Metsaviktoriini 2020 küsimused ja õiged vastused

*õiged vastusevariandid tumedas kirjas

1.-4. klass

Maksimum punktisumma - 58 punkti
1. Tänavu on aasta loomaks valitud nahkhiired, neid leidub Eestis vähemalt 14 liiki. Talvituspaiku ja päevaseid peidukohti jääb üha vähemaks, inimesed, elektrivalgus ja elektroonikaseadmed häirivad nahkhiiri aina enam. Seetõttu väheneb nende arv pidevalt. Millised laused nende loomakeste kohta on õiged?

• Nahkhiired on pimedad
• Nahkhiired orienteeruvad kuulmise abil
• Nahkhiired ei tee häält
• Kõik nahkhiired on Eestis looduskaitse all

Kommentaar: Nägemismeel on nahkhiirtel täiesti olemas, seda teadsid ka vastajad, samuti teati, kuidas nahkhiired orienteeruvad. Samuti ei ole nad tummad – lisaks ultrahelisignaalide kasutamisele saagi püüdmiseks ja orienteerumiseks on neil ka suhtlushäälitsused. Kõik nahkhiired Eestis on looduskaitse all. Mõnel juhendajal tekkis küsimus, kas kaitse all on 14 või 12 liiki. Erinevus allikates tuleneb sellest, et need 12 on liigid, keda teatakse meil püsivalt elavat – kas aastaringselt või osaks aastast mujale rännates. Nagu lindudelgi täieneb meil kohatud nahkhiireliikide nimekiri aeg-ajalt ja 2 liigi kohta on meil veel vähe andmeid nende esinemisest Eestis. Pole ju mõtet kaitse alla võtta liike, kes meil ei ela. Loe lähemalt: https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest
2. Tänavu valiti aasta puuks meie armastatud metsapuu kuusk. Kas tunned kuuske – missugune lause on õige?

• Kuusekäbi iga soomuse vahel on üks tiivakesega seeme
• Kuusekäbi iga soomuse all on kaks tiivakesega seemet
• Kuuse juured kasvavad maapinna lähedal
• Kuusk talub hästi tormi, sellest ka soovitus: „Mine metsa kuuse alla!“, kui pole katust pea kohal.

Kommentaar: Siin tekitas mõnel vastajal ja juhendajal raskusi viimane variant mille teine pool oli mõeldud piltlikustamaks vastusevarianti. Nii et mõttekas oleks olnud selle variandi pooli mitte vaadelda eraldi küsimustena vaid märkida lihtsalt, kas väide on õige või vale.
Kui variant d/4) on õige ja kuusk talub hästi tormi siis on muidugi asjakohane saata peavarjuta inimene metsa kuuse alla, ükskõik kas on tormi või mitte.
Kui variant d/4) ei ole õige ja kuusk tormiga kergesti ümber kukub siis on ka inimese tormiga kuuse alla saatmine vale.
Kuuse alla matka ajal vihmavarju võib minna küll aga tormiga seda ei soovitaks.
3. Aasta puu kuusk on metsas tähtis tegelane. Kui inimene saab kuusest väärt tarbematerjali ja jõulupuid, siis metsaelanikele on see puu toiduallikaks. Kelle tegevusjäljed on pildil?

• Põdra
• Üraski
• Rähni
• Kopra

Kommentaar: Kooretükkidel olid näha üraskikäigud, rähn aga oli kooretükid kuivanud puult maha toksinud ning üraskid ära söönud.
4. Missugusel pildil on kuusekäbi?

• Fotol 1
• Fotol 2
• Fotol 3
• Fotol 4

Kommentaar: Fotol 1 on männikäbi ülaltvaates, fotol 2 orava näritud kuusekäbi, fotol 3 Lõuna-Euroopast pärit musta männi käbi külgvaates, fotol 4 kinniste käbisoomustega kuusekäbi,
5. RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) istutas 2019. a Eesti metsadesse kokku 21 miljonit puud. Metsa istutamiseks kasvatatakse taimi RMK puukoolides. Kuidas nimetatakse seemnest kasvatatud 1-2-aastast taime?

• Istik
• Pistik
• Seemik
• Taimik

Kommentaar: Seemnest kasvatatud 1-2 aastane taim on seemik. Männi seemikud istutatakse tavaliselt kohe metsa, kuuse seemikud aga koolitatakse – istutatakse hõredamalt kas peenrasse, istutuskastidesse või konteineritesse ja kasvatatakse veel 1- 2 aastat. Siis alles saavad nendest istikud, mis istutatakse metsa.
6. Kevad on ärkamise-tärkamise aeg. Fotol on kujutatud üks meie looduse tavalisematest kevadlilledest. Mis lill on fotol?

• Võilill
• Karutubakas
• Kanakoole
• Paiseleht
• Kollane karikakar

Kommentaar: Paljud lapsed arvasid, et pildil on võilill. See on siiski paiseleht. Kui vaatate võilille õie pilti, siis temal on servades olevad keelõied laiemad ja õis on üldse „täidisõielisem“, nagu keskelt ümar õiepallike.
7. Tänavu on Eestis rahvajutu aasta. Eesti rahvajuttudes on tihti tegelasteks vaimud ja haldjad – metsas on metshaldjas ehk metsavaim, jõgedes-järvedes näkid ja vetevaimud. Igas talus olla olnud majavaim, kes oli enamasti maja, inimeste ja koduloomade kaitsja, kuid kui teda pahandati, siis võis ka kurjaks saada. Majavaimule pandi vahel kausiga piima või muud värsket toitu. Kelle kujul ilmus majavaim rahvajuttudes inimestele?

• Nirgi
• Varese
• Nastiku
• Mägra
• Kassi

Kommentaar: Kass oli koduloom, teda majavaimuks ei peetud. Vareseid eriti ei sallitud, nad olid ohuks kanapoegadele ja nokkisid kõike mida kätte said, mägrad jälle ei elanud majade juures vaid metsatihnikus. Majavaimu kehastuseks olid nastikud, keda vahel ka majaussiks kutsuti ning nirgid, kes hävitasid hiiri ja rotte.
8. Pärast raiet tuleb langile istutada uued puutaimed. Metsataimede istutamiseks kasutatakse erinevaid tööriistu. Millisel fotol (fotodel) on tööriist, mis sobib metsataimede istutamiseks?

• Fotol 1
• Fotol 2
• Fotol 3
• Fotol 4
• Fotol 5

Kommentaar: Fotol 1 on labidas, millega saab suurepäraselt istutada. Fotol 2 on istutustoru, millega istutatakse potitaimi, see on kaasaegne ja tõhus istutusvahend aga paljasjuurseid taimi sellega istutada ei saa. Fotol 3 on kaevamishark millega istutamine oleks küll päris kilplasetöö. Fotol 4 on lumelabidas mis istutamiseks küll ei sobi. Fotol 5 on istutuskiil mis oli vanasti põhiline istutamise tööriist ja kõlbab selleks ka tänapäeval.
9. Tänavu on aasta liblikaks valitud teelehe-mosaiikliblikas. Eestil on ka päris oma rahvusliblikas (fotol). Eesti rahvusliblikas on:

• Lapsuliblikas
• Pääsusaba
• Päevapaabusilm
• Harilik päevakoer

Kommentaar: Eesti rahvusliblikas pääsusaba on nii iseloomulik ja pildilt hästi äratuntav, et see küsimus raskusi ei valmistanud.
10. Fotol olevat seent nimetatakse rahvapäraselt ämmatossuks, sest seene vana viljakeha kergelt pigistades hakkab ta justkui tossu välja ajama. Tegelikult on need eosed, millega seen paljuneb. Vali välja õiged laused selle seene kohta.

• Noorena väga hea söögiseen
• Väga mürgine
• Väga haruldane
• Õige liiginimetus on harilik murumuna
• Seent on kasutatud rahvameditsiinis

Kommentaar: Harilik murumuna ehk ämmatoss on noorelt hea söögiseen ja meil päris tavaline. Vanas rahvameditsiinis kasutati murumunade eostolmu edukalt nahahaavade ravis ja haudumisvastase pulbrina.
11. Loomade jälgede tundmine aitab tundma õppida nende eluviise. Uuri fotol olevat jäljerida ja vali välja õige vastus (õiged vastused).

• Lumel on liikunud näriline
• Lumel on liikunud sõraline
• Loom on liikunud punase täpi poole
• Loom on liikunud rohelise täpi poole

Kommentaar: Siin oli õige ainult liikumissuund rohelise täpi poole. Tegu oli jänese jälgedega, kes kuulub jäneseliste hulka, s.t. ei ole näriline ega sõraline. Jänese pikad tagakäpad liiguvad hüpetel esikäppadest kahele poole mööda, seepärast ongi piklikud tagakäppade jäljed ümaramatest esikäppade jälgedest liikumise suunas eespool.
12. Metsas ei tohi kunagi korjata ega suhu panna tundmatuid marju, sest need võivad olla mürgised. Vali välja foto (fotod), millel on mürgiste viljadega taim.

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4

Kommentaar: Fotol 1 on kuutõverohi – mürgine. Fotol 2 on piibeleht ehk maikelluke – mürgine. Fotol 3 on ussilakk – mürgine. Fotol 4 on kukemari – söödav.
13. Eesti Orhideekaitse Klubi valis 2020. aasta orhideeks soo-neiuvaiba. Selle kauni lille tutvustamiseks korraldati koos ajakirjaga „Täheke“ ka joonistusvõistlus. Soo-neiuvaip on looduskaitse all. Kus see orhidee kasvab?

• Kuivas männimetsas
• Lubjarikkas madalsoos
• Rannaniidul
• Mustikamännikus

Kommentaar: Soo-neiuvaip kasvab, nagu nimigi viitab, madalsoodes ja siirdesoodes aga ka niisketel rannaniitudel. Kuivas männimetsas ja mustikamännikus teda ei leia.
Vaadake ka soo-neiuvaiba joonistusvõistluse tulemusi maikuu ajakirjast „Täheke“!
14. Tänavu tähistame Eestis looduskaitse 110. aastapäeva. Meil on 6 rahvusparki, sadu kaitsealasid, kaitse all on rändrahnud, põlispuud ja allikad. Kaitse all on ka paljud looma- ja linnuliigid. Kes fotodel olijatest on looduskaitse all?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

Kommentaar: Fotol 1 on händkakk –kaitsealune liik, fotol 2 arusisalik – samuti kaitsealune liik. Ka nastik fotol 3 on looduskaitse all, samuti valge-toonekurg fotol 5. Ainsana ei ole kaitse all mäger fotol 4. Varem oli ka mäger looduskaitse all, kuid kuna ta ei ole enam ohustatud vaid laialt levinud siis uuemates kaitsealuste liikide nimestikes teda enam pole. Selle variandi juures on kerge eksida, kui internetist andmeid otsides mitte vaadata, mis aastast need pärit on.

5.-12.klass

Maksimum punktisumma - 82

1. Aasta loomaks valitud nahkhiiri leidub Eestis vähemalt 14 liiki ja nad on ainsad imetajad meie looduses, kellel on võime lennata. Varje- ja talvituspaikade vähenemise ning häirimise tõttu väheneb nende arv pidevalt. Nii on kõik nahkhiireliigid Eestis looduskaitse all. Missugused väited nende loomakeste kohta on õiged?

• Nahkhiired on aktiivsed õhtuhämaruses ja öösel
• Nahkhiired paarituvad kevadisel pulmalennul
• Nahkhiired poegivad ja magavad rippasendis
• Osa nahkhiiri rändavad lõuna poole talvituma nagu rändlinnud
• Väiksemaid putukaid püüab nahkhiir otse suuga, suuremaid lennunaha abil

Kommentaar: Eestis elavad nahkhiired paarituvad sügisel või talvel, rändliigid aga rändel olles. Kõik teised väited on õiged. Loe lähemalt nahkhiirte elust: http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4960_4941.html
2. Tänavu on Eestis rahvajutu aasta. Meie rahvajuttudes on igasuguseid põnevaid ja kummalisi tegelasi – kratte, kodukäijaid, metsavaime jne. Tihti on jutuvestjad nende loomisel eeskuju leidnud loodusest – mõnest loomast, linnust või muust elusolendist. Üks selline paljude juttude kangelane on vahel ohtlik ja kuri, vahel aga aitab inimesi. Mõnes jutus on tal peas kuldne kroon, mõnes punane hari nagu tedrekukel. Tema liha, eriti aga punase harja söömine teeb püstirikkaks ja annab imevõimed – inimene hakkab mõistma lindude ja loomade keelt, saab teada kõik maailma tarkused. Teda on kujutanud noorelt lahkunud väga andekas kunstnik Oskar Kallis (fotol Oskar Kallise maal „Kalevipoeg“) nii maalil kui 1915. a valminud vaibal, mis hiljem kaunistas president Pätsi kabinetti. Kes see on?

Kommentaar: Oskar Kallis on kujutanud ka Siurulindu ja teisigi kummalisi olendeid kuid kirjeldatud mütoloogiline tegelane on ussikuningas. 
3. Aasta puud valitakse alates 1996.aastast. Meie armastatud metsapuu kuusk osutus valituks juba teist korda, esmakordselt oli kuusk aasta puu 1997.a. Harilik kuusk võib olla väga erineva võra kujuga, mitut tooni okastega, mitmesuguse koorega. Vali välja õige vastusevariant (õiged variandid).

• Sammaskuusk, kuldkuusk ja purpurkuusk on kuuse alamliigid
• Ussikuusk, pesakuusk ja vitskuusk on kuuse võravormid
• Kuusk on paljasseemnetaim
• Kuusel on kahte tüüpi okkaid - valguseokkad ja varjuokkad
• Noored kuusekäbid on alati punased

Kommentaar: Sammaskuusk, kuldkuusk ja purpurkuusk on kuuse vormid, mitte alamliigid. Kuusest on nii loodusest leitud ja paljundatud kui aretatud väga mitmesuguse võrakujuga, okaste ja võrsete värvusega kui ka käbide värvusega sorte ja vorme. Käbid ei ole alati kõigil kuuskedel noorelt punased, on ka kollakate ja roheliste käbidega sorte.
4. Missugusel pildil on kuusekäbi?

• Fotol 1
• Fotol 2
• Fotol 3
• Fotol 4
• Fotol 5
• Fotol 6

Kommentaar: Fotol 1 on männikäbi ülaltvaates, fotol 2 orava näritud kuusekäbi, fotol 3 Lõuna-Euroopast pärit musta männi käbi külgvaates, fotol 4 kinniste käbisoomustega kuusekäbi, fotol 5 avanenud käbisoomustega kuusekäbi, fotol 6 Põhja-Ameerikast pärit, meil parkides ja aedades kasvatatava valge männi käbi.
5. Uuendusraie lankidele, kus tingimused looduslikuks uuenemiseks on soodsad, jäetakse kasvama seemnepuud. Aasta puud harilikku kuuske nende hulgas pole, kuigi sooviksime kuuski rohkem kasvatada ja nende puitu kasutada. Miks ei jäeta kuuski seemnepuuks?

• Kuusk on pindmise juurestiku tõttu tormihell.
• Kuuseseeme ei lenda kaugele ja seemnepuu alla hakkaks liiga tihedalt noori taimi kasvama.
• Kuusepuit on nii nõutud, et seemnepuude jätmine oleks raiskamine.
• Kuusel on harva käbiaastad, mil valmib rikkalikult seemneid.
• Kuusk ei anna lagedal hästi looduslikku uuendust, sest noored tõusmed kardavad päikest ja külma.

Kommentaar: Kuuse seemnel on lennutiib ja seemneid lennutab tuul edukalt päris pika vahemaa taha. Samas on kuusel rikkalikud käbiaastad iga 5-7 aasta järel, nende vahepeal seemnepuude jätmine ei annaks efekti. Pindmise juurestiku tõttu on kuused väga tuulehellad ja lagedale langile jäetuna langeksid peagi. Samuti on noored taimed nõrga juurestikuga ja kardavad päikest ning külma. Kui tahame kuusikut uuendada, ei saa jääda lootma seemnepuudele vaid tuleb panustada taimede kasvatamisele ja istutamisele.
6. Mets pakub elupaiku kõikvõimalikele eluvormidele. Grupipildile on jäänud:

• Mustikas
• Seen
• Vetikas
• Porosamblik
• Põdrasammal

Kommentaar: Näha on mustikalehed ja karik-porosamblikud. Kuna samblikus on koos seen ja vetikas, siis on ka need variandid õiged. Vale variant on ainult põdrasammal, sest õige nimetus on põdrasamblik.
7. Üllatuslikult on tänavu aasta seeneks hoopis alpi põdrasamblik, mitte mõni harjumuspärane kübarakandja. Põhjuseks on muidugi samblike omapärane ehitus, milles seen ja vetikas sõbralikku kooselu elavad. Millised väited aasta seene kohta on õiged?

• Ta on oma eestikeelse nime saanud seetõttu, et peamised kasvukohad on Alpi mäestikus.
• Ta on nõmme-ja palumetsade ning rabade asukas.
• Põdrasamblikud on põhjapõtrade peamine talvine toit just oma kiire kasvu tõttu.
• Põdrasamblike taastumine peale raiet või tulekahju võtab kuni 100 aastat.
• Soomest eksporditakse tuhandeid tonne alpi põdrasamblikku Euroopasse dekoratsioonideks.

Kommentaar: Põdrasamblikud on aeglase kasvuga. Põhjapõtrade toiduks ei ole nad kiire kasvu tõttu vaid need loomad on toiduvaeses elukeskkonnas kohastunud samblikke sööma, nende seedesüsteemis on vastavad ensüümid, mis lagundavad samblikes olevaid kompleksseid süsinikuühendeid. Peamised kasvukohad ongi põhjapoolkera arktilised alad ja parasvöötme metsad.
8. Aasta sammal harilik valvik ja aasta seen alpi põdrasamblik on metsas mõlemad väga pilkupüüdvad. Nimetused „sammal“ ja „samblik“ kõlavad meie kõrvale üsna ühtmoodi ja nii aetakse samblaid ja samblikke tihti segamini, kuigi tänapäeva teadus on nad paigutanud sootuks erinevasse riiki. Mille poolest sarnanevad aasta sammal ja aasta seen?

• Mõlema keha eristub varreks ja lehtedeks
• Neil puuduvad juured
• Paljunevad nii eostega kui vegetatiivselt
• Kasvavad maapinnal
• Kuuluvad eostaimede hulka
• Sisaldavad klorofülli

Kommentaar: Samblikel ei ole eristatavad vars ja lehed nagu sammaldel, nende „keha“ moodustab tallus, mis alpi põdrasamblikul on tiheda põõsakese kujuliselt harunenud.
Samblad kuuluvad taimeriiki, samblikud aga on hoopis seened, kes elavad koos mikroskoopiliste vetikatega.
Uuri erinevusi näiteks: https://www.botany.ut.ee/samblikud_aed_2.pdf
9. Aasta kala lõhi ehk lõhe on hinnatud kala toidulaual ja ühtlasi üks kalameeste ihaldatumaid püügikalu. See on üks põhjustest, miks tema arvukus on tuntavalt vähenenud. Looduskaitse alla lõhi ei kuulu, kuid kalakasvatuse, paljundusprogrammide ja mitmesuguste kaitsemeetmete toeta oleks tal raske püsima jääda. Alates 2014. aastast kuulub RMK koosseisu pika ajalooga Põlula kalakasvatuskeskus. Milliseid ülesandeid täidab Põlula kalakasvatuskeskus?

• Tegeleb lõhe noorkalade kasvatamisega
• Asustab noorkalu endistesse lõhejõgedesse
• Kasvatab ja müüb vikerforelli kaubanduslikul eesmärgil
• Tegeleb teadustööga
• Kasvatab lõhe sugukarja
• Müüb harrastuspüügipileteid kalatiikidele

Kommentaar: Põlula kalakasvatuskeskus kalu ega kalapüügipileteid ei müü vaid kasvatab lõhe sugukarja, maime ja noorkalu, asustab noorkalu jõgedesse ning tegeleb vastava teadustööga.
10. Aasta liblikaks valitud teelehe-mosaiikliblikas kuulub koerlibliklaste arvukasse sugukonda. Eestis on tal sugulasi 54 liigist ja nende seas ka üsna palju sarnase tiivamustriga liike. Suhteliselt lühikest lennuaega mai lõpust juuni lõpuni kasutab liblikas selleks, et leida oma järelkasvule sobiv toidutaim. Millisel fotol (fotodel) on teelehe-mosaiikliblika röövikute peamine toidutaim Eestis?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

Kommentaar: Arvasime, et see on väga raske küsimus aga enamik vastajaid olid avastanud, et teelehe-mosaiikliblika röövikute peamine toidutaim Eestis on peetrileht (foto 2), millele liblikad eelistavad muneda. Euroopas on kirjanduse järgi eelistatud toidutaimed süstlehine teeleht ja äiatar. Miks meie teelehe-mosaiikliblikad toidutaimedega niimoodi pirtsutavad, vajab veel uurimist. Igatahes on olnud ettepanek muuta teelehe-mosaiikliblika eestikeelset liiginime seoses tema toidutaime-eelistusega Eestis. Kes tahab teemaga põhjalikumalt tutvuda, saab seda teha: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30403/Meister_Hendrik_ZOmagtoo.pdf?sequence=1&isAllowed=y
11. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutas 2019. a kokku 21 miljonit puud, kokku uuendati metsa 11 700 hektaril. Metsa on võimalik uuendada külvi või istutusega. Istutamine on küll kulukam ja töömahukam kui külv, kuid suuremad taimed suudavad paremini vastu panna peale kasvavale rohule ja võsale ning taluda ebasoodsaid ilmastikutingimusi. Kasutatakse erinevat tüüpi taimi. Kuidas nimetatakse fotol olevat istutamisel kasutatavat taimetüüpi?

• Paljasjuurne taim
• Suletud juurekavaga taim
• Potitaim
• Pakitaim
• Avatud juurekavaga taim
  

Kommentaar: Küsimuste koostajatele üllatuseks pakkusid väga paljud vastuseks varianti a) paljasjuurne taim. Tegelikult on tegu suletud juurekavaga ehk potitaimega, kuigi üksikud juured mullapallist välja ulatuvad. Paljasjuurseid taimi kasvatatakse peenras, kus neil pildil näha olevat mulla (turba)palli juurte ümber ei moodustu. Suletud juurekavaga taimed lähevad paremini kasvama, juured saavad vähem vigastada ja kuivamise oht on väiksem. Loe lähemalt näiteks: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/taimed/nouandeid-metsauuenduseks
12. Meie enamlevinud metsapuu– männi (samuti ka arukase) metsakultuuride rajamiseks on sobivad 2-aastased taimed, kuid kuusekultuurides on metsa istutamiseks otstarbekas kasutada suuremaid kuusetaimi. Selleks on vaja 2-aastased kuusetaimed ümber istutada, et neil rohkem kasvuruumi oleks ja areneks tugevam juurestik. Niisugust ümberistutamist nimetatakse:

• Pikeerimine
• Koolitamine
• Siirutamine
• Pikkimine
• Pookimine

Kommentaar: Kohad, kus saab osta nii ilupuid- ja põõsaid, viljapuid kui metsataimi on puukoolid. Seemikute ehk seemnest kasvanud 1-2 aastaste kuuse taimede ümberistutamine ongi koolitamine. Pikeerimist kasutatakse palju aianduses, see on seemnest tärganud pisikese taime (tavaliselt idulehtede või esimeste pärislehtede staadiumis) ümberistutamine koos juureotsa ära näpistamisega, et areneks parem juurestik.
13. Tänavu tähistame Eestis uute loodusradade loomisega, matkade ja sündmustega meie looduskaitse 110. aastapäeva. Tähtpäevaks loetakse 14. augustit 1910, mil Eestis sai alguse üks kaitseala – esimene kogu Baltikumis. See oli:

• Järvselja ürgmetsakvartal
• Ratva raba Alutagusel
• Vaika linnukaitseala
• Harilaiu kaitseala
• Matsalu linnuriik

Kommentaar: 14. augustit 1910 rentis Riia Loodusuurijate Ühing Saaremaa Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared, et tagada sealsetele lindudele turvalised pesitusvõimalused. Toimus see Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi eestvedamisel. Nii sündis Baltikumi esimene kaitseala. Ka teistes variantides loetletud kaitsealad on loodud ammu: aastal 1924 moodustati noore Eesti Vabariigi esimesed kaitsealad – näiteks Järvselja metsakvartal Tartu Ülikooli Kastre-Peravalla õppemetsandikus, Harilaid ja Ratva raba.
14. Aasta lind 2020 on tuttpütt – umbes sinikael-pardi suurune veelind, kel pesitsusajal uhke mustaservaline sulekrae ja peas must tutt. Eestis kohtab vahel ka teisi pütiliike. Milliseid neist on leitud meil ka pesitsemas?

• Hallpõsk-pütt
• Sarvikpütt
• Vöötnokk-pütt
• Väikepütt
• Mustkael-pütt

Kommentaar: Eestis on kohatud kõiki variantides loetletud pütiliike v.a. vöötnokk-pütt. Loe aasta linnust tuttpütist ja teistest püttidest lähemalt: https://eoy.ee/tuttpytt/aasta-lind/
15. Metsa raiumisel jäetakse langile kasvama seemnepuud. Seemnepuude ülesanne on külvata maapinnale seemneid, millest võiks tärgata uued puutaimed. Vahel ei olegi inimestel vaja puutaimi lisaks istutada, siis öeldakse, et mets uuenes looduslikult. Millal „külvab“ mänd looduslikult oma seemned maapinnale?

• Kevadel
• Suve lõpul
• Sügisel
• Talvel

Kommentaar: Mändidel kulub nii-öelda õitsemisest – emaskäbide tolmlemisest kevadel kuni seemnete valmimiseni peaaegu 2 aastat. Seepärast näeme mändidel tavaliselt nii noori rohelisi käbisid kui pruune, puitunud soomustega käbisid. Seemned valmivad teise aasta sügisel aga alles kevadine päike paneb pruunide, valminud käbide soomused avanema ja tuul kannab välja pudenevad seemned laiali.
16. Riigimetsa Majandamise Keskus hooldab kokku 224 matka- ja õpperada (2018. aasta seisuga). Radadele on ehitatud ka vaatetorne, et külastajad saaks maastikku „linnulennult“ imetleda. 2019. aasta suvel avati pildil olev huvitava disainiga 29,7 m kõrgune vaatetorn. Torn asub samanimelise õpperaja (pikkus 1,9 km) ääres ja tornist möödub ka RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. Mis vaatetorn see on?

• Harimäe vaatetorn
• Iisaku vaatetorn
• Paganamaa vaatetorn
• Valgesoo vaatetorn

Kommentaar: Info tornide ja õpperadade kohta leiate koos fotodega RMK kodulehelt www.loodusegakoos.ee
17. Eesti Orhideekaitse klubi (EOKK) valis 2020. aasta orhideeks kauni käpalise, kelle õis on kujutatud ka klubi logol. Missugusel pildil on aasta orhidee?

• Fotol 1
• Fotol 2
• Fotol 3
• Fotol 4
• Fotol 5

Kommentaar: Tänavune aasta orhidee on soo-neiuvaip (Foto 2). Selle käpalise õis on hästi äratuntav otsevaates üldiselt natuke kolmnurkse kuju järgi – kolm õielehte moodustavad sümmeetrilise „kolmtähe“, samuti on suur allapoole kaarduv huul oma valge satsilise servaga hästi iseloomulik – nagu valge pitsiline põlleke. Tavaliselt on õie üldine värvus lillakas aga esineb ka kollakate ja rohekate õitega vorme, seetõttu on õielehtede kuju alati kindlam tunnus. Rohkem infot: www.orhidee.ee