsimustele.

Teemad/märksõnad: Metsaloodus; Eesti pärismaised puuliigid; taimede kohastumused; loodushoid; taimede paljunemine; puidukasutus; metsaelustik.

Lisainfo

Õpperada kulgeb osaliselt kõrgel jõekaldal olles ühes kohas käetoega sillakese kaudu oja ületav, valdavalt lauge, kuid pinnapealsete puujuurtega, kolme järsema tõusu-langusega, talvel ja märja ilmaga libeduse oht.
Erivajadustega osalejate puhul eelnevad kirjalikud kokkulepped seoses programmi sisu lihtsustamise või liikumistrajektooridega. Liikumispuudega õpilane saab osaleda koos oma tugiisikuga ja/või rühmajuhtide füüsilise abi korral. Õppekeel - eesti keel. Tõlkimise vajaduse korral tuleb vastutaval grupijuhil seda ise teha või kaasa võtta selleks sobiv saatja.
Selga ilmastikule vastav riietus ja jalanõud. Soovi korral kaasa võtta oma lõunaeine ja jook, taaskasutatavad nõud, lisaks prügikott grupijuhil.
Programmi läbiviimise lõplikud tingimused väljastatakse koos kinnituskirjaga, mis saadetakse pärast tellimusvormi saamist ja vajadusel erisoovides kokku leppimist.

Lisainfo kontakt: info.kiidjarve@rmk.ee, 676 7122