Eestimaa kõrgeim ebatsuuga

Tõenäoliselt Eesti kõrgeim ebatsuuga kasvab riigimetsas RMK Tellingumäe vaatetorni ja lõkkekoha lähistel koos teiste sama masti ebatsuugade, lehiste ja mändidega. Tornist avaneb uhket kasvu puudele hea vaade.
Puid mõõtsid RMK ja Eesti Maaülikooli töötajad 2023. aastal maapealse laserskanneri abiga ja selgus, et üks neist on lausa 44 meetrit kõrge. See puu on infotahvliga tähistatud.
Ebatsuugadega samas grupis kasvavad Tellingumäel ka auväärses eas männid ja lehised. Neil, nagu ebatsuugadelgi, on vanust ligi 140 aastat (sünniaeg hinnanguliselt 1886).
Puud kasvavad kunagise Taheva mõisa metsamaadel. Kuidas need puud 140 aastat tagasi mulda said, ei ole teada, kuid sel ajal oli Taheva mõisnikuks Maximilian von Wulf, kes oli ka mõisa viimane omanik.
44 meetrit on puu jaoks uhke kõrgus, kuid ebatsuuga võib kasvada ka ligi saja meetri kõrguseks. Eestis on ebatsuuga võõrliik, puu kodumaa on Põhja-Ameerikas ja Aasias.
Ebatsuugal on tugev puit, mida kasutatakse valdavalt ehituses. Eestis kasvavad ebatsuugad enamasti haljasaladel.
Raamatus „Mõtsa ja tagasi“ on Jaan Kaplinski pakkunud, et ebatsuugat võiks nimetada tuglaseks. „Ma mõtli, et võinu paremb tuglasses kutsu, vanemb nimi oll tõsel Douglasia.“ Inglise keeles ongi ebatsuuga Douglas fir.