Lahemaa rahvuspargi piirangud
Lahemaa rahvuspargi külastamisel kehtivad piirangud

Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2 000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana.
Rahvuspark jaguneb kolme tüüpi vöönditeks:
  • Loodusreservaat (0,1% alast, Esku ja Remnispea), kus viibimine pole lubatud.
  • Sihtkaitsevöönd (23,8% alast), kus ei toimu majandustegevust, kuid võib liikuda ning korjata marju ja seeni.
NB! Sihtkaitsevööndis ei tohi viibida :
1. aprillist 15. juulini Loosaarte, Saartneeme, Ulkkari ja Älvi sihtkaitsevööndis
15. märtsist 31. augustini Reiemäe sihtkaitsevööndis
15. veebruarist 31. juulini Koolimäe, Metsaveere ja Rüütli sihtkaitsevööndis
1. veebruarist 30.juunini Laviku, Loobu, Põhjakalda ja Suursoo sihtkaitsevööndis
1. veebuarist 31. augustini Hara soo sihtkaitsevööndis
  • Piiranguvöönd, rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud rahvuspargi kaitse-eeskirjaga kooskõlas olev tegevus.

Rahvuspargis palume järgida siin toodud reegleid!
  • Liikumine võõral maal. Teise isiku omandis oleval maal võib viibida ööpäevaringselt, välja arvatud õuemaal. Kui maatükk on piiratud või liikumist keelava tähistusega, siis on sellel viibimiseks vajalik omaniku luba.
  • Kallasrajal (laevatataval veekogul 10 m veepiirist, teistel veekogudel 4 m) viibimine on lubatud ööpäevaringselt.
  • Liikumisvahendite kasutamine. Lubatud on sõidukiga sõitmine teedel.
Ujuvvahendite kasutamine. Rahvuspargi vetel on lubatud:

  • Jõgedel ja Käsmu järvel mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
  • Järvedel, v.a Käsmu järvel, sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine.
  • Hauaneeme sihtkaitsevööndis ujuvvahendiga ja Ulkkari sihtkaitsevööndis mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
  • Mere piiranguvööndis ujuvvahendiga sõitmine.
  • Jetiga sõitmine on keelatud Hauaneeme ja Ulkkari sihtkaitsevööndis ning Vergi-Vainupea vahelisel veealal, Koolimäe lahes Lobineeme ja Pedassaare neeme tipu vahelisest joonest lõuna pool, Saartneeme sihtkaitsevööndi piirile lähemal kui 250 m, Eru lahes Ahju ninase tipu ja Palganeeme tipu vahelisest joonest lõuna pool.
Kalapüük. Jõgedes on aastaringselt kalapüük keelatud:
  • Koolimäe,Vainupea ja Kolga jões terves ulatuses ning Mustoja jões
  • Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni
  • Altja jões Oandu paisust suudmeni
  • Võsu jões Laviku paisust suudmeni
  • Loobu jões Joaveski paisust suudmeni
  • Valgejões Kotka paisust suudmeni
  • Pudisoo jões Tallinna-Narva maantee sillast suudmeni, Loo jões Loo paisust suudmeni

Keelatud on kalapüük kõikide jõgede paisudest 100 m allavoolu ning kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m.
Keelatud on püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni.
NB! Valgejões Kotka paisust suudmeni on lubatud kalapüük ainult lõhekalastuskaardi alusel.

Meres on keelatud kalapüük aastaringselt Loobu ja Valgejõe suudmele lähemal kui 1 000 m.
Mustoja, Loo, Altja, Võsu, Pudisoo jõe suudmest lähemal kui 500 m on meres keelatud kala püüda 15. augustist 31. detsembrini.
Kalapüük on keelatud jäävabast veest Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini.
1. märtsist – 31. maini on merest kalapüük keelatud Lohja oja suudmele lähemal kui 500 m.

Telkida ja lõket teha on lubatud ametlikes telkimise ja lõkketegemise kohtades – need on looduses tähistatud. Laagrikohad tuleb jätta endast maha korrastatuna. Lõkkepuudeks võib korjata maast oksi, raiuda ei tohi jalal seisvaid surnuid ega kasvavaid puid. Lahkudes tuleb veenduda, et tuli on kustunud.

Rahvaürituse korraldamine
  • Sihtkaitsevööndis Keskkonnaameti nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad jmt) rahvaürituse korraldamine vajab Keskkonnaameti nõusolekut alates 50 osalejast. Muudes kohtades rahvaürituse korraldamine vajab Keskkonnaameti nõusolekut alates kümnest osalejast.
  • Piiranguvööndis Keskkonnaameti nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohtades (õpperajad, telkimisalad jmt) rahvaürituse korraldamine Keskkonnaameti nõusolekut ei vaja. Rahvaürituse korraldamine muudes kohtades vajab Keskkonnaameti nõusolekut alates 50 osalejast.
Pese nõusid ja ennast kuival maal:
  • Kogu pesuvesi nõusse ja nõruta see peale pesu maasse. Nõnda ei saastu veekogud.
  • Pese ennastki samal moel.
  • Mõtle hoolikalt, kas vajad pesuvahendeid. Enamasti piisab ka vaid veest.

Looduses liikudes ei tohi:
  • Vigastada puid ja põõsaid.
  • Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, võtta neid kaasa või tekitada neile kahju muul viisil.
  • Kahjustada looduskaitseobjekte.
  • Häirida kohalike elanike kodurahu.

Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie esiisad ja mis tuginevad tavadele ja seadustele. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele.

Kaitseala valitseja
Keskkonnaamet
tel.+372 662 5999
info@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaalastest õigusrikkumistest teatada tel: 1247