Lahemaa - lahtede ja poolsaarte maa

Tule ja avasta Eesti vanima ja suurima rahvuspargi, tänavu 50. juubelit tähistava Lahemaa radu! Vähem kui tunnise sõidu kaugusel Tallinnast leiad koos nii palju erinevaid maastikke ja huviväärsusi nagu ei kusagil mujal meie looduses.

Lahtede ja poolsaarte maa - kaunid merevaated ja kivised rannad
Lahemaale nime andnud neli suurt poolsaart koos nende vahel asuvate lahtedega on nagu loodud selleks, et põhjarannikut avastada. Pärispea poolsaare läänerannikut mööda sõites vahelduvad kaunid merevaated nõukaaegsete militaarrajatiste varemetega. Poolsaare tipus tasub peatuda Purekkari telkimisalal. Seal on jalutuskäigu kaugusel Eesti mandriosa põhjapoolseim punkt – Purekkari neeme kivine tipp koos Purekkari rändrahnuga. Kevadel näeb siin rändlindude parvesid puhkamas ja toitumas ning ülelennul. Ka Maa- ja Ulglaht Pärispea idarannikul on rändavate veelindude ühed parimad puhke- ja toitumispaigad Lahemaal. Vaatetornid on Tsitres, Majakivi-Pikanõmme õpperajal, Viru raba õpperajal ning Pärispea poolsaarel Eru lahe ääres. Lisaks arvukatele veelindudele pesitseb Lahemaal suur hulk metsalinde, kevadel aga näeb põldudel söömas sookurgede ja hanede parvesid.

Maastikud paekalda all ja peal
Läbi terve Lahemaa ulatub Balti klint ehk paekallas, mis pole siin küll nii järsuseinalise paljandina kui Ontikal, kuid on kohati kõrgemgi. Tuntuimad Põhja-Eesti paekalda kõrgeimad kohad Lahemaal on Tsitre (45 m), Muuksi (47 m) ning setete alla mattunud kõrgeim punkt (68 m) Sagadi-Vihula tee ääres. Hästi on paekallas näha jõgede orgudes Nõmmeveskil, Joaveskil ja Vasaristil. Tallinna poolt mööda Kuusalu-Leesi teed tulles tasub alustada enne Muuksit paremal pool teed asuvate Hundikangrute juurest - see on Eesti suurim kivikirstkalmete rühm varasest rauaajast. Ümber kalmete on kadastik, kus eriti mais ja juunis loopealse taimekooslus kirendab kevadlilledest. Pikemalt tasub peatuda Tsitre telkimisalal 
ja käia kevadiselt lopsakal Tsitre Puude rajal. Siit saab jalutada Muuksi linnamäele, kus klindijärsaku harjalt avaneb 47 m kõrguselt vaade Kolga lahele. Siin on ka Põhjatähe mälestusmärk ja loopealse ehk alvari haruldane taimekooslus, mis oma kevadiste õitega samuti vaatamist väärt.

Rändrahnude ja kivikülvide kuningriik
Lahemaa on rändkividerikkaim paik kogu Põhja-Euroopa jäätumisalal. Neid mandrijääga Soomest ja Rootsist siia kandunud kive on siin igas suuruses, rannaäärsetest lainete veeretatud munakatest metsadesse peitunud hiidrahnudeni. Kivihuvilistele leidub midagi põnevat igal Lahemaa loodusrajal. Altja loodus- ja kultuurilooline rada peidab endas isegi „kivimuuseumi“ - neeme rannas on numbritega tähistatud kivid, mille kohta infotahvlilt üht-teist teada saab. Pisut vähem tuntud on Altja-Võsu tee äärest algav Ojakivi rada, mis viib läbi metsade 6 meetri kõrguse hiidrahnu juurde. Ka Majakivi-Pikanõmme loodusrajal, Oandu pärandkultuuri rajal ja Käsmu matkarajal on suuri rändrahne ja infot nende kohta.

Metsad ja rannad peidavad lugusid möödunud aegadest
Lahemaal on loodus põimunud läbi kultuurmaastikuga, moodustades just sedaviisi väärtusliku terviku. Siin võib kõikjal kohata mineviku jälgi, mis jutustavad lugusid möödunud aegadest. Sagadi-Oandu metsajuttude rajal saab lugeda või ruutkoodide abil kuulata rahvajutte ja pärimusi, pärandkultuuri metsades leiab Oandu pärandkultuuri rajal.

Retked laaneteedel ja sooradadel
Lahemaa metsad on kuulsad oma mitmekesisuse poolest, see on kogu Läänemere piirkonna üks väärtuslikemaid metsakaitsealasid. Oandu loodusmetsarajal saab näha tõeliselt põlismetsailmelist vana loodusmetsa. Lahemaa lääneosas on metsaretkeks parim Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada, sellel rajal on aga lisaks eriilmelistele metsadele ja Majakivi hiidrahnule terve komplekt erinevaid soid alates vesisest madalsoost ja lõpetades Aabla rabaga, mille ääres seisab luiteharjal vaatetorn. Lahemaa sood on huvitavad selle poolest, et Ida- ja Lääne-Eesti soode piiril asudes saavad siin kokku mõlemale omased taimeliigid. Rabataimestikku võib näha ka Viru raba õpperajal.

Tulge ja avastage 50. juubelit tähistava Lahemaa rahvuspargi radu!




Galerii vaatamiseks kliki pildil