Metsaviktoriini 2024 küsimused ja õiged vastused koos kommentaaridega

*õiged vastused tumedas kirjas

1.-4. klass

1. Iga aastaga üha rohkem leiame metsades pruuniks tõmbunud okastega kuivanud kuuski. Nende hukkumise põhjustajaks on kuuse-kooreüraskid. Vaata pildilt, missugune ürask suurendatult välja näeb! See on tilluke, umbes poole sentimeetri pikkune mardikas ja sama väikesed on ka tema vastsed, kes puul toituvad. Pisikesed on nad küll, kuid hulgakesi suudavad hukutada hulga suuri puid. Missugust kuuse osa nad söövad?

1. Okkaid
2. Korpa
3. Niint
4. Puitu

Kommentaar: Puu koore kõige välimine kiht on korp, mis kaitseb tüve vigastuste eest, selle all on korkkude ja sisemine kiht on niin. Kuuse-kooreüraskid söövad õhukest toitaineterikast niinekihti.

2. Kägu hakkab kevadel kohe pärast saabumist kukkuma. Seda teevad ainult isaskäod, et endast ja oma territooriumist emaskägudele märku anda. Suvel aga jääb kägu vait ja edaspidi pole tema kukkumist enam kuulda. Selle kohta, kus ja kuidas veedab kägu talve, on läbi aegade olnud igasuguseid arvamusi. Missugune neist on õige?

1. Käod muutuvad talveks kulliks
2. Meie käod lendavad talvituma Aafrikasse
3. Käod veedavad talve puuõõntes
4. Meie käod talvituvad Leedus ja Poolas

Kommentaar: Meie käod lendavad talvituma Aafrikasse. Kägu pärast pesitsemist enam ei kuku ja vanasti arvati, et käod muutuvad kulliks, sest kägu on raudkullile väga sarnane. Kägu meil talvituda ei saa, sest talvel pole siin talle sobivat toitu – putukaid ja nende röövikuid.

3. Kevadel korjame ja toome tuppa pajuoksi koos hõbedaste pajuurbadega, mida kutsutakse hellitavalt pajutibudeks või pajukiisudeks. Peale pajude on varakevadel sarnased urvad veel ühel puul. See puu kasvab päris kõrgeks ja ladvaokstele tema urbasid enamasti nägema ei ulatugi. Kui praegu on urvad veel noored - pehmed hallikasvalged „kiisud“(foto1) – siis varsti kiiguvad okstel pikaks veninud karvased „sabad“ (foto 2). Mis puu urvad on piltidel?

1. Hanepaju
2. Haab
3. Hall lepp
4. Sanglepp

Kommentaar: Pildil on haava urvad. Halli lepa ja sanglepa urvad ei ole karvased ja jäävad ka õitsedes pruunikat värvi. Hanepaju on aga madal põõsas, mitte kõrge puu.

4. Tänavune aasta loom, saarmas, elab samades elupaikades kui meie teine poolveelise eluviisiga loom - kobras. Mõlemad on osavad ujujad, kohastunud eluga vees ja vee lähedal. Näiteks saavad nad sukeldudes sulgeda nina- ja kõrvaavad eriliste klappidega. Neil on palju sarnasusi, aga ka rohkesti erinevusi. Jäta kõrvale kobrast iseloomustavad punktid ja vali välja need, mis iseloomustavad saarmast:

1. Keha on voolujooneline ja sale
2. Keha on madal ja töntsakas
3. Tal on ujulestad nii esi- kui tagajalgade varvaste vahel
4. Tal on ujulestad ainult tagajalgade varvaste vahel
5. Tal on lai ja lapik soomuselise nahaga saba
6. Sirge ja küllaltki jäme saba on kaetud karvadega
7. Tema lemmiktoiduks on kalad ja kahepaiksed, sööb kõiki olendeid, keda veest või vee äärest kätte saab
8. Toiduks on suvel rohttaimed, muul ajal puuoksad ja puukoor

5. Rebane on rahvasuus praegugi tuntud kui kanavaras. Vanal ajal said rebased kindlasti rohkem kanaliha maitsta – maal oli palju talusid ja taludes palju õues siblivaid kanu. Siiski on läbi aegade rebane oma toidu ikka metsast, niidult ja põllult leidnud. Kui ajad on kehvad, sööb ta isegi konni ja suuremaid putukaid. Mis kuulub rebase menüüsse?

1. Hiired ja teised pisinärilised
2. Jänesed
3. Põdrad
4. Linnud
5. Maas pesitsevate lindude munad ja pojad
6. Marjad
7. Raiped (metsast leitud surnud loomad)

Kommentaar: Rebane sööb kõike eelpool nimetatut välja arvatud põdrad – põder on reinuvaderi jaoks lihtsalt liiga suur ja rebane ei üritagi teda saagiks saada.

6. Kõik roomajad on Eestis looduskaitse all. Paljud kardavad roomajaid, kuid inimest nad tavaliselt ei ründa, vaid üritavad temaga kohtudes peituda või põgeneda. Elurikkas looduses on ka roomajatel oma tähtis koht. Mis liiki roomaja on fotol?

1. Rästik
2. Vaskuss
3. Kivisisalik
4. Nastik

Kommentaar: Pildil on nastik. Kõige kindlamaks tunnuseks on tumedal soomusel selgelt silma paistvad kollakad laigud kahel pool pea taga.

7. Tammelehtede alumisel küljel kasvavad vahel pisikese varrekese otsas ümmargused „tammeõunad“, suuruselt küll pigem kirsimarja taolised pahkadeks nimetatud moodustised (fotol). Vanasti olla lapsed neid närinud, kuigi maitse on mõru nagu tammetõrudelgi. Neist valmistati ka kirjutamiseks head musta tinti. Kuidas need pahad tekivad?

1. Pahkasid tekitab seenhaigus, need on seene viljakehad
2. Need kasvavad tammele ilu pärast nagu õied
3. Tammelehele munevad pahkvaablased – väikesed kiletiivalised putukad, kelle sülg paneb leherakud sellist moodustist kasvatama
4. Paha sees elavad ja toituvad pahkvaablase vastsed, kes on seal ohtude eest kaitstud

Kommentaar: Pahkvaablaste sülg paneb taimerakud vohama ja sellist moodustist kasvatama. Pahkvaablase vastsed elavad ja toituvad paha sees. Enamasti sellised moodustised tammele kahju ei tee, kui neid on väga palju, võib see puud veidi nõrgestada.

8. Tänavune aasta sammal, harilik helvik, on üks omapärane tegelane - erinevalt enamikust meie sammaldest ei ole tal ei varsi ega lehti. See, mis tundub olevat suur lame maadligi leht on tegelikult tallus – helviku hargnev „keha“, mis meenutab rohkem mõnd samblikku kui sammalt. Mõnikord võib lehekeste peal olla „kausikesi“, mille sees on „munad“ – sigikehad, mille abil sammal paljuneb. Lisaks on tal paljunemiseks peente varrekeste otsas kasvavad kettakesed. Missugusel fotol on aasta sammal harilik helvik?

1. Foto 1
2. Foto 2
3. Foto 3
4. Foto 4
5. Foto 5
6. Foto 6

Kommentaar: Fotol 1 on kilpsamblik, fotol 2 laanik, fotol 4 kopsusamblik, fotol 5 lehviksammal, fotol 6 porosamblik.
Neist ainult kilpsamblikul on maadligi laiuv ja harunev tallus, aga ei temal ega ühelgi teisel fotodel kujutatutest ei ole: „lehekeste peal „kausikesi“, mille sees on „munad“ – sigikehad, mille abil sammal paljuneb“ ja puuduvad ka „paljunemiseks peente varrekeste otsas kasvavad kettakesed“.

9. Fotol on pääsusilm, kaunis taim, keda meil kahjuks järjest vähem leida on. Talle sobivad elupaigad – niisked lubjarikkad niidud – on metsa kasvanud või liiga kuivaks jäänud. Meie esivanemad tundsid pääsusilma hästi ja sellel ilusal lillel on rahvasuus palju nimesid. Missugused on pääsusilma rahvapärased nimetused?

1. Ellerhein
2. Neitsitina
3. Jaanilill
4. Lõosilm
5. Kikkapüks

Kommentaar: Lõosilma tunneme ka meelespea nime all ja kikkapüks on nurmenukk. Ellerhein, neitsitina ja jaanilill on aga pääsusilma rahvalikud nimed

10. Tänavu on aasta orhideeks vööthuul-sõrmkäpp. Pika nime esimene pool tähendab seda, et allapoole rippuv õie osa ehk huul on tumelillade vöötidega. Perekonnanimi sõrmkäpp on pandud juuremugulate kuju järgi. See on meie kõige tavalisem orhidee, levinud üle Eesti. Looduskaitse all nagu kõik meie käpalised. Missugusel fotol on vööthuul-sõrmkäpp?

1. Foto 1
2. Foto 2
3. Foto 3
4. Foto 4

Kommentaar: Vööthuul-sõrmkäpp fotol 2 on hästi ära tuntav oma lillade õite ja vöödilise huulega. Fotol 1 on halli käpa valgeõieline vorm, fotol 3 tõmmu käpp ja fotol 4 püramiid-koerakäpp. Kõik fotod on võetud Eesti Orhideekaitse klubi kodulehelt.

11. Talve lõpus ja kevadel võib mõnel aastal kuuskede all näha palju maha pudenenud kuusekasvusid (foto 1). Lähemalt uurides näeme, et eelmise aasta kasvu alusel olevad pungad on tühjaks söödud (foto 2). Kes on kuuse pungade kallal käinud ja kasvud maha pudistanud?

1. Orav
2. Rähn
3. Kärsakas
4. Ürask
5. Leethiir

Kommentaar: Käbivaestel aastatel söövad oravad päris palju kuuse pungi, pudistades neid närides okstelt maha viimase aasta kasvud. Ükski teine nimetatud metsaelanikest nii ei toitu.

12. Eesti metsadesse on läbi aegade istutatud ka neid puid, mis meil looduslikult ei kasva. Sellega alustasid mõisnikud juba mitusada aastat tagasi ja mujalt pärit puuliike proovitakse kasvatada tänapäevalgi. Hiljuti mõõtsid RMK metsakorraldajad Valgamaal Tellingumäel kasvavat ebatsuugat, mis osutus Eestis teada olevatest kõrgeimaks (kõrgus 44 meetrit ja vanus ligi 140 aastat). Ebatsuuga, ehk vanema nimega Douglase kuusk on väga kõrgeks kasvav puu, oma kodumaal kasvab ta ligi saja meetri kõrguseks. Kus on hariliku ebatsuuga kodumaa?

1. Kesk-Euroopa mägedes
2. Siberis
3. Põhja-Ameerikas
4. Lõuna-Ameerikas
5. Uus-Meremaal

Kommentaar: Hariliku ebatsuuga kodumetsad on Põhja-Ameerikas, eriti selle lääneosas.

13. Meie taimenimed on tihti seotud loomadega. Kassikäpp ja karukell, põdrakanep ja ussilakk on hästi tuntud. Siga aga on peetud mustaks ja räpaseks ning tema nimega on ristitud taimi, mis tundusid millegi poolest kehvemad. Nii on sangleppa kutsutud seatammeks – ta on küll tore ja tugev puu aga siiski mitte nii kõva puiduga kui harilik tamm. Üht meie marjataime on kutsutud seapohlaks. Missugusel fotol on seapohl?

1. Foto 1
2. Foto 2
3. Foto 3
4. Foto 4
5. Foto 5

Kommentaar: Seapohlaks kutsuti leesikat (foto 4), mis sarnaneb kõige rohkem pohlaga (foto 3). Leesikal on kitsamad ja pikergusemad lehed, roomavad varred ja helepunased, veidi lapikud marjad ei ole nii suurtes kobarates kui pohlal. Fotol 1 on jõhvikas, fotol 2 lillakas ja fotol 5 leseleht.

14. Talvel saame metsas käies lumele jäetud jälgede järgi metsloomade elu ja tegemisi jälgida. Lumeta ajal annavad palju infot puutüvedele jäetud märgid – kas on koort söödud, oma kodupiirkonna märgistamiseks kraabitud, näritud, kihvadega kistud või lihtsalt end vastu puud sügatud. Kelle tegutsemise jäljed on fotol oleval puul?

1. Punahirv
2. Kobras
3. Mäger
4. Metssiga
5. Ilves

Kommentaar: Siin on metssead end vastu puutüve nühkinud ja oma eluala märgistamiseks kihvadega koort kiskunud.

15. Eestis on 6 rahvusparki. Sel aastal tähistab üks neist oma 20. sünnipäeva. Juba 1957. aastal loodi neile aladele looduskaitseala, mis alates 2004. aastast on rahvuspark. Selle rahvuspargi ülesanne on kaitsta läbirändavaid ja pesitsevaid linde, poollooduslikke kooslusi ja teisi loodusväärtusi ning kohalikku kultuuripärandit. Mis rahvuspark see on?

1. Alutaguse
2. Karula
3. Lahemaa
4. Matsalu
5. Soomaa
6. Vilsandi

Kommentaar: Fotol on püsinäitus Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses Penijõel.

5.-12. klass

1. Tänavune aasta lind on kägu. Käo kohta on rahvaluules rohkesti ennustusi ja ütlemisi. Tema kukkumise järgi ennustati eluaastaid ja ilma, õnne ja õnnetust, viljasaaki ja koristusaja algust. „Kevade kuulus kukulind, sügise kuri kanade kull“, öeldi käo kohta. Miks vanarahva juttudes arvatakse, et kägu talveks kulliks muutub?

1. Kägu on väga sarnane pistrikule
2. Kägu on väga sarnane raudkullile
3. Kägu sööb kevadel röövikuid aga suvel ja sügisel teisi linde
4. Käo kukkumist on kuulda ainult kevadel, suvel ja sügisel käod enamasti ei kuku

Kommentaar: Käod on lennul sarnased pistrikule ja raudkullile ning peale pesitsusaega nad enamasti ei kuku. Punkt 3 aga tegelikkusele ei vasta – kägu teisi linde ei püüa ega söö, ei sügisel ega muul ajal.

2. Kamperriisikas on tänavu valitud aasta seeneks. See on Eestis tavaline seeneliik mida sageli aetakse segi talle sarnase männiriisikaga. Välimuselt on kamperriisikas (fotol) õhukesema kübaraga, peenema jalaga, punakaspruunim kui männiriisikas. Võrdleme neid omavahel ja märgime ära kamperriisikale iseloomulikud tunnused:  

1. Kasvab kuusikutes ja kuuse-segametsades
2. Kasvab männikutes ja männi-segametsades
3. Tal on valge, põletavalt kibe piimmahl
4. Tal on valge piimmahl mis ei ole kibe
5. Seeneliha lõhnab nagu karri, eriti kuivatatult
6. Kasutatakse kuivatatult toitude maitsestamiseks
7. Toorelt mürgine, söömiseks peab mitu korda kupatama
8. Ei ole toorelt mürgine aga soovitatakse siiski kuivatada või korra kupatada

Kommentaar: Punktid 2, 3 ja 7 sobivad männiriisikale – see seen on väga kibeda ja põletava piimmahlaga ning süüa tohib seda ainult pärast mitmekordset kupatamist.

3. Metsa- ja puidutöö tegemiseks on läbi aegade kasutuses olnud palju tööriistu. Mõnda neist võib näha ainult muuseumis, teisi aga kasutatakse tänapäevalgi. Põhja-, korp-, härg-, hammas-, pääsu-, silu-, otsa-, pikk-, soone-, jne. Missuguse tööriista nimetuse ette kõik need sõnad sobivad?

1. Saag
2. Kirves
3. Puur
4. Oherdi
5. Höövel

Kommentaar: Kõik need on höövlid - käsitööriistad, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks.

4. Tänavune aasta loom, saarmas, elab samades elupaikades kui meie teine poolveelise eluviisiga loom – kobras. Mõlemad on osavad ujujad, kohastunud eluga vees ja vee lähedal. Näiteks saavad nad sukeldudes sulgeda nina- ja kõrvaavad eriliste klappidega. Neil on palju sarnasusi, aga ka rohkesti erinevusi. Jäta kõrvale kobrast iseloomustavad punktid ja vali välja need, mis iseloomustavad saarmast:

1. Tema lemmiktoiduks on kalad ja kahepaiksed aga sööb kõiki olendeid, keda veest või vee äärest kätte saab
2. Toiduks on suvel rohttaimed, muul ajal puuoksad ja puukoor
3. Ta on jahiuluk, teda kütitakse arvukuse reguleerimiseks
4. On looduskaitse all III kategooria liigina
5. Elupaigaks on urud, mille sissepääs asub tihti vee all. Pesakuhilaid ei ehita
6. Ehitab okstest ja mullast kuhilpesi, mille kõrgus võib ulatuda 2 meetrini, kaevab ka urgusid veekogu kallastesse
7. Poegade eest hoolitseb ainult emane
8. Poegade eest hoolitsevad emane ja isane koos, kaasa aitavad ka eelmise aasta pojad
9. 2020. aastal elas Eestis neid umbes 12 000
10. Viimastel aastatel on nende arvukus Eestis olnud umbes 2000 looma

Kommentaar: Rohttaimedest ja puuokstest toitub kobras, kes on ka jahiuluk. Kobras ehitab kuhilpesi ning inimlikus mõttes on tema pereelu „rohkem tasakaalus“ – poegade eest hoolitsevad emane ja isane koos. Saarmas on meil looduskaitse all ja saarmaid leidub Eestis ainult ~ 2000.

5. Luide on tuule mõjul tekkinud pinnavorm, mille tuulealune külg on lauge ja tuulepealne külg järsk. Alutaguse rahvuspargis asuvad Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad. Need kitsad, 3 – 18 m kõrgused ja kuni paar kilomeetrit pikad liivaseljandikud vahelduvad järsult sooaladega, luues põneva ja vaheldusrikka maastiku. Näha saab neid näiteks RMK Kotka matkarajal (foto). Kriivad tekkisid viimase jääaja lõpul valdavalt loodekaare tuultega. Missugune on kriivade suund looduses?

1. Kirdest edelasse
2. Põhjast lõunasse
3. Loodest kagusse
4. Idast läände

Kommentaar: Luide tekib kui tuule poolt liikuma puhutud liiv kohtab oma teel mingit takistust, mille taha hakkab kuhjuma liivaviirg, mis järjest kõrgemaks muutub. Loodekaare tuultega tekivad luited ja luiteahelikud suunaga kirdest edelasse.

6. Tänavune aasta sammal, harilik helvik, on meil päris tavaline liik. Ta kasvab niisketel muldadel metsa all, teeservadel, kraavikallastel, vanadel tuleasemetel, vahel ka aias ning kasvuhoonetes. Helvik on üks omapärane tegelane - erinevalt enamikust meie sammaldest ei ole tal ei varsi ega lehti. See, mis tundub olevat suur lame maadligi leht on tegelikult tallus – helviku hargnev „keha“, mis meenutab rohkem mõnd samblikku kui sammalt. Missugusel fotol on aasta sammal harilik helvik?

1. Foto 1
2. Foto 2
3. Foto 3
4. Foto 4
5. Foto 5
6. Foto 6

Kommentaar: Fotol 1 on kilpsamblik, fotol 2 raunik, fotol 4 kopsusamblik, fotol 5 lehviksammal, fotol 6 porosamblik.
Neist ainult kilpsamblikul on maadligi laiuv ja harunev tallus aga ei temal ega ühelgi teisel fotodel kujutatutest ei ole: „lehekeste peal „kausikesi“, mille sees on „munad“ – sigikehad, mille abil sammal paljuneb“ ja puuduvad ka „paljunemiseks peente varrekeste otsas kasvavad kettakesed“.

7. Eesti metsadesse on läbi aegade istutatud ka neid puid, mis meil looduslikult ei kasva. Hiljuti Valgamaalt Tellingumäelt leitud teadaolevalt Eesti kõrgeim ebatsuuga (kõrgus 44 meetrit) on sinna kasvama pandud mõisaajal, umbkaudu 1886. aastal. Ebatsuuga on väga kõrgeks kasvav puu, oma kodumaal saavutab ta kõrguseks ligi 100 meetrit. See silmapaistev puuliik on eesti keeles kandnud mitmeid nimesid – üks huvitavamaid neist Jaan Kaplinski pakutud nimi (raamatus „Mõtsa ja tagasi“). Sama nime võttis endale kirjanikunimeks meie rekordpuuga samal aastal sündinud Eesti kirjanik. Mis nime pakkus Jaan Kaplinski ebatsuugale?

1. Uibopuu
2. Visnapuu
3. Linde
4. Tuglas
5. Vilde

Kommentaar: Ebatsuuga endine nimi ladina keeles on Douglasia, inglise keeles Douglas fir. Raamatus „Mõtsa ja tagasi“ on Jaan Kaplinski pakkunud, et ebatsuugat võiks nimetada tuglaseks. „Ma mõtli, et võinu paremb tuglasses kutsu, vanemb nimi oll tõsel Douglasia.“ Ka teistes punktides toodud nimevariandid on kõik Eesti kirjamehed, aga ükski neist peale Friedebert Tuglase ei ole rekordpuuga samal ajal sündinud.

8. Eesti Orhideekaitse klubi on valinud 2024. aasta orhideeks vööthuul-sõrmkäpa. See on meie kõige tavalisem orhidee, levinud üle Eesti. On looduskaitse all nagu kõik käpalised. Kasvab mitmesugustes hõredamates segametsades, niisketel niitudel, teeveertel, sooservades ja kraavide ääres. Kui näete juunis-juulis maanteekraavis õitsemas lillasid orhideesid, on need suure tõenäosusega vööthuul-sõrmkäpad. Missugusel fotol on vööthuul-sõrmkäpp?

1. Foto 1
2. Foto 2
3. Foto 3
4. Foto 4
5. Foto 5

Kommentaar: Vööthuul-sõrmkäpp fotol 5 on hästi ära tuntav oma lillade õite ja vöödilise huulega. Fotol 1 on hall käpp, fotol 2 harilik käoraamat, fotol 3 tõmmu käpp ja fotol 4 püramiid-koerakäpp. Kõik fotod on võetud Eesti Orhideekaitse klubi kodulehelt.

9. Kõik roomajad on Eestis looduskaitse all. Paljud kardavad roomajaid, kuid inimest nad tavaliselt ei ründa vaid üritavad temaga kohtudes peituda või põgeneda. Elurikkas looduses on ka roomajatel oma tähtis koht. Mis liiki roomaja on fotol?

1. Rästik
2. Vaskuss
3. Kivisisalik
4. Nastik

Kommentaar: Nastiku kõige kindlamaks tunnuseks on tumedal soomusel selgelt silma paistvad kollakad laigud kahel pool pea taga.

10. Viimastel aastatel on meie metsades olnud palju üraskikahjustusi. Isegi Suure Munamäe vaatetorni ümbruse vanad uhked kuused on kuivanud ja langevad üksteise järel. Munamäel on tegu kaitsealaga, kus loodus jäetakse iseenese hooleks ning raiuda tohib ainult teedele langenud ja ohtlikke puid. Majandus- ja puhkemetsade jaoks aga on teadlased ja metsakasvatajad otsinud võimalusi, kuidas kuuskede massilist hukkumist ennetada ja vähendada. Märgi ära abinõud, mis majandusmetsades selleks võiksid sobida.

1. Parem on kasvatada segametsi, kus kuused vahelduvad lehtpuudega
2. Vanemate kuusikute vahel peaks kasvama nooremaid kuusikuid ja lehtpuumetsi
3. Tormimurrud, põlenud metsad, üleujutustest nõrgestatud puud tuleks kiiresti kõrvaldada, et neist ei saaks üraskite kasvulava
4. Üraskitest värskelt asustatud puud tuleks kevadel paari nädala jooksul raiuda ja metsast ära viia
5. Panna vanematesse kuusikutesse feromoonpüüniseid, et üraskite arvukust vähendada ja üraskiohust õigel ajal teada saada

Kommentaar: Kõik loetletud meetodid on abiks üraskinuhtluse vähendamisel, neid tuleks kasutada kombineeritult ja vastavalt asukohale.

11. Eestis on 6 rahvusparki. Sel aastal tähistab üks neist oma 20. sünnipäeva. Juba 1957. aastal loodi neile aladele looduskaitseala, mis 1976 kanti rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004. aastast on siin rahvuspark, mille ülesanne on kaitsta läbirändavaid ja pesitsevaid linde, poollooduslikke kooslusi ja teisi loodusväärtusi ning kohalikku kultuuripärandit. Mis rahvuspark see on?

1. Alutaguse
2. Karula
3. Lahemaa
4. Matsalu
5. Soomaa
6. Vilsandi

Kommentaar: Fotol on püsinäitus Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses Penijõel.

12. Tammelehtede alumisel küljel kasvavad vahel pisikese varrekese otsas ümmargused „tammeõunad“, suuruselt küll pigem kirsimarja taolised pahkadeks nimetatud moodustised (fotol). Vanasti olla lapsed neid närinud, kuigi maitse on mõru nagu tammetõrudelgi. Neist valmistati ka kirjutamiseks head musta tinti. Kuidas need pahad tekivad?

1. Pahkasid tekitab seenhaigus, need on seene viljakehad
2. Need kasvavad tammele ilu pärast nagu õied
3. Tammelehele munevad pahkvaablased – väikesed kiletiivalised putukad, kelle sülg paneb leherakud sellist moodustist kasvatama
4. Paha sees elavad ja toituvad pahkvaablase vastsed, kes on seal ohtude eest kaitstud

Kommentaar: Pahkvaablaste sülg paneb taimerakud vohama ja sellist moodustist kasvatama. Pahkvaablase vastsed elavad ja toituvad paha sees. Enamasti sellised moodustised tammele kahju ei tee, kui neid on väga palju, võib see puud veidi nõrgestada.

13. Majandusmetsa eluring algab uuendusraie alade uuendamisest – uute puutaimede istutamisest või külvist, vahel ka looduslikust uuenemisest ja lõpeb taas uuendusraiega. Selleks, et meil oleks majandusmetsast võimalik ka tulevikus saada kvaliteetset materjali, mitte vaid küttepuud, on vaja teha metsatöid. Olulised on hooldusraied, millega antakse väljavalitud tulevikupuudele paremad valgus- ja toitumistingimused. Missugust raiet (fotol) on kõige sobivam teha 20 – 60 aastases metsas, et suunata peapuuliigi kasvu, et mets püsiks terve ja tulevikus saadav puit oleks kvaliteetne?

1. Valgustusraiet
2. Raadamist
3. Harvendusraiet
4. Häilraiet

14. Eesti alal algas soode teke peagi pärast viimast jääaega, umbes 10 000 aastat tagasi. Meil on sood tekkinud kahel viisil: järvede kinnikasvamisel või mineraalmaa soostumisel. Soostumisel on kolm arengujärku. Fotol on laudrada ühes Eesti soos. Missuguses arengujärgus on fotol kujutatud soo?

1. Madalsoo
2. Siirdesoo
3. Kõrgsoo
4. Raba

Kommentaar: Fotol on laudrada Endla soostikus asuvas Männikjärve rabas. Raba on soostumise viimane arengujärk, kus üha kasvav turbasamblakiht kergitab rabapinda üha kõrgemale. Raba teine nimetus ongi kõrgsoo.

15. Meie taimenimed on tihti seotud loomadega. Kassikäpp ja karukell, põdrakanep ja ussilakk on hästi tuntud. Siga aga on peetud mustaks ja räpaseks ning tema nimega ristitud taimi, mis tundusid millegi poolest kehvemad. Nii on sangleppa kutsutud seatammeks – ta on küll tore ja tugev puu aga siiski mitte nii kõva puiduga kui harilik tamm. Üht meie marjataime on kutsutud seapohlaks. Missugusel fotol on seapohl?

1. Foto 1
2. Foto 2
3. Foto 3
4. Foto 4
5. Foto 5

Kommentaar: Seapohlaks kutsuti leesikat (foto 4), mis sarnaneb kõige rohkem pohlaga (foto 3). Leesikal on kitsamad ja pikergusemad lehed, roomavad varred ja helepunased, veidi lapikud marjad ei ole nii suurtes kobarates kui pohlal. Fotol 1 on jõhvikas, fotol 2 lillakas ja fotol 5 leseleht.
16. Puud ja puit materjalina olid meie esivanemate elus väga tähtsad. See kajastub suures hulgas uskumustes ja ennetes, mida järgiti puude langetamisel ja kasutamisel. Kõige olulisem oli ehituspuude varumisel tavadest ja uskumustest kinni pidada. Siis pidas ehitis kaua vastu, sellega ei juhtunud tuleõnnetusi ja palgid ei mädanenud. Näiteks jälgiti, et maja ehitamisel ei satuks seina palki, millel oli oks teravnurga all tüvesse kasvanud (foto). Kuidas niisugust oksa nimetatakse? Ka tänapäeval on nimetus kasutusel tarbepuidu kvaliteedi hindamisel.

1. Umboks
2. Tulioks
3. Kuivoks
4. Mädaoks
5. Odaoks

Kommentaar: Sissekasvanud oksa nimetati tulioksaks. Arvati, et kui sellist palki kasutada hoonete ehitamisel, võib majja välk sisse lüüa või muidu tuleoht tekkida.

17. Eestis on tamme läbi aastasadade peetud üheks väärtuslikumaks tarbepuuks. Tammepuidust valmistatud esemed on väga vastupidavad mistõttu on teda nimetatud ka „talupoja rauaks“. Ilusa puidumustri tõttu kasutati tamme ka veimevakkade, karpide, õlekappade jms valmistamiseks. Eriti pidulike esemete valmistamiseks kasutati aastasadu vees seisnud tumedaks tõmbunud kõva tammepuitu, mida on mõjutanud vees leiduvad rauasoolad. Selline puit on ka tänapäeval väga hinnaline. Kuidas nimetatakse sellist tammepuitu?

1. Pruun tamm
2. Rauatamm
3. Soolatamm
4. Roostetamm
5. Must tamm

Kommentaar: Vees mustaks muutunud tammepuitu kutsuti mustaks tammeks. Must tamm ei ole puuliik, vaid nimetus tammepuidu kohta, mis on sadu või isegi tuhandeid aastaid lebanud kuskil soos või järvemudas.
18. Talve lõpus ja kevadel võib mõnel aastal kuuskede all näha palju maha pudenenud kuusekasvusid (foto 1). Lähemalt uurides näeme, et eelmise aasta kasvu alusel olevad pungad on tühjaks söödud (foto 2). Kes on kuuse pungade kallal käinud ja kasvud maha pudistanud?

1. Orav
2. Rähn
3. Kärsakas
4. Ürask
5. Leethiir

Kommentaar: Käbivaestel aastatel söövad oravad päris palju kuuse pungi, pudistades neid närides okstelt maha viimase aasta kasvud. Ükski teine nimetatud metsaelanikest nii ei toitu.

19. Tamme puit sisaldab palju parkaineid ning on vastupidav putuk- ja seenkahjustustele. Vanasti oli see tähtis laevaehitusmaterjal, seetõttu kuulusid paljudes maades tammikud kuningatele ja teistele valitsejatele. Mõned puuseened kasvavad siiski ka tammedel, nii elusatel kui surnud puudel, lagundades oma elutegevuse käigus nende puitu. Seeneliikide äratundmisel on hea kasutada nende ladinakeelseid nimetusi, mille abil saab leida nii eestikeelsed nimed kui muu info. See küsimus paneb proovile internetist info leidmise oskused. Ülesandeks on leida fotod, millel kujutatud tammedel elavad puuseened.

1. Foto 1 Phellinus tremulae
2. Foto 2 Laetiporus sulfureus
3. Foto 3 Fistulina hepatica
4. Foto 4 Daedalea querzina
5. Foto 5 Trichaptum abietinum

Kommentaar: Kasvavatel tammedel elavad vääveltorik (foto 2) ja maksak ehk teise nimega rusuk (foto 3). Kuivanud tammetüvedel kasvab tammekakk (foto 4). Fotol 1 on haavataelik ja fotol 5 kuusekõbjuk, kumbki neist tammedel ei ela.

20. 2023. aasta lõpus kutsus RMK külastajaid Jõuludele metsas – siis said õhtuti valgusrüü paljud hiljaaegu valminud või uuendatud RMK loodusrajad ja vaatetornid üle Eesti. Fotol on üks neist - vaatetorn, mis asub ühe RMK loodusmaja juures, siit algab ka 7 km pikkune loodusrada. Metsade ja soode vahel asuva piirkonna on kuulsaks kirjutanud meie rahvakirjanik A. H. Tammsaare. Esimene torn kerkis sellele Tammsaare aegadel väljamäeks nimetatud künkale juba 1985. aastal. Tammsaare ise on oma teostes palju kasutatud nimetust „väljamägi“ seletanud järgmiselt: „Harilikult puieta ja põõsasteta põllumägi (mitte heinamaa). Mõni puu või põõsas võib kasvada, nii nagu näiteks Vargamäe tipul mõned poolkuivanud männid.” Mis torn see on?

1. Tellingumäe vaatetorn
2. Mäekonnu vaatetorn
3. Simisalu vaatetorn
4. Rauna vaatetorn

Kommentaar: Fotol on Simisalu vaatetorn RMK Simisalu loodusmaja juures. Simisalu naabruses on A. H. Tammsaare sünnikodu, kus paegu tegutseb muuseum. Muuseumi lähedal on matkarajad, mis viivad romaani "Tõde ja õigus" tegevuspaikadesse ning tutvustavad Lõuna-Kõrvemaa loodust.