Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kivi metsaonn.

Kivi metsaonn on üks paremaid peatuspaiku nendele, kes on otsustanud jalgratastega Lõuna-Eestit avastama tulla. Onni kõrvalt läheb mööda korralik tee, seega ei pea onnini jõudmiseks liikuma mööda rasket maastiku või laudteed. Põhimõtteliselt on tegemist vana taluasemega, kus täna enam keegi aktiivset põllumajanduslikku tegevust ja karjakasvatust ei viljele. Kunagine laut ja ait on nüüd matkajate teenistuses.

See et koha kõrvalt läheb mööda külatee ei tähenda veel seda, et te seal vaikust ja rahu nautida ei saaks. Autoliiklus antud piirkonnas on enam kui puudulik. Maainimene sõidab ikkagi ainult siis, kui tal selleks vajadus on, lõbusõite ikka niisama ei tehta. 

Nendel inimestel, kes tulevad pealinnast ja on võib-olla harjunud natuke kõrgema kuritegevuse tasemega ei maksa närveerima hakata kui mõni auto korraks peatub ja sealt keegi teid uudistab – see on lihtsalt uudishimu. Maainimesed ikka vahivad võõraid püüdes mõistatada kelle sugulane sa oled. Seal kohapeal olles on mul endalgi juhtunud, et üks vanahärra sattus jalgrattaga mööda sõitma ja astus meid nähes onni õue peale ja hakkas juttu vestma nagu oleksime vanad kamraadid. Jutu käigus püüdis ikka uurida kas meil kellelgi mõni sugulane siinkandis on. Selline uudishimulik see kohalik rahvas kord juba on.

Aga mis on need ümbruskonna vaatamisväärtused mida tasuks uudistama minna? Läheduses asub Karula Rahvuspark oma täies hiilguses kus loodushuvilisel on mida uudistada. Lääne suunas liikudes jõuate Oore männikute juurde, kus on väga huvitavad maastikud ja kust leiate endale järgmiseks sobivaks peatuspaigaks Oore telkimisala Aheru järve kõrvalt.
Lõuna suunas liikudes jõuate oma rännakuga Tahevasse, sealt satute Koiva-Mustjõe maastikukaitsealale, kus on suurepärased võimalused nii jalgsi kui jalgrattal matkamiseks. 

Olles inimene, kes on Eestimaa pinnal palju ringi liikunud ja erinevaid maalilisi kohti näinud võin kinnitada, et Koiva kant on üks minu lemmikutest. Sealsed männimetsad on kindlasti ühed ilusamad Eestis. Kuna see ilu seisneb paljuski nendes värvilistes samblikes, mis metsa all leidub, siis palun proovige liikuda seal mööda olemasolevaid radu ja mitte uusi juurde tekitada.

Tahevalt ei ole ka pikka tee Nahale, ehk siis Eesti kõige lõunapoolsemasse tippu. Ka sealt leiate kena koha mida võib kasutada pikemaks peatumiseks.
Nahale liikudes puutute te tahes või tahtmata kokku Peetri jõe ürgoruga, kus asub teadaolevalt Eesti ainus valge liivakiviga paljand – head otsimist uudishimulikele. Samuti üllatab Peetri jõgi ka paekivipaljandiga, mis ei ole eriti tavaline antud piirkonna jaoks, aga peaks eriti koduselt ja südant soojendavalt mõjuma Ida-Virumaalt tulnutele.

Nii, et head avastamist kõigile uudishimulikele loodushuvilistele!