Piirangud

Matsalu rahvuspargi külastamisel kehtivad piirangud


Matsalu rahvuspark on loodud lindude rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade (Matsalu laht, Väinamere saarte ala) kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste (Kasari jõe suudmeala luhaniidud, ranna- ja puisniidud) taastamiseks ja säilitamiseks ning Väinamere ümbruse rikkaliku kultuuripärandi uurimiseks, tutvustamiseks ja kaitseks.

Rahvuspargi ala jaguneb kolme tüüpi erineva rangusega kaitsevöönditeks: viieks loodusreservaadiks, kahekümne üheksaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
Matsalu rahvuspargis kehtivate piirangutega saab tutvuda siin

Et linnuilu jätkuks nautimiseks kõigile, on Matsalu lahel keelatud igasugused liigkiiresti liikuvad sõiduriistad: statsionaarmootoriga jugakäiturid ja õhkkäituriga veesõidukid. Ujuvvahendite lubatud suurim kiirus on 10 km/h. Keelatud on lohesurf.
Rahvuspargi akvatooriumil sõites tuleb tähele panna lindude kogumeid ja võimalusel hoida neist eemale. Ka lindude jälgimise juures on parem hoida distantsi ja linde mitte segada, vaatlusel on soovitatav kasutada binoklit või vaatetoru.

Keemu-Haeska joonest ida poole jääv Matsalu lahe madalaveeline osa koos Kolmenasva laiu ja Haeska rahudega on eriti oluline peatuspaik pesitsevatele ja rändel olevatele lindudele ning seetõttu külastajatele suletud. Piirangud ei laiene vaid teaduslikele välitöödele ning järelvalve- ja päästetöödele.
Ka Matsalu rahvuspargi teistel saartel on käimine keelatud – nii saavad neil merega eraldatud maalapikestel toimetada linnud. Häirimise tulemused võivad olla hukutavad, kuna vanalindude pesalt ärahirmutamise korral on suur oht, et pojad langevad röövlindude saagiks. Saared on lindudele segamatu pesitsemise kohtadeks. Kuid mitte ainult – saartel ja neid ümbritsevas madalas vees peatuvad ja toituvad kevadel ja sügisel väga paljud rändlinnud, suvel kogunevad siia sulgivad luiged, haned ja pardid. Kahlajate rändeliikumine algab juba juuni lõpus ning kestab kuni viimaste kiivitajate lahkumiseni oktoobris-novembris.
 Et linde võimalikult vähe häirida, on keelatud liikumine ja kalapüük saarte lähiümbruses: Suurrahu, Koharahu, Kuivrahu, Näripea, Laeka-Mustakivirahu, Siimu rahude, Kumari, Valgerahu ja Papilaiu ümber on kaitsetsooni laiuseks 200 meetrit; Anemaa, Suur- ja Väike-Härjamaa, Tondirahu, Sipelgarahu ja Papirahu ümber 500 meetrit veeala.
Piirangud on leitavad kaardilingil https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse  

Harrastuslik kalapüük Matsalu rahvuspargis on lubatud kalastuskaardi alusel. Kalastuskaarte saab taotleda elektrooniliselt www.kalaluba.ee, kirja ja e-posti teel, aga samuti kohapeal Keskkonnaameti kontorites Haapsalus ja Penijõel. Kalastuskaardita võib kala püüda rahvuspargi piiridesse jäävate sadamate akvatooriumil käsiõngega – seal kehtib harrastuspüügiõigus üldistel alustel.

Ümber Matsalu lahe laiuvad rannaniidud, mille korrashoiu eest hoolitsevad kariloomad. Jäävabal ajal on rannaniidud liikumiseks suletud, see tagab hanedele võimaluse rahulikult peatuda ja toituda ning aitab neid eemal hoida viljapõldudest. Kevad-suvel pesitsevad rannaniitudel kahlajad ja tiirud, kes vajavad samuti rahu. Rannaniitude ja luhtade sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste viibimine järgmistel aegadel:
  1) Jõgede, Kasari luha, Puise ranna, Rooglaiu-Saastna, Saardu ranna, Suitsu ja Välislahe sihtkaitsevööndis 1. märtsist 30. juunini;
  2) Neidsaare ja Kurevere sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini;
  3) Haeska, Põgari, Salmi ja Teorehe sihtkaitsevööndis 1. märtsist 15. novembrini.
 
Inimestega võrdselt või enamgi veel häirivad lindude rahu vabalt ringi jooksvad koerad. Palume hoida koerad rihma otsas, kariloomadega radadele palume koeri mitte kaasa võtta.
 
 Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud kohas ja Jõgede sihtkaitsevööndis. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Piiranguvööndis on rahvaürituste korraldamine lubatud igal pool.

Tähistatud matkarajad ja vaatetornid on aasta ringi avalikuks kasutamiseks.
Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel.
Telkimine ja lõkke tegemine rahvuspargis on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, samuti õuemaal ja haritaval maal.
Lisainformatsiooni ja kooskõlastuste saamiseks palume võtta ühendust kaitseala valitseja, Keskkonnaametiga: e-post info@keskkonnaamet.ee, telefon +372 662 5999.
Keskkonnaalastest õigusrikkumistest teatada telefonil 1247.