Väljasõit loodusesse

TALLINN

Väljudes Tallinnast Pärnu poole:
Varbola linnus – Varbola metsade vahelt leiab selle kandi muinasaja tähtsaima ehitise - suurima linnuse Baltikumis. Võimsa linnuse vallidel jalutamine ja kiviheitemasinaga silmitsi seismine annab külastajale aimu, miks see linnus vallutamatu oli. Kuigi linnusevallid turvalise tunde tekitavad, siis tasub ettevaatlik olla - kuulduste järgi pidavat Varbola kant olema UFOde maandumise meelispaik. Varbola linnuse juures on 3 parklat, kuhu autoga saabujad saavad oma auto jätta.
Varbola linnuse telkimisala – Peale linnuse vallutamist on mõistlik aeg maha võtta ja soovi korral omale väike eine lubada. Varbola linnuse lähedal asub telkimisala, kus on 4 lõkkekohta, kuivkäimla ja puurkaev vee võtmiseks.
Kõrvetaguse lõkkekoht – Pikema matka huvilistele on mõnus päevane teekond Kõrvetaguse lõkkekohast Varbola linnusesse või vastupidi. Kõrvetaguse lõkkekohas parkimisvõimalus puudub.

Tallinnast Tartu suunas liikudes:
Saula Siniallikad – Tallinna külje all peidab end varjatud pärl, mis põlisrahvale hiiena väge andis. Vägev ja püha paik toob kosutust arukale ja võib karistada hoolimatut. Muide, Siniallikatel on mitte ainult nimes, vaid ka ilmsi, harukordselt sinised veesilmad. Pärimuse kohaselt tervistab Siniallika vesi, kui annad talle tasuks mündi. Hiis on avatud kõigile, kes käituvad lugupidavalt. Saula Siniallikate ees on suurem parkla, kust pääseb otse rajale (Saula lõkkekoht on kohe seal samas teisel pool maanteed).
Saula lõkkekoht – Siin on võimalik võtta aeg maha ürgse ilmega metsas ning jalutada Pirita jõe ääres. Jalutades Otiveski poole, saab vaadata Pirita jõe kevadist suurvett ning uudistada, millega matkateelised kevadistes tingimustes hakkama peavad saama. Parkimine maanteeäärses parkimistaskus (3 autot maksimaalselt). Sealt pääseb värava kaudu lõkkekohale. Värava üks tiib on lahti – proovida julgelt!

Tallinnast Laulasmaa poole sõites:
Türisalu MKA – Türisalu MKA-ga tutvumiseks saab parkida RMK Türisalu parklasse ja laskuda mere äärde. Saab jalutada kuulsa Hamleti mäe ehk Türisalu panga all. Matkahuvilised saavad pikendada retke Keila-Joa pargini (5 km üks ots). Samuti on võimalik parkida Türisalu bussipeatuse juures parkimistaskus (mereni 120 m) ning üles otsidaTürisalu juga - vahetult enne bussipeatust läheb tee alt läbi Türisalu oja, mis suubub kohe-kohe merre. Oja ääres kulgeb rada, mis viib kohaliku peidetud vaatamisväärsuseni – Türisalu joani.
Vääna-Jõesuu – parkida RMK Türisalu parklates. Suurema parkla kõrvalt laskub tee panga alla. Mingem jalutama suunaga Vääna Jõe poole, kus laiuvad väga kaunid rannamännikud. Samuti võib minna jalutama mere äärde Vääna Jõe suudme juurde. Türisalu panga ümbrus on väga maaliline kant!
Lohusalu-Meremõisa jalutuskäik – Kui Meremõisa telkimisala parklad on täis, tasub proovida Lohusalus parkida ning jalutada piki rannikut kas rannametsas või mererannas ning lahedalt aega veeta.

Tallinnast Nõva suunas liikudes:
Võimalik on kasutada lisaks tähistatud Nõva puhkeala loodusobjektidele ka Marjataskuid (20 tk, igas ruumi paarile autole) ning teha jalutuskäik valgusküllases männimetsas olevatel metsaradadel.

Tallinnast Risti-Virtsu suunal liikudes on võimalik jalutama minna RMK matkatee Penijõe- Aegviidu-Kauksi harule. Soovitame Tallinna poolt tulijail minna rajale Kasari vana raudbetoonsilla juurest, kus on piisavalt ruumi autode parkimiseks. Rajal liikumine on edasi tagasi. Edasi on võimalik liikuda ka Rumba, Vana-Vigala, Varbola suunal.
Rumba lõkkekoht on väike lõkkekoht, mis mõeldud ühele seltskonnale, kuid parkimiseks ja metsas jalutamiseks on seal võimalusi rohkem.
Kui soov aga Kasarilt edasi liikuda Virtsu suunal, siis võib külastada Matsalu rahvusparki.

Tallinnast võib sõita ka Aegviidu poole, täpsemalt Kõrvemaale, kus on rohkesti liikumisradu ja lisaks neile ka peatuskohti, mille hulgast saab valida sobiva.
Mägede lõkkekohad – hea ligipääs, kolm eraldi tuletegemise kohta, võimalik liikuda tähistatud Oandu-Ikla matkatee trassil ja lähiümbruses on ka erinevaid teisi looduses liikumise võimalusi tähistamata radadel-teedel. Läheduses on ka Valgehobusemäe suusakeskus, kus on palju erinevaid terviseradu.
Krani lõkkekoht – suure laavuga lõkkekoht Kõrvemaa metsade sügavuses, liikuda saab nii tähistatud Ähijärve-Aegviidu-Peraküla matkatee trassil kui ka erinevatel tähistamata teedel-radadel lähiümbruses.
Napu lõkkekoht – lõkkekoht Jägala jõe kaldal Oandu-Ikla matkateel, lisaks on mitmeid metsaradu, kus on hea ja rahulik loodust nautida.

Tallinnast Narva maanteed mööda välja sõites on lisaks Viru rabale, Viitna kõrtsile, Lahemaa mõisatele ja Käsmu poolsaarele piisavalt alternatiive.
Uuendatud Tsitre Puude rajal Lahemaa rahvuspargi lääneosas on palju huvitavat pakkuda nii ajaloo ja pärandkultuuri huvilistele kui puude sõpradele, pargis ja mererannas jalutajatele ning linnuvaatlejatele. Tallinn-Narva mnt tuleb ära pöörata juba 39. km, Kuusalus, ning võtta suund Leesi peale. Parkida saab Tsitre telkimisala parkimistaskutes, rada algab kaevuplatsi vastast. Lisaks põnevale rajale, mereäärsele vaatetornile ning piknikuvõimalusega telkimisalale leiab ümbruskonnast veel Muuksi linnamäe, Hundikangrud, Kolga mõisa.

Viitna - Kadrina piirkond
Viitna loodusõpperada. Parkla on piisavalt suur, võimalus teha jalutuskäik ümber Pikkjärve. Väga mitmekesine maastik ja jääaja pinnavormid. Lõkke tegemise võimalust ei ole.
Neeruti loodusrajad ning seal asuvad Eesjärve- , Tissipuu – ja Leivaahjumäe lõkkekohad.

Oandu piirkond
Enne Oandule jõudmist võib peatuda Sagadi metsakeskuse juures ja teha kosutav jalutuskäik kauni mõisakompleksi pargis.
Oandule jõudes parkida Oandu külastuskeskuse õuel või Oandu loodusmetsaraja või Oandu telkimisala parklas, kus parasjagu rohkem ruumi.
Oandu pärandkultuuri rada - mõistlik oleks keerata tagasi peale verstakivi ning tulla tagasi parklasse.
Matkatee algus - mööda Oandu-Võsu rada kuni Esku-Pedassaare teeni (rajapunkt Vanad metsateed), sealt teed mööda Eskule ja tagasi sihti mööda Oandule. ~10 km.
Esku ja Koljaku puhkekohtade juurde mahub kummassegi tee äärde 2-3 autot. Sealt saab jalutada mööda sihte, ilus männimets, sihtide näol head orientiirid. Koljakul on kaarditahvel.

JÕHVI

Jõhvist Tartu poole sõites võib Iisakusse sisse pöörata. Auto saab jätta Iisaku vaatetorni parklasse ning vaatetorni lähedal on lõkkekoht ja selle ümbruses terviserajad.
Iisakust 15 km Tartu poole jääb eriolukorra tõttu suletud Kauksi külastuskeskus, mille parklasse saate auto jätta ja teha väikese matka kohe õuelt algavatel Kauksi oja- ja Luite matkaradadel. Need viivad teid läbi Kauksi telkimisala, kus on hulgaliselt lõkkekohti ja jalutamiseks sobivaid rannamännikud ning samuti ka Kotka matkarada oma kõrgete liivseljandikega.

Jõhvist Narva poole sõites võib külastada Vaivara külastusobjekti Sinimägedes, jättes auto memoriaali jalamile parklasse. Parklast algav Vaivara ajaloorada on 8 km pikk Sinimägede ajaloolistes lahingupaikades kulgev ringrada. Samuti on võimalus külastada ka Oru parki.

TARTU

Tartust Jõhvi poole sõites on mõnusad jalutus- ja peatuspaigad.
Kärgandi lõkkekoht - vaikne metsasisene lõkkekoht, kus tuleb ise metsateedel jalutamise võimalus leida ning Kukemetsa metsaonn, kus saab auto parkida tee äärde ja jalutada mööda tähistatud RMK matkateed või ka ringiga mööda kruusateed tagasi onni juurde tulla, kuid võib liikuda ka üksnes metsateid kasutades.

Tartust Põlva poole sõites ja Postiteele pöörates on juba sõit ise vast remonditud käänulisel-kurvilisel, ägedate tõusude-langustega teel paras kõhukõdi. Meelepärased jalutuspaigad võib leida Voorepalu lõkkekoha lähedusest või Voorepalu Põrgurajalt - kõrged männimetsad, vahelduv reljeef, palju metsasiseseid radu, märgistusega on suunatud vaid Põrgurada. Samuti sobivad omapäi jalutamiseks Palojärve ümbruse kaunite metsade teed-rajad, auto saab jätta avarasse Palojärve telkimisala parklasse. Maanteemuuseumi lähedal asub ka meeleolukat jalutuskäiku pakkuv Tilleoru matkarada, auto saab jätta Maanteemuuseumi parklasse.

Tartust Otepääle sõites võib külastada Pühajärve ja Murrumetsa matkaradu – parklateks Pühajärve SPA parkla ja Otepää looduskeskuse parkla – palju võimalusi suunatud radadel jalutamiseks.

Tartust Võru poole sõites Kanepi lähedale jõudes on Kooraste Kõverjärve lõkkekoht – järveäärne metsateedega hästi varustatud lõkkekoht.
Vähkjärve lõkkekoht – Võru mnt lähedal, parkla, saab omapäi jalutada metsasiseseid teid pidi (suunatud vaid mööduv rattarada – 38 km).

Põlva- ja Võrumaal võib külastada RMK matkatee autoga ligipääsetavaid lõkkekohti, kus on liikumise võimalus tähistatud matkateel - Piusa lõkkekoht, minnes üle raudtee on võimalus läbida matkarada. 
Poogandi lõkkekoht, - saab matkata Lõunalaagrisse ja tagasi mööda matkateed.
Lõunalaagri lõkkekoht ja Lõunalaagri matkarada
Lindora lõkkekoht, kust pääseb ka Piusa jõe ürgoru matkarajale.

Paganamaa kolm erinevat matkarada tutvustavad maalilist järvederohket Piiriorgu, mille hargnemispunktis asub nii lõkkekoht kui vaatetorn.
Pähnis saab Tõrvandu metsaõpperajal külastada Metsa kõlakodasid ning Pähni metsaõpperajal ammutada endasse vananeva laanemetsa hõngu ja mängida nutimängu. Piknikuks on parasjagu ruumi Pähni metsaonni juures.

Karula pikk jalgsimatkarada, Karula rattarada, Karula pikk jalgrattarada ja Karula lühike jalgrattarada.
Karula rahvuspargi külastuskeskus on suletud, aga auto on võimalik parkida külastuskeskuse parklasse ning enamus matka- ja rattaradasid algavad külastuskeskuse juurest.

Põlvamaal Taevaskodade lähedal on liikumise alternatiiviks sobiv Laari metsanduslik õpperada - auto saab jätta tee äärde. Samuti sobivad omal käel jalutamiseks kõrgete männimetsade vahel kulgevad metsateed Laari lõkkekoha ümbruses. Liikumise alternatiivina on sobivad ka Sõnajala lõkkekoha ümbruse metsad – RMK matkatee on tähistatud lõkkekohast Ahja jõe kaldal mõlemale poole.

Põlvamaal olles võib keerata ka Värska poole. Peatuspaik autole Värska lõkkekohas, sealt rattaga või jalgsi mööda Laskevälja rattarada. Autoga saab ka Poogandi lõkkekohta ja sealt Lõunalaagrisse ja tagasi.

Tartust Valga poole sõites võib nautida loodust ja metsas liikumist Elvast lõunasse jäävatel vaheldusrikkal männimetsasel maastikul kulgevatel radadel. Selleks pakuvad võimalusi näiteks Elva jõe ürgoru matkarada, Haldjarada ja Viti järve matkarada.
Samuti võib külastada Sangaste metsaparki, kus on jalutamiseks palju pargiradu ja lõkkekoht. Või sobib Soontaga telkimisalalt alguse saav Soontaga matkarada – mõnus suunatud jalutusrada kõrges männimetsas.

PÄRNU

Pärnust Ikla poole sõites leia mõnusad jalutus- ja peatuspaigad peale Uulut enne Rannametsa- Tolkuse õpperada kenade Luitemaa luidete männikutes, kus palju erinevaid metsateid ja radu.
Ka Krapi telkimisala ümbruses on mereäärsetes männimetsades meeldivaid metsaradu.

Pärnust Vändra poole sõites sõida Vändrast läbi Kellissaare lõkkekohta, kus saad teha meeldiva jalutuskäigu RMK matkateel, Mädara luidetel.

Vändrast Suure-Jaani poole Navesti maastikukaitseala luidetele. Seal saad parkida auto Vanaõuelt algava Sakala tee algusesse või Luite lõkkekohta. Samuti saab pikema jalutuskäigu planeerida Saarjõe matkarajal, parkides auto Metsavenna lõkkekohas või Kabelimäe lõkkekohas.

Pärnust tasub sõita ka Lihula poole ja peatuda Matsalu rahvuspargi keskuse parklas, kus saab suunduda Penijõe matkarajale ja jalutada RMK matkateel. Samuti pakuvad huvi Kasari vana sild ja Rumba lõkkekoht, mõlema juures on parkimisvõimalused ja saab jalutada.

Pärnust Kilingi- Nõmme poole sõites tasub Tõitojalt Häädemeeste poole keerata ja juba 8.kilomeetril märkate suunaviita, mis juhatab Rae järve matkarajale ja Rae järve telkimisalale. Seal on looduskaunis ja vaheldusrikas maastik, kus mõnusalt jalutada ning rahu ja vaikust nautida. Jälgida metsloomade ja –lindude elutegevust, kalastada ning soojemal ajal ujuda. Kindlasti on see koht, kust leiate avastamisrõõmu igal aastaajal ning kauneid fotohetki, millega täiendada oma fotoalbumit.
Rae järve matkarajalt edasi liikudes ikka Häädemeeste poole jääb teele Laiksaare loodusrada. Rada kulgeb liigirikkas ja vaheldust pakkuvas Rannametsa jõe lammimetsas. Siin kohtad Sa palju suuremõõtmelisi ja vanu puid, kuuled linnulaulu ja saad metsaonnis jalgu puhata. Ja kindlasti leiate ka siit meeliköitvaid elamisi, mida fotosilm võik jäädvustada.
Ja nüüd on Sul valida kas liikuda ikka edasi ranna poole ja jõuda Kabli looduse õpperajale või võtta suund Nigula raba õpperajale.
Kui valisid Kabli suuna, siis siinsel õpperajal, mis kulgeb piki rannikut, saad Sa tutvuda Edela-Eesti rannikumaastiku loodusega. Nautida liivase ranna merevaadet, vaadelda linde, uurida rannaniidul toimuvat või nautida merre uppuva päikese valgusmängu.
Suundudes aga Nigulasse, siis seal on võimalus nautida kogu sealset rabamosaiiki ja jalutada kõige suuremale rabasaarele Salupeaksile. Siinne raba on koht, kuhu tasub lühemaks või pikemaks ajaks tulla oma akusid laadima, meelerahu ammutama ja vaimu värskendama.

VILJANDI

Viljandist tasub sõita Navesti maastikukaitseala luidetele. Seal saad parkida auto Vanaõuelt algava Sakala tee algusesse või Luite lõkkekohta. Samuti saab pikema jalutuskäigu planeerida Saarjõe matkarajal, parkides auto Metsavenna lõkkekohas või Kabelimäe lõkkekohas.
Peale nende objektidega tutvumist on teil võimalus liikuda edasi Soomaa rahvusparki ja Hüpassaare õpperajale, matkarajale on valmis saanud ka nutikas matkamäng. Kutsume teid julgesti nutikalt matkama ja selle abil veelgi rohkem loodust avastama.

Viljandist Karksi- Nuia poole sõites tasub külastamist Sinialliku matkarada, mis kulgeb kauni Sinialliku järve kaldal ja juhatab matkaja kaunite salapäraste allikateni. Matkaja saab turnida ka muistsel linnamäel. Loodi põrguoru matkarada mida on kutsutud Loodi põrguks tema punase liivakivi paljandi tõttu ja Loodi lehisepuistu matkarada, kus poolehektariline lehisepuistu jätab oma hiiglaslike euroopa lehistega võimsa mulje.

Viljandist Kolga- Jaani poole suundudes on suurepärane võimalus sulistada noorendava toimega südamekujulises rabajärves, mille poolest on Parika väikejärve õpperada ka tuntud. Raja ümbruses on rikkalikud mustikamännikud, eemal rabas nii murakad kui jõhvikad. Parika järve vaatetorn sobib Tartu-Viljandi maanteel liikujale kiireks kõrvalepõikeks. Lühike jalutuskäik viib matkaja Parika raba servale, kus saab turvalisest vaatetornist jälgida rabamaastikul ja järveveel askeldavaid linde