Metsaviktoriini 2015 küsimused ja õiged vastused

*õiged vastused tumedas kirjas

1. - 4. klass

1. Eesti aasta puud valitakse 1996. aastast. Nüüd on järg jõudnud põõsataoliste puude kätte. Missugustel fotodel on tänavuse aasta puu viljadega oks?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

2. Puude ja põõsaste ilusad värvilised viljad meelitavad end suhu pistma. Missuguseid eelmise küsimuse fotodel olevaid põõsaid ei oleks hea istutada lasteaia õuele, kuna viljad on mürgised?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

3. 2015. aasta on kuulutatud Rahvusvaheliseks Mulla-aastaks. Muld ei ole lihtsalt ühtlane must või pruun mass, vaid näeb ristlõikes pigem välja nagu kihiline tort. Kõik need kihid on kujunenud väga pika aja jooksul – näiteks 1 cm huumuskihi tekkeks võib kuluda üle 500 aasta. Eestis on üle saja erineva mullaliigi.
Eesti Maaülikooli Mullamuuseumi kodulehelt saab meie muldade kohta palju teada ning ka meie küsimuse juures olevad muldade pildid on pärit sellelt lehelt. Teist aastat valitakse meil aasta mulda. Milline on Eesti 2015. aasta muld?

• Foto 1
• Foto 2, paepealne muld
  
• Foto 3
• Foto 4

4. Kuuendat korda valis Eesti Orhideekaitse klubi aasta orhidee. Kõik meie 36 looduslikku orhideed on väga huvitavad taimed, aasta käpp 2015 on aga eriti põnev tegelane. Ta meelitab putukaid end tolmeldama õite ainulaadse kuju ja värviga ning ka õite lõhn sarnaneb emaste kaevurherilaste omaga. See meelitab kohale isased putukad, kes arvavad, et tegemist on emastega, saavad aga kaasa õietolmupakikese, et see järgmisele õiele kanda. Kuna õites tegelikult ei olegi nektarit, siis käitub see orhidee putukate suhtes tõelise petturina. Missugusel fotol on 2015. aasta orhidee?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4

5. Alates 2011. aastast valitakse Euroopa aasta puud, et juhtida tähelepanu vanadele puudele, mida me peaksime hoidma ja kaitsma. Sellel võistlusel ei ole oluline puu ilu, suurus ega vanus, vaid tema lugu ja seotus inimestega. Eesti osales tänavu esimest korda. Euroopa aasta puu kodulehel sai igaüks lemmikpuule oma hääle anda, sealt on pärit ka küsimuste juures olevad pildid. Missugune puu võitis Euroopa aasta puu tiitli?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5
  

6. Alates 1995. aastast on Eesti ornitoloogiaühing valinud Eesti aasta linnu. Tänavune aasta lind on Euroopa arvukaim röövlind, meil III kategooria kaitsealune liik. Talveks lendab ta enamasti lõuna poole ning meil võib teda kohata märtsist oktoobrini.
Rongasuurune tugev lind toitub väikestest imetajatest: hiirtest, jänestest ning ei ütle ära ka lindudest. Harvemini sööb roomajaid, kahepaikseid, vihmausse ja suuri putukaid. Toitub ka raibetest. Missugusel pildil on aasta lind?

• Foto 1
• Foto 2, hiireviu
  
• Foto 3
• Foto 4

7. Vanadelt fotodelt on tihti päris raske ära tunda, mis tööd seal tehakse. Muutunud on tööriistad ja töö tegemise viisid. Mis tööd tehakse juuresoleval pildil?

• Istutatakse puutaimi
• Rullitakse teed
• Kobestatakse põldu
• Kogutakse ravimtaimi

8. Tänavuseks aasta loomaks on kuulutatud metssiga. Vanasti olid paljudel loomadel teistsugused nimetused. Mõnd looma ei julgetud aga nimepidi nimetada – kardeti, et äkki tulebki kohale! Nii öeldi näiteks hundi kohta võsavillem või hallivatimees. Kuidas nimetati vanasti metssiga?

• Torunina        
• Pahr
• Metsatöll        
• Sorusaba        
• Kaber

9. Vanasti kasutati nahksaabaste, hobuserakmete, vankrite ja paljude muude majapidamises vajalike asjade määrimiseks tökatit. See haises küll tugevasti, kuid kaitses niiskuse eest, muutis naha pehmeks ja vastupidavaks. Tökatit sai puukoorest, mis tihedalt kokku pakiti ja kuumutati nii, et õhk eriti juurde ei pääsenud – kas mullaga kaetult või vana paja all. Millise puu koort kasutati tökati tegemiseks?

• Kask
• Mänd
• Kuusk
• Saar
• Kikkapuu

10. Igal meie metsades, põldudel, veekogudes ning teistes elukohtades elutsevatel loomadel on oma eeldatav eluiga. Kui haigus või õnnetus vahele ei sega, keegi maha ei murra, võib põder elada umbes 15-aastaseks. Hiirtele on elupäevi antud heal juhul kahe aasta jagu ning ühepäevikud on oma nime väärilised – nende valmikud peavad leppima paarist tunnist paari päevani kestva eluga. Missugune on teadaolevalt kõige vanemaks elanud Eesti loomariigi esindaja?

• Harivesilik
• Ebapärlikarp
• Ilves
• Säga
• Eremiitpõrnikas

11. Looduses on kummalisi värve ja vorme. Kes või mis end nende taga peidab? Pildil on puugipask. Vali välja õige väide/väited.

• On väljaheide ehk ekskrement
• On seen
• Paljuneb eostega
• On elusolend
• On liikumisvõimeline

Kuna see küsimus ja vastusevariandid tekitasid segadust, siis lisame siia juurde Erast Parmasto poolt kirjutatud selgituse.

LIMAKUD ON ÜHED KAUNIMAD, ÜRGSEMAD JA PÕNEVAMAD ELUSOLENDID. LIMAK EI OLE TAIM, LOOM EGA SEEN. Nad liiguvad tillukeste limatompudena puukõdus edasi ja seedivad kõik ette jäävad bakterid, seenespoorid, eosed jms toidu nagu loomad ära. Liiguvad umbes kellaosuti kiirusega.
Limakud ei paljune nagu seened, vaid viburitega rändeosed või amööbi kombel liikuvad rakud paarituvad omasugustega. Nad on ühed maailma vanimad elanikud.
Vanarahvas nimetas neid puugipasaks, kratisitaks, pilvetükkideks, kartis neid ja kasutas enda kaitsmiseks tõrjemaagiat. Esimese limakuna mainiti kirjalikult 1654.a. hundipiima.”
Küsimus ja vastusevariandid olidki niimoodi valitud, et selle põneva organismirühma iseärasustest aimu anda.
12. Tänavune aasta on Eestis kuulutatud Muusika-aastaks, mille tunnuslauseks on: „Kõlab hästi!“ Pillide valmistamiseks kasutatakse mitmesuguseid kodu- ja võõramaiseid puuliike. Missuguse meie kodumaise metsapuu puit on teadlaste ja pillimeistrite arvates parima kõlaga?

• Kask
• Nulg
• Sanglepp
• Kuusk
• Kadakas

13. Metsloomade elust lasevad meil aimu saada jäljed lumel aga ka puutüvedel või mudas. Missugusel fotol on 2015. aasta loomaks kuulutatud metssea tegutsemisjäljed?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5
• Foto 6

14. Mõned Eestisse juba hulk aega tagasi levinud taimed on meil tavaliseks umbrohuks saanud. Pildil olev mitmeaastane rohttaim levis siia juba 18. sajandi lõpul. Põllumeestel on raske teda tõrjuda pika juure tõttu. Virumaal rääkis rahvasuu, et :“ … juur olla nii pikk, et ulatuda otsapidi Ameerika välja, kus siis olevat tal sõlm otsas.“ Ladvaotsad, noored lehed ja varred kõlbavad tal aga süüa, neid on lisatud suppidele ja söödud toorelt. Mis taim see on?

• Karuputk
• Põldrõigas
• Tõlkjas
• Võilill

15. Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on üle Eesti külalisi vastu võtmas kokku 14 looduskeskust. Igas on midagi huvitavat ja põnevat. 2014. aastal avati ühe looduskeskuse õuel olevas mõisaaegses karjalaudas uhiuus püsinäitus „Metsas on väge!“ (pildil). Millisest looduskeskusest leiad selle püsinäituse?

• Viimsi looduskeskus
• Aegviidu looduskeskus
• Soomaa looduskeskus
• Oandu looduskeskus

16. Eestis armastatakse väga seenel käia. RMK looduses liikuja kodulehelt www.loodusegakoos.ee leiab lisaks söögiseente tutvustusele isegi soovitusi, millisesse metsa seenele võiks minna. Tark seeneline tunneb ka muid seeni peale männiriisika, kivipuraviku või kukeseene. Näiteks harilikul kukeseenel on palju väga maitsvaid sugulasi. Millistel fotodel on kukeseene sugulasliigid, mis kõik kõlbavad ka värskelt, ilma kupatamata pannile panna?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5
• Foto 6

17. Tark seeneline korjab ainult neid seeni, mida kindlasti tunneb. Kõik eelmise küsimuse fotodel olevad seened ei ole söödavad, üks neist on isegi mürgine. Söömisel põhjustab see mao- ja soolehäiretega mürgistust. Missugusel fotol on mürgine seen?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5
• Foto 6

18. See loom on meie metsade kõige arvukam imetaja. Täpset arvu ei tea keegi, kuid arvatakse, et neid on umbes 200 miljonit, igal hektaril sadakond looma. See „miljonirahvas“ toitub rohelistest taimedest, marjadest, seentest, seemnetest. Talvel on tähtsaks toiduallikaks noorte puude koor, seetõttu kahjustavad nad tihti metsakultuure. Mis loom see on?

• Mets-karihiir
• Halljänes
• Metskits
• Leethiir
• Orav

19. Hooletust tuletegemisest ja kulupõletamisest alguse saanud metsa- ja maastikupõlengutes saab igal aastal kannatada mets. Samuti satub ohtu ka inimeste vara ja elu. Hukule on määratud ka tohutu hulk putukaid, väiksemaid ja suuremaid loomi. Tänavu on päästjad kustutanud juba üle kolmesaja maastikupõlengu. Tuleohtlikul ajal ootab kulu põletajat ja muude tuleohutuseeskirjade rikkujat suur trahv või isegi kriminaalkaristus. Millal  on tänavu Eestis välja kuulutatud tuleohtlik aeg?

• 20. märtsist sügisvihmade saabumiseni
• 1. maist 1. septembrini
• Suve algusest sügise alguseni
• Aasta läbi

20. Eestis elab 9 liiki konnasid ja kärnkonnasid, kes kõik koevad vette. Konnakudust (munadest) arenevad kullesed, moondumise käigus arenevad neil jalad ja kaob saba. Tavaliselt on kullesed pisikesed (nagu hariliku kärnkonna kullesed fotol 1). Ühel meie konnal on aga kulles kuni kaks korda täiskasvanud konnast suurem ja võib olla isegi rohkem kui 15 cm pikk. Milline konn see on?

• Järvekonn
• Tiigikonn
• Mudakonn
• Rohukonn

21. Eesti metsades on metsatööd nii palju, et ainuüksi inimkätega seda kõike ära ei tee. Seetõttu on meil  ajapikku kasutusele tulnud igasuguseid „abilisi“. Vanade kahemehesaagide ja palgiveoks kasutatud hobuste asemel on metsatöödel nüüd abiks mootorsaed ja suurem metsatehnika: metsalangetus- ja metsaveotraktorid, mille kohta metsamehed ütlevad lihtsamini „harvesterid“ ja „forwarderid“. Leia alljärgnevatelt piltidelt need metsamasinad, mille kohta metsamees ütleb „harvester“.

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

5. - 12.klass

1. Alates 2011. aastast valitakse Euroopa aasta puud, et juhtida tähelepanu vanadele puudele kui suurele looduslikule ja kultuurilisele rikkusele, mida me peaksime hoidma ja kaitsma. Sellel võistlusel ei ole oluline puu ilu, suurus ega vanus, vaid tema lugu ja seotus inimestega. Eesti osales tänavu esimest korda. Euroopa  aasta puu kodulehel sai igaüks lemmikpuule oma hääle anda, sealt on pärit ka küsimuste juures olevad pildid. Missugune puu võitis tänavu Euroopa aasta puu tiitli?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

2. Eesti aasta puud valitakse 1996. aastast. Nüüd on järg jõudnud põõsasjate puude kätte. Missugustel fotodel on tänavuse aasta puu viljadega oks?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

3. Puude ja põõsaste ilusad värvilised viljad meelitavad end suhu pistma. Missuguseid eelmise küsimuse fotodel olevaid põõsaid ei oleks hea istutada lasteaia õuele, kuna viljad on mürgised?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

4. Paljud aedadesse ja parkidesse istutatud võõramaised puud-põõsad kodunevad meie looduses ja neid võib kohata ka metsaservas või põllu ääres. Millisel 2. küsimuse fotol on võõrliik, meie loodusse sisse toodud ehk introdutseeritud põõsas?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

5. 2015. aasta on kuulutatud Rahvusvaheliseks Mulla-aastaks, et tutvustada muldasid, nende tähtsust ja kaitse vajadust. Muld ei ole lihtsalt ühtlane must või pruun mass, vaid näeb ristlõikes pigem välja nagu kihiline tort. Kõik need kihid on kujunenud väga pika aja jooksul – näiteks 1 cm huumuskihi tekkeks võib kuluda üle 500 aasta. Eestis on üle saja erineva mullaliigi.
Eesti Maaülikooli Mullamuuseumi kodulehelt saab meie muldade kohta palju teada, ka meie küsimuse juures olevad muldade pildid on pärit sellelt lehelt. Teist aastat valitakse meil ka aasta mulda. Milline on Eesti 2015. aasta muld?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

6. Kuuendat korda valis Eesti Orhideekaitse klubi aasta orhidee. Kuigi kõik meie 36 looduslikku orhideed on väga huvitavad taimed, siis aasta käpp 2015 on eriti põnev tegelane. Ta meelitab putukaid end tolmeldama mitte ainult õite ainulaadse kuju ja värviga, vaid ka lõhnaga. Nimelt sarnaneb õite lõhn emaste kaevurherilaste  suguferomooni omaga, mis meelitab kohale isased putukad, kes arvavad, et tegemist on emastega. Kaasa saavad nad aga õietolmupakikese, et see järgmisele õiele kanda. Kuna õied ei sisalda nektarit, siis käitub see orhidee putukate suhtes tõelise petturina. Missugusel fotol on 2015.aasta orhidee?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

7. Alates 1995. aastast on Eesti ornitoloogiaühing valinud Eesti aasta linnu. Tänavune aasta lind on  Euroopa arvukaim röövlind, meil III kategooria kaitsealune liik. Talveks lendab ta enamasti lõuna poole ning teda võib meil kohata märtsist oktoobrini.
Toitub väikestest imetajatest: hiirtest, jänestest jaei ütle ära ka lindudest. Harvemini sööb roomajaid, kahepaikseid, vihmausse ja suuri putukaid. Toitub ka raibetest. Missugusel pildil on aasta lind?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

8. Vanadelt fotodelt on tihti päris raske ära tunda, mis tööd seal tehakse. Muutunud on tööriistad, töö tegemise viisid ja vahel pole selliseid toimetusi tänapäeval enam üldse vaja. Mis tööd tehakse juuresoleval pildil?

• Painutatakse hobuselooka
• Valmistatakse harfi toorikut
• Tehakse haokubusid
• Mõõdetakse vineeripakkude jämedust

9. Tänavuseks aasta loomaks on kuulutatud metssiga. Vanasti olid paljudel loomadel teistsugused nimetused. Mõnd looma ei julgetud aga nimepidi nimetada – kardeti, et äkki tulebki kohale! Nii öeldi näiteks hundi kohta võsavillem või hallivatimees. Kuidas nimetati vanasti metssiga?

• Torunina        
• Pahr
• Metsatöll        
• Sorusaba        
• Kaber

10. Vanasti kasutati nahksaabaste, hobuserakmete, vankrite ja paljude muude majapidamises vajalike asjade määrimiseks tökatit. See haises küll tugevasti kuid kaitses niiskuse eest, muutis naha pehmeks ja vastupidavaks. Tökatit sai puukoorest, mis tihedalt kokku pakiti ja kuumutati nii, et õhk eriti juurde ei pääsenud – kas mullaga kaetult või vana paja all. Millise puu koort kasutati tökati tegemiseks?

• Kask
• Mänd
• Kuusk
• Saar
• Kikkapuu

11. Männik saab raieküpseks alates 80 aasta vanusest. Selleks aga peavad metsakasvatajad aastakümnete jooksul palju tööd tegema. Need puud, millest praegu maju ehitatakse ja mööblit tehakse, panid kasvama juba meie vanaisad ja vanavanaisad. Millises vastusevariandis/millistes vastusevariantides on majandusmetsas vajalikud tööd õiges järjekorras?

• Maapinna ettevalmistamine. Männitaimede kasvatamine. Metsakultuuri rajamine. Metsakultuuri hooldamine. Uuendusraie. Valgustusraie. Harvendusraie.
• Uuendusraie. Männitaimede kasvatamine. Maapinna ettevalmistamine. Metsakultuuri rajamine. Metsakultuuri hooldamine. Valgustusraie. Harvendusraie.
• Maapinna ettevalmistamine. Männiseemne külvamine. Metsakultuuri hooldamine. Valgustusraie. Harvendusraie. Uuendusraie.

• Uuendusraie. Valgustusraie. Harvendusraie. Metsakultuuri hooldamine. Maapinna ettevalmistamine. Männiseemne külvamine.
  

12. Igal meie põldudel, metsades, veekogudes ja teistes paikades elutseval loomal on oma eeldatav eluiga. Kui haigus või õnnetus vahele ei sega ning keegi maha ei murra, võib põder elada umbes 15-aastaseks. Hiirtele on elupäevi antud heal juhul kahe aasta jagu ning ühepäevikud  on oma nime väärilised – nende valmikud peavad leppima paarist tunnist paari päevani kestva eluga. Missugune on teadaolevalt kõige vanemaks elanud Eesti loomariigi esindaja?

• Harivesilik
• Ebapärlikarp
• Ilves
• Säga
• Eremiitpõrnikas

13. Looduses on kummalisi värve ja vorme. Kes või mis end nende taga peidab? Pildil on puugipask. Vali välja õige väide/väited.

• On väljaheide ehk ekskrement
• On seen
• Paljuneb eostega
• On elusolend
• On liikumisvõimeline

Kuna see küsimus ja vastusevariandid tekitasid segadust, siis lisame siia juurde Erast Parmasto poolt kirjutatud selgituse.

LIMAKUD ON ÜHED KAUNIMAD, ÜRGSEMAD JA PÕNEVAMAD ELUSOLENDID. LIMAK EI OLE TAIM, LOOM EGA SEEN. Nad liiguvad tillukeste limatompudena puukõdus edasi ja seedivad kõik ette jäävad bakterid, seenespoorid, eosed jms toidu nagu loomad ära. Liiguvad umbes kellaosuti kiirusega.
Limakud ei paljune nagu seened, vaid viburitega rändeosed või amööbi kombel liikuvad rakud paarituvad omasugustega. Nad on ühed maailma vanimad elanikud.
Vanarahvas nimetas neid puugipasaks, kratisitaks, pilvetükkideks, kartis neid ja kasutas enda kaitsmiseks tõrjemaagiat. Esimese limakuna mainiti kirjalikult 1654.a. hundipiima.”
Küsimus ja vastusevariandid olidki niimoodi valitud, et selle põneva organismirühma iseärasustest aimu anda.
14. Tänavune aasta on kuulutatud Muusika-aastaks, mille tunnuslauseks on: „Kõlab hästi!“ Pillide valmistamiseks kasutatakse mitmesuguseid kodu- ja võõramaiseid puuliike. Missuguse meie kodumaise metsapuu puit on teadlaste ja pillimeistrite arvates parima kõlaga?

• Kask
• Nulg
• Sanglepp
• Kuusk
• Kadakas

15. Metsloomade elust lasevad meil aimu saada jäljed lumel aga ka puutüvedel või mudas. Missugustel fotodel on 2015. aasta loomaks kuulutatud metssea tegutsemisjäljed?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5
• Foto 6

16. Mõned Eestisse juba hulk aega tagasi levinud võõrliigid on meil tavaliseks umbrohuks saanud. Pildil olev mitmeaastane rohttaim levis siia juba 18. sajandi lõpul. Põllumeestel on raske teda tõrjuda pika juure tõttu. Virumaal rääkis rahvasuu, et :“ … juur olla nii pikk, et ulatuda otsapidi Ameerika välja, kus siis olevat tal sõlm otsas.“  Ladvaotsad, noored lehed ja varred kõlbavad tal aga süüa, neid on lisatud suppidele ja söödud toorelt. Mis taim see on?

• Karuputk
• Põldrõigas
• Tõlkjas
• Võilill

17. Riigimetsa Majandamise Keskusel on üle Eesti külalisi vastu võtmas kokku 14 looduskeskust. Igas on midagi huvitavat ja põnevat. 2014. aastal avati ühe looduskeskuse õuel olevas mõisaaegses karjalaudas uhiuus püsinäitus „Metsas on väge!“ (pildil). Millisest looduskeskusest leiad selle püsinäituse?

• Viimsi looduskeskus
• Aegviidu looduskeskus
• Soomaa looduskeskus
• Oandu looduskeskus

18. Eestis armastatakse väga seenel käia. RMK looduses liikuja kodulehelt leiab lisaks söögiseente tutvustusele isegi soovitusi, millisesse metsa seenele võiks minna. Tark seeneline tunneb ka muid seeni peale männiriisika, kivipuraviku ja kukeseene. Näiteks harilikul kukeseenel on palju väga maitsvaid sugulasi. Millistel fotodel on kukeseene sugulasliigid, mis kõik kõlbavad ka värskelt, ilma kupatamata pannile panna?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5
• Foto 6

19. Tark seeneline korjab ainult neid seeni, mida kindlasti tunneb. Kõik eelmise küsimuse fotodel olevad seened ei ole söödavad, üks neist on isegi mürgine. Söömisel põhjustab see mao- ja soolehäiretega mürgistust. Missugusel fotol on mürgine seen?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5
• Foto 6

20. See loom on meie metsade kõige arvukam imetaja. Täpset arvu ei tea keegi, kuid arvatakse, et neid on umbes 200 miljonit, igal hektaril sadakond looma. See „miljonirahvas“ toitub rohelistest taimedest, marjadest, seentest, seemnetest. Talvel on tähtsaks toiduallikaks noorte puude koor, seetõttu kahjustavad nad tihti metsakultuure. Mis loom see on?

• Mets-karihiir
• Halljänes
• Metskits
• Leethiir
• Orav

21. Hooletust tuletegemisest ja kulupõletamisest alguse saanud metsa- ja maastikupõlengutes hävib igal aastal suur hulk metsa. Samuti satub ohtu ka inimeste vara ja elu. Hukule on määratud ka tohutu hulk putukaid, väiksemaid ja suuremaid loomi. Tänavu on päästjad kustutanud juba üle kolmesaja maastikupõlengu. Tuleohtlikul ajal ootab kulu põletajat ja muude tuleohutuseeskirjade rikkujat suur trahv või isegi kriminaalkaristus. Millal  on tänavu Eestis välja kuulutatud tuleohtlik aeg?

• 20. märtsist sügisvihmade saabumiseni
• 1. maist 1. septembrini
• Suve algusest sügise alguseni
• Kohalikud omavalitsused kuulutavad oma territooriumil selle välja põuasel ajal
• Aasta läbi

22. Eestis elab üheksa liiki konnasid ja kärnkonnasid, kes kõik koevad vette. Konnakudust (munadest) arenevad kullesed, moondumise käigus arenevad neil jalad ja kaob saba. Tavaliselt on kullesed pisikesed (nagu hariliku kärnkonna kullesed fotol 1). Ühel meie konnal on aga kulles kuni kaks korda täiskasvanud konnast suurem, isegi üle 15 cm. Milline konn see on?

• Järvekonn
• Tiigikonn
• Mudakonn
• Rohukonn

23. Eesti metsades on metsatööd nii palju, et ainuüksi inimkätega seda kõike ära ei tee. Seetõttu on meil  ajapikku kasutusele tulnud igasuguseid „abimehi“. Vanade kahemehesaagide ja palgiveoks kasutatud hobuste asemel on metsatöödel nüüd abiks mootorsaed ja suurem metsatehnika: metsalangetus- ja metsaveotraktorid, mille kohta metsamehed ütlevad lihtsamini „harvesterid“ ja „forwarderid“.  Palun leia alljärgnevatelt piltidelt need metsamasinad, mille kohta metsamees ütleb „harvester.

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5