Metsaviktoriini 2022 küsimused ja õiged vastused

Metsaviktoriini 2022 küsimused ja õiged vastused

*õiged vastused tumedas kirjas
1.-4. klass
Maksimum punktisumma - 36 punkti
1. Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on 15 külastuskeskust üle Eesti. Keskustes saavad külastajad teada, kus võiks matkata või lihtsalt loodust nautida, korraldatakse näitusi, loodusõpet ja sündmusi. Kõige uuem neist (pildil) avati möödunud aastal. Mis külastuskeskus see on?
  1. Karula rahvuspargi külastuskeskus
  2. Soomaa rahvuspargi külastuskeskus
  3. Matsalu rahvuspargi külastuskeskus
  4. Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus
Viimati avati RMK külastuskeskus meie noorimas, Alutaguse rahvuspargis. Infot ja fotosid kõigist RMK külastuskeskustest leiad www.loodusegakoos.ee
 2. Lumisele teele on veebruari keskel oma jäljed jätnud üks metsloom. Jälje pikkus on ~11 cm. Kelle jäljed on pildil?
  1. Karu
  2. Kährik
  3. Saarmas
  4. Mäger
  5. Metsnugis
Sellele, et tegu on mägraga, viitab lisaks jälgede kujule ka nende suurus, mis küsimuses märgitud. Isegi väikese karu jäljed on tunduvalt suuremad, kähriku ja metsnugise omad aga palju väiksemad.
3. Tänavuse aasta orhideeks on valitud balti sõrmkäpp. Nagu viimastel aastatel ikka, said lapsed osaleda aasta orhidee joonistusvõistlusel (pildil). Missugune siis on balti sõrmkäpp? Vali õiged variandid:
  1. Roosakaslillakate õitega, millel on näha tumedamat punakaslillat mustrit
  2. Eestis väga haruldane, kõige rangema I kaitsekategooria taim
  3. Kasvab Eestis paljudes kohtades, kõige leebema III kaitsekategooria taim
  4. Kasvab ainult rabades
Balti sõrmkäpp on meil üks tavalisemaid orhideesid. Tihti vallutab ta pioneerliigina uusi kasvukohti, teda leiab isegi kraavikallastelt ja vanadest karjääridest. Siiski on ta III kategooria liigina kaitse all nagu kõik meie käpalised. Veel infot www.orhidee.ee
4. Eesti muinasjuttudes ja muistendites on juttu paljudest metsloomadest – kavalast rebasest, tugevast karust, targast siilist, kes õpetas isegi Kalevipoega. Jutte on hundist, hiirekesest, jänesest, konnast, sealt leiab ka hulga linde ja teisi elukaid. Meie rahvajuttude tegelaste hulgas pole aga kobrast. Miks vanarahvas koprast jutte ei pajatanud?
  1. Kobras oli väike ja mitte eriti huvitav tegelane
  2. Kobrast ei tuntud nii hästi kui teisi loomi, kuna ta on väga varjatud eluviisiga
  3. Kardeti kopra suuri hambaid
  4. Ajal, mil jutuvestjad neid lugusid pajatasid, kopraid Eestis ei elanud
Kobras on meil küll põline liik, kelle luid on leitud juba vanadest kiviaja asulakohtadest, kuid aastal 1841 kütiti Eestist viimane kobras ja maa jäi sellest liigist tühjaks. Kuna enamus meie loomalugudest on pärit 19. saj teisest poolest, siis sel ajal ei saadudki koprast jutte pajatada. Alles aastal 1957 taasasustati kobras Valgevenest Põhja-Eestisse Jägala jõe vesikonda. Umbes samal ajal levis ta ka ise Kagu-Eestisse, tulles Venemaalt üle Pihkva järve.
 5. Rahvasuust on tuntud ütlus:„ Kui hunti kardad, ära metsa mine“. 2021. aastal avatud RMK matkateede võrgustiku uuele harule – Hiiumaa matkateele mineja võib hea õnne korral silmata küll hunti või tema jälgi, aga on ka neid tegelasi, kellega kohtumist karta või loota pole. Kes neist loomadest ei ela Hiiumaal?
  1. Kobras
  2. Mäger
  3. Karu
  4. Ilves
  5. Mutt
Paljudele võib tulla üllatusena, et sellist mandri-Eestis tavalist looma nagu mutt Hiiumaal ei leidu. Sama lugu on karuga ja koopaelaniku mägraga. Küll aga tegutseb saarel päris palju kopraid ja leidub ka ilveseid.
 6. Eelmisel aastal möödus 130 aastat kirjanik Richard Rohu sünnist. Tema „Jutte loomadest“ on tõeline loodus- ja lastekirjanduse klassika. Jutus „Kodus ja metsas“ ründab kodukass Otut kummaline loom: „Selle pea oli lühike, koon ümardunud. Karv oli selja pool pruun, kõhu all tumedam mustjaspruun. Piki kõhualust käis segane punakaspruun vööt. Lõuaalune, kõrvaotsad ja koonuots olid kollakasvalged, ainult ninaots oli must; silmade taga oli suur lookjas laik. … Ja see loom haises hirmsasti, otsekui oleks ta ei tea missugusesse jälki auku kukkunud ja sealt siis haisuga tükkis välja roninud … Võõra looma suust tuli sellist häält nagu katsataks harakas aiateiba otsas… äkki hüppas … kassi kallale ja nüüd tuli tema suust mingit ussi susinat …“. Loom on küll väike aga teravate hammastega äge pureja, samuti osav puu otsa ronima. Kassil õnnestub end päästa alles maad mööda põgenedes, sest vastase jalad on lühikesed ja pikka maad ta joosta ei jaksa. Sama loomaga on hädas ka mäger Urask, kes küll pika ja valusa võitluse järel teda rünnanud eluka hambusse saab haarata kuid „… kus see kole hais, mis nüüd alles … levima hakkas … on ju sellekohased näärmed, kust ta ärrituse ja hädaohu korral haisvat vedelikku välja pritsib“. Nii peabki Urask talle ajutiseks koduks olnud heinakuhja maha jätma. Kes on see juttudes kirjeldatud loom?
  1. Metsnugis
  2. Naarits
  3. Kährikkoer
  4. Tuhkur
  5. Skunk
Salapärane loom oli tuhkur ehk tõhk. Kui keegi ebameeldivalt lõhnab, siis öeldakse ju, et haiseb nagu tõhk. Skunki aga Eesti looduses ei leidu, see loom elab Ameerikas ja levib seal Kanadast Põhja-Mehhikoni.
7. Tänapäeval kasutatakse puitu ehituste, mööbli ja tarbeesemete valmistamiseks päris palju. Veel 150 aastat tagasi aga valitses tõeline „puuajastu“. Hooned ja tarbeesemed tehti puust ise valmis, vaid mõni peenem mööblitükk telliti tislerilt. Ka paljud tööriistad majapidamistes olid puust – või vähemalt puust käepidemega. Milleks kasutati seda tööriista, mis leidus peaaegu igas talus?
  1. Vaigutamiseks vajalike soonte tõmbamiseks puule
  2. Puulusikate voolimiseks
  3. Paelte väljakangutamiseks
  4. Kaunistuste voolimiseks puidust esemetele
See on lusikanuga, millele viitab ka tera ümar kuju. Naelu temaga kindlasti kangutada ei saa, ka vaigutamiseks kasutati teistsuguseid tööriistu.
8. 2013. aastal leiti Eestis uus imetajaliik. Esimest seda liiki looma kohati Matsalu rahvuspargis. Nende meeliselupaikadeks on rannikualad, kus karjatatakse lambaid. Nüüdseks on need loomad levinud juba üle kogu Eesti. Toiduvalik sarnaneb tal rebasele, elupaigana kasutab urgusid või peidupaiku kivihunnikutes. Mis loomaga on tegu?
  1. Kährikkoer
  2. Ameerika naarits ehk mink
  3. Pesukaru
  4. Šaakal
Küsitu on šaakal, Lääne-Eestis juba nii tavaline loom, et maas pesitsevate lindude kaitseks hakatakse tema arvukust lindude pesitsusaladel vähendama. Eelmisel talvel oli ajakirjanduses uudis, et Tartumaa metsast leiti pesukaru, sel juhul oli aga tegu põgenenud lemmikloomaga, kes tabati ja toimetati taas koju.
 9. Vanemate puude koor kasvab paksemaks, lõheneb, muutub krobeliseks korbaks. Koorele ja selle pragudesse kasvavad samblikud ja samblatutid, need on igal puuliigil pisut erinevad. Ka korba värvi ja krobelisuse järgi saab puid ära tunda. Millisel fotol on tänavuse aasta puu pihlaka koor?
  1. Fotol 1
  2. Fotol 2
  3. Fotol 3
  4. Fotol 4
  5. Fotol 5
Fotol 1 on vana haava koor - hall, valgete samblikulaikudega ja sügavalt krobelise korbaga. Fotol 2 on kask - korbapragude vahel on näha valget kasetohtu.
Fotol 3 on männi punakat värvi korp.
Fotol 4 on kuuse koor.
Fotol 5 pihlaka koor - halli värvi ja kõige vähem kortsuline-krobeline.
10. Ajast aega on püütud linnulaulu inimkeeli tõlgendada. Meiegi teame, et tihane laulab: „Sitsikleit, sitsikleit!“ ja talvike juhatab teed: „Siit-siit saab Riiga!“ Torma kandi rahvaluulest on üles kirjutatud selline lindude jutuajamine:
  • Kaarel, Kaarel, Kaarel!
  • Mis taat, mis taat, mis taat tahad?
  • Sul noorik, sul noorik, sul noorik!
  • Jaah, jaah, jaah!
  • Kust tõid, kust tõid, kust tõid?
  • Narvast, Narvast, Narvast!
  • Ah-ah-haa, või Narvast, Narvast!
  • Mul kuaa, mul kuaa! Saarlane, saarlane!
  • Kost sealt, kost sealt, kost sealt?
  • Kaarmast. Kaarmast. Kaarmast!
  • Paras paar, paras paar, paras paar!
Kes sellist kahekõnet pidasid?
  1. Rabahaned
  2. Kaarnad ehk rongad
  3. Hallvaresed
  4. Naerukajakad
Selline vastastikku kraaksumine-vaakumine kirjeldab väga hästi hallvareste häälitsusi. Hanede kaagatamine ja naerukajakate häälitsemine on hoopis teistsugused. Ronga kohta aga on samas raamatus ütlemine: „Ronk üks va must elajas oo, teeb „ronk, ronk, ronk,“ niukest va hullu häält“.
11. Aasta puu pihlakas õitseb mais ja juunis, mil puud on täis ilusaid kollakasvalgeid õisikuid. Sügiseks valmivad viljad on C-vitamiini ja paljude muude kasulike ainete poolest rikkad. Missugune on pihlaka vilja õige nimetus?
  1. Tõrsik
  2. Õunvili
  3. Mari
  4. Koguvili
  5. Kupar
Pihlakas on roosõieliste sugukonnast nagu õunapuugi ja tema vili on nagu väike õun ehk õunvili.
12. Liblikate tiibu katavad mitmevärvilised soomused, mis asuvad servapidi üksteisel nagu katusekivid. Erinevat värvi soomuste gruppidest moodustub tiivamuster, mis liblikale võib olla tähtis enda varjamiseks või hoopis tähelepanu tõmbamiseks. Meie saame tiivamustri järgi ära tunda, mis liblikaliigiga on tegemist. Millisel fotol on 2022 aasta liblikas vareskaera-aasasilmik?
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
Fotol 1 on harilik tumesilmik
Fotol 2 on aasta liblikas vareskaera-aasasilmik
Fotol 3 on leek-kuldtiib
Fotol 4 on päevapaabusilm
Fotol 5 on leinaliblikas
13. Tänavu saab 25 aastaseks RMK Elistvere loomapark. Elistveres saab näha ja tundma õppida meie kodumaiseid loomi, lisaks elavad siin ka mõned põnevad tegelased mujalt maailmast. Pildil on emane põhjapõder Maare, kes sobiks jõuluvana saani juhtpõdraks palju paremini, kui jõulujuttudes sel kohal olev Rudolf. Miks?
  1. Emased põhjapõdrad on suuremad ja tugevamad ning jaksavad paremini saani vedada
  2. Maarel ja teistel emastel põhjapõtradel on jõulude ajal uhked sarved, isased põhjapõdrad aga ajavad sarved juba enne jõule maha ja on nudipäised
  3. Maare suuri silmi ääristavad talvel väga ilusad pikad ripsmed
  4. Emastel põhjapõtradel on talvel paksem ja soojem karv kui isastel
Isased põhjapõdrad on tavaliselt suuremad ja tugevamad kui emased kuid kuna jõuluvana põhjapõdrarakendit kujutatakse alati toredate sarvekroonidega, siis saavad need olla ainult emased põhjapõdrad - isased on lihtsalt jõulude ajaks juba sarved maha ajanud. Mis puutub ripsmetesse, siis need langevad kõigil põhjapõtradel talvel välja ja kasvavad kevadel uuesti. Talvel oleks oht, et ripsmed jäätuvad lumetormis, suvel on neid aga vaja silmade kaitsmiseks putukate eest.
14. Tänavune aasta sammal on linnusulgede moodi kaarduvate võsudega sulgjas õhik. Ta kasvab vanades lehtpuu- ja segametsades, on vääriselupaiga tunnusliik ja looduskaitse all (III kaitsekategooria). Millisel fotol on sulgjas õhik?
  1. Fotol 1
  2. Fotol 2
  3. Fotol 3
  4. Fotol 4
  5. Fotol 5
Fotol 1 on metsakäharik, fotol 4 on lehviksammal ja fotol 5 laanik. Need on meie tavalised metsasamblad, mis kasvavad tavaliselt maapinnal. Fotol 2 on tiivik, aasta sammal sulgjas õhik on fotol nr 3. Kuna ta kasvab just vanade lehtpuude tüvedel, on sulgjas õhik ohustatud kasvukohtade vähenemise tõttu.
15. Metsloomade väljaheidete tundmine aitab teadlastel, jahimeestel ja metsakasvatajatel loomi loendada, saada teadmisi nende toitumise, käitumise ja elupaikade kohta. Enamik metsloomi väldib inimesi ja eriti tihti me neid ei kohta. Nii aitab igasuguste pabulate ja junnide tundmine ka tavalisel metsas jalutajal teada saada, millised loomad seal elavad. Mis looma või linnu omad on need väikesed kollakad pabulad?
  1. Metsnugis
  2. Teder
  3. Siil
  4. Leethiir
  5. Lendorav
Fotol on lendorava pabulad vana haava koorel. Pisikesed nagu hiirel, kollakat värvi annab pabulatele puude urbade söömine.

5.-12. klass
Maksimum punktisumma - 76 punkti1. Tänavuse aasta looma, karu, nimega on rahvasuu ristinud ka hulga taimeliike. Kõigile on tuntud karulauk (pildil). Tihti on taimele karu nime andmise põhjuseks see, et taim on karvane ehk rahvakeeli karune. Paljud neist nimetustest on botaanikas ametlikult kasutusele võetud, mõned aga jäänud rahvakeelde ja taimeraamatutes tunneme sama taime hoopis teise nime all. Missugused neist on taimeteaduses kasutusel olevad taimenimetused ?
  1. Karutubakas
  2. Karukeel
  3. Karuohakas
  4. Karuputk
  5. Karukäpad
  6. Karusammal
Taimeteaduses on kasutusel kõik nimevariandid peale karukäppade - rahvapärane taimenimetus, mida on mõnel pool kasutatud nii erinevate taimede kohta nagu aas-karukell ja suur käopõll. Seepärast ongi väga oluline tunda taimede ametlikke, botaanilisi nimetusi, et rahvapäraseid nimesid kasutatakse piirkonniti väga erinevate taimede nimetamiseks.
 2. Metsaraiest räägitakse palju. Sageli ei teata seejuures aga õigeid sõnu ja nende tähendusi. Meedias on palju kirjutatud eelmise aasta lõpus toimunud maailma kliimakonverentsist. 105 riigi juhid kirjutasid seal alla kokkuleppele, et metsa raadamine lõpetatakse 2030. aastaks. Mis on metsa raadamine, mis tegevus keelatakse?
  1. Alalt raiutakse kõik puud. Võimalusel jäetakse seemnepuid, mis külvaksid looduslikku uuendust ja samuti säilikpuid elurikkusele. Paari aasta jooksul istutatakse puutaimed uue metsa jaoks.
  2. Alalt raiutakse kõik puud, et võtta maa kasutusele mingil muul otstarbel, näiteks tee rajamiseks või hoonete ehitamiseks.
  3. Raadamist on tehtud fotol 1
  4. Raadamist on tehtud fotol 2
  5. Raadamine on sama mis lageraie
Raadamine ei ole sama mis lageraie, kuigi seda sageli ekslikult arvatakse. Lageraielangile istutatakse või külvatakse uued puud või aidatakse seal kaasa looduslikust uuendusest uue metsa kasvamisele. Raadamise puhul aga raiutakse mingi ala lagedaks, et võtta maa kasutusele mingil muul otstarbel, näiteks tee rajamiseks või hoonete ehitamiseks ja see koht jääb kas jäädavalt või vähemalt väga pikaks ajaks metsata.
3. Tänavu valiti aasta kalaks ahven. See ilus, erksate värvidega kala on meie vetes väga tavaline, mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Missugused allpool olevatest väidetest vastavad tõele?
  1. Ahvenate värvus oleneb elukohast – selgeveelistes järvedes on nad heledamad ja värvikad, turbajärvedes täiesti tumedad
  2. Ahvena rahvapärane nimetus on pritsimees
  3. Ahven on röövkala
  4. Kui kalaretkel püüti esimesena ahven, ennustas see head kalasaaki, teda peeti õnnekalaks
Ahven on Eestis väga hinnatud ja tuntud kalaliik, kõik väited tema kohta olid õiged Loe veel ahvenast ja teistest kaladest: www.kalapeedia.ee

 4. Matsalu rahvuspargis Penijõel asuvas ohustatud liikide taastamiskeskuses kasvatatakse üles tuhandeid ühe kadumisohus oleva liigi esindajaid, et neid siis loodusesse viia ja sellega nende asurkondi turgutada. Keda kasvatatakse?
  1. Foto 1 - Ebapärlikarp
  2. Foto 2 - Tähnikvesilik
  3. Foto 3 - Juttselg-kärnkonn ehk kõre
  4. Foto 4 - Rohukonn
Matsalus kasvatatakse kullestest juttselg-kärnkonna ehk kõre noori isendeid ning lastakse neid hiljem loodusesse. Ebapärlikarbi noorjärke kasvatatakse RMK Põlula kalakasvanduses.
5. Selle looduskaitsja ja ornitoloogi sünnist möödub tänavu 110 aastat. Eestis antakse juba üle 30 aasta välja temanimelist looduskaitsepreemiat. Tema algatusel loodi Lääne-Eestisse lindude ja nende elupaikade kaitseks looduskaitseala, mis tähistab tänavu 65. juubelit. Kes on see looduskaitsja ja millisest kaitsealast on jutt?











  1. Artur Toom ja Vilsandi linnukaitseala
  2. Eerik Kumari ja Matsalu looduskaitseala (praegu Matsalu rahvuspark)
  3. Gustav Vilbaste ja Nigula looduskaitseala
  4. Jaan Eilart ja Luitemaa looduskaitseala
6. Vanemate puude koor kasvab paksemaks, lõheneb, muutub krobeliseks korbaks. Koorele ja selle pragudesse kasvavad samblikud ja samblatutid, need on igal puuliigil pisut erinevad. Ka korba värvi ja krobelisuse järgi saab puid ära tunda. Fotodel olevad puud on kõik umbes 100-aastased. Missuguse puu koor on fotol 1?
  1. Haab
  2. Mänd
  3. Kuusk
  4. Kask
  5. Pihlakas
Fotol 1 on vana haava koor - hall, valgete samblikulaikudega ja sügavalt krobelise korbaga.
7. Missuguse puu koor on fotol 2?
  1. Haab
  2. Mänd
  3. Kuusk
  4. Kask
  5. Pihlakas
Fotol 2 on kask - korbapragude vahel on näha valget kasetohtu.
8. Missuguse puu koor on fotol 3?
  1. Haab
  2. Mänd
  3. Kuusk
  4. Kask
  5. Pihlakas
Fotol 3 on männi punakat värvi korp.
9. Missuguse puu koor on fotol 4?
  1. Haab
  2. Mänd
  3. Kuusk
  4. Kask
  5. Pihlakas
Fotol 4 on vana kuuse kuuse koor, krobeline aga ilma sügavate lõhedeta ja samblikuga kaetud.
10. Eesti looduses kasvab 40 liiki orhideelisi ehk käpalisi. Kõik meil looduslikult kasvavad käpalised on looduskaitse all. Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis tänavu aasta orhideeks balti sõrmkäpa ja tutvustab seda liiki lähemalt kodulehel orhidee.ee. Paljudel käpalistel on erinevat tooni roosakad, lillakad või punakad õied. Selleks, et õiget liiki ära tunda, tuleb lähemalt uurida õie ja selle osade kuju, mustrit, õie kandelehtede suurust jne. Missugusel fotol on balti sõrmkäpa õied?
  1. Fotol 1
  2. Fotol 2
  3. Fotol 3
  4. Fotol 4
  5. Fotol 5
Fotol 1 on harilik käoraamat
Fotol 2 on kahkjaspunane sõrmkäpp
Fotol 3 on balti sõrmkäpp
Fotol 4 on hall käpp
Fotol 5 on Russowi sõrmkäpp
Veel infot: www.orhidee.ee
11. Eelmisel aastal möödus 130 aastat kirjanik Richard Rohu sünnist. Tema „Jutte loomadest“ on tõeline loodus- ja lastekirjanduse klassika. Loomadele on raamatus omistatud küll inimlikke omadusi, nad mõtlevad ja räägivad omavahel, on kas „head“ või „halvad“, kuid sellele vaatamata on Roht loomade välimust, käitumist ja elupaiku kirjeldanud tõetruult ja äratuntavalt. Jutus „Kodus ja metsas“ ründab kodukass Otut kummaline loom: „Selle pea oli lühike, koon ümardunud. Karv oli selja pool pruun, kõhu all tumedam mustjaspruun. Piki kõhualust käis segane punakaspruun vööt. Lõuaalune, kõrvaotsad ja koonuots olid kollakasvalged, ainult ninaots oli must; silmade taga oli suur lookjas laik. … Ja see loom haises hirmsasti, otsekui oleks ta ei tea missugusesse jälki auku kukkunud ja sealt siis haisuga tükkis välja roninud … Võõra looma suust tuli sellist häält nagu katsataks harakas aiateiba otsas… äkki hüppas … kassi kallale ja nüüd tuli tema suust mingit ussi susinat …“. Loom on küll väike aga teravate hammastega äge pureja, samuti osav puu otsa ronima. Kassil õnnestub end päästa alles maad mööda põgenedes, sest vastase jalad on lühikesed ja pikka maad ta joosta ei jaksa. Sama loomaga on hädas ka mäger Urask, kes küll pika ja valusa võitluse järel teda rünnanud eluka hambusse saab haarata kuid „… kus see kole hais, mis nüüd alles … levima hakkas … on ju sellekohased näärmed, kust ta ärrituse ja hädaohu korral haisvat vedelikku välja pritsib“. Nii peabki Urask talle ajutiseks koduks olnud heinakuhja maha jätma. Kes on see juttudes kirjeldatud loom?
  1. Metsnugis
  2. Naarits
  3. Kährikkoer
  4. Tuhkur
  5. Skunk
Salapärane loom oli tuhkur ehk tõhk. Kui keegi ebameeldivalt lõhnab, siis öeldakse ju, et haiseb nagu tõhk. Skunki aga Eesti looduses ei leidu, see loom elab Ameerikas ja levib seal Kanadast Põhja-Mehhikoni.
12. Fotol on Ruhnu saare puukirik. Mille poolest on see kirik eriline?
  1. Ehitatud käsitsi, ajalooliste meetodite ja tööriistadega, väljast tõrvatud puutõrvaga
  2. Ehitatud vastupidavast ja vaigusest siberi lehisest
  3. Ehitatud hukkunud laevade vrakkidelt võetud puidust
  4. Teadaolevalt vanim puitehitis Eestis
Ruhnu puukirik, õieti Ruhnu Püha Magdaleena kirik, vanim säilinud puitehitis Eestis. 1643–44 ehitatud alghoone koosnes piklikust pikihoonest ja sellega idas liituvast kitsamast kooriruumist altariga. Algselt vooderdamata seinad on tahutud ristpalkidest kalasabatapp-puhasnurgaga, katus laudadest. Tõenäoliselt 1755 ehitati barokse torniga lääne-eeskoda. Kirik ei ole ehitatud hukkunud laevadelt võetud puidust, kuigi lääneküljele on kaunistusena paigutatatud kumer lill¬dekooriga puidust kaar, mis oletatavasti pärineb hukkunud laevalt.
 13. 2021 aasta sügisel avatud Hiiumaa matkatee on Eestimaad läbiva RMK matkateede võrgustiku kõige uuem ja ka kõige lühem haru. Vaatamata „ vaid“ 234 kilomeetrile leidub seal siiski palju vaatamisväärset. Nagu hiidlased ise armastavad öelda:„ Hiiumaa on väljast väike, aga seest suur“. Millised vaatamisväärsused jäävad Hiiumaa matkateele?
  1. Huvitav kivikülv      
  2. Meteoriidikraater        
  3. Eesti suurim liivik        
  4. 400 meetri pikkune pank      
  5. Lääne-Eesti kõrgeim punkt  
Hiiumaa matkatee äärest leiab kõik need vaatamisväärsused ja veel palju muud huvitavat. Vaata lähemalt: www.loodusegakoos.ee
 14. RMK Hiiumaa matkateel saab näha saare kaunist ja omapärast loodust, mõnel pool ka tutvust teha siinsete lugude-legendidega. Enne esimest peatuskohta möödub matkaline põnevast paigast ja vaatamisväärsusest, millest Villem Grünthal-Ridala on rahvajuttude põhjal loonud ballaadi „Kurati paja“. Nimelt olla selles paigas asunud Vanapagana sepipada. Mis kohaga on tegu?
  1. Kurisu neeluauk
  2. Kallaste pank
  3. Põlise leppe kivid
  4. Remmelko lõkkekoht
15. Liblikate tiibu katavad mitmevärvilised soomused, mis asuvad servapidi üksteisel nagu katusekivid. Erinevat värvi soomuste gruppidest moodustub tiivamuster, mis liblikale võib olla tähtis enda varjamiseks või hoopis tähelepanu tõmbamiseks. Meie saame tiivamustri järgi ära tunda, mis liblikaliigiga on tegemist. Millisel fotol on 2022 aasta liblikas vareskaera-aasasilmik?
  1. Foto 1
  2. Foto 2
  3. Foto 3
  4. Foto 4
  5. Foto 5
Fotol 1 on harilik tumesilmik
Fotol 2 on aasta liblikas vareskaera-aasasilmik
Fotol 3 on leek-kuldtiib
Fotol 4 on päevapaabusilm
Fotol 5 on leinaliblikas
16. Eesti muinasjuttudes ja muistendites on juttu paljudest metsloomadest – kavalast rebasest, tugevast karust, targast siilist, kes õpetas isegi Kalevipoega. Jutte on hundist, hiirekesest, jänesest, konnast, sealt leiab ka hulga linde ja teisi elukaid. Meie rahvajuttude tegelaste hulgas pole aga kobrast. Miks vanarahvas koprast jutte ei pajatanud?
  1. Kobras oli väike ja mitte eriti huvitav tegelane
  2. Kobrast ei tuntud nii hästi kui teisi loomi, kuna ta on väga varjatud eluviisiga
  3. Kardeti kopra suuri hambaid
  4. Ajal, mil jutuvestjad neid lugusid pajatasid, kopraid Eestis ei elanud
Kobras on meil küll põline liik, kelle luid on leitud juba vanadest kiviaja asulakohtadest, kuid aastal 1841 kütiti Eestist viimane kobras ja maa jäi sellest liigist tühjaks. Kuna enamus meie loomalugudest on pärit 19. saj teisest poolest, siis sel ajal ei saadudki koprast jutte pajatada. Alles aastal 1957 taasasustati kobras Valgevenest Põhja-Eestisse Jägala jõe vesikonda. Umbes samal ajal levis ta ka ise Kagu-Eestisse, tulles Venemaalt üle Pihkva järve.
 17. Eesti on suurte rändrahnude poolest kõige rikkam ala Euroopas. Vanasti, kui ei teatud, et hiigelkivid sattusid meie maale jääajal paksu jääliustiku sees, mõeldi nende kohta välja palju jutte ja legende. Nii on põhjarannik täis Kalevipoja kive, Ülemiste järve kalda ääres lebab Lindakivi ning suurte kivide loopijaid ning tassijaid on juttudes teisigi. Kuskohast aga võime leida Tõllukivid, mis on nime saanud vägilase Suure Tõllu järgi?
  1. Hiiumaalt Orjakult
  2. Saaremaalt Lümanda lähedalt
  3. Läänemaalt Haeska külast
  4. Pärnumaalt Kablist
Suur Tõll on rahvajuttudes just saartega seotud vägilane ja nii kohtab ka Tõllukivisid Saare- ja Hiiumaal, üks on eksinud ka Läänemaale. Kabli lähistel on küll suuri rändrahne - näiteks Aruoja, Arumetsa, Kiviaru, Pilsi - kuid mitte Tõllukivi.
18.  RMK rakendab alates 2003. aastast sellist korda, mille kohaselt loobutakse riigimetsas 15. aprillist kuni 15. juunini enamikest raietöödest. See kord kehtib seniajani enamikes metsatüüpides. Mis on selle eesmärk?
  1. Seenhaiguste, eriti juurepessu leviku vähendamine
  2. Lindude, imetajate, roomajate jt kaitse pesitsus- ja poegimisajal
  3. Õrnade metsamuldade kaitse
  4. „Linnurahu“ kehtestamine
Tegu ongi raierahuga ehk linnurahuga, mis hakkas tänavu riigimetsas kehtima juba kahekümnendat aastat. Selle eesmärgiks ja kehtestamise põhjuseks on kõik eelpool nimetatud asjaolud, seega on õiged kõik variandid.
 19. Metsloomade väljaheidete tundmine aitab teadlastel, jahimeestel ja metsakasvatajatel loomi loendada, saada teadmisi nende toitumise, käitumise ja elupaikade kohta. Enamik metsloomi väldib inimesi ja eriti tihti me neid ei kohta. Nii aitab igasuguste pabulate ja junnide tundmine ka tavalisel metsas jalutajal teada saada, millised loomad seal elavad. Mis looma või linnu omad on need väikesed kollakad pabulad?
  1. Metsnugis
  2. Teder
  3. Siil
  4. Leethiir
  5. Lendorav
Fotol on lendorava pabulad vana haava koorel. Pisikesed nagu hiirel, kollakat värvi annab pabulatele puude urbade söömine.
 20. Aasta 2022 lind on metskurvits ehk nepp. Seda pontsakat pruunikirjut metsalindu märgatakse kõige rohkem kevadiste mängulendude ajal, kui isalind krooksuvalt häälitsedes piki metsasihte ja metsaservi lendab. Tal on pikk nokk, millega metsakõdust ja mudast ussikesi ja putukaid songida ning oma suuruse kohta üllatavalt lühikesed jalad. Pojad võivad lühikest maad lennata juba 10 päeva pärast munast koorumist. Missugusel pildil on metskurvitsa pesa?
  1. Fotol 1
  2. Fotol 2
  3. Fotol 3
  4. Fotol 4
  5. Fotol 5
Fotol 1 on aasta linnu metskurvitsa pesa
Fotol 2 on meriski pesa
Fotol 3 on sinikaelpardi pesa
Fotol 4 on öösorri pesa
Fotol 5on jõgitiiru pesa
Äratundmisel oli kindlasti abiks teadmine, et metskurvits teeb pesa niisketes vanades metsades maapinnale, mitte ei pesitse kiviklibusel rannal või lagedas nõmmemännikus.

Viktoriinid