RMK metsaviktoriini 2017 küsimused ja õiged vastused

*õiged vastused tumedas kirjas

1.-4. klass

Maksimum punktisumma - 58

1.Harilik kuusk on üks Eestis looduslikult kasvavatest okaspuuliikidest. Kuuse väärtuslik puit on leidnud laialdast kasutamist ehituses, pillide valmistamisel ja paberitööstuses. Kui kuuse koor on mingil põhjusel viga saanud, on puu vastuvõtlik seenhaigustele ja putukakahjustustele. Nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kelle tegevusjäljed on näha fotol oleval kuuskede tüvedel?

• Metssiga on kihvadega tüve lõhkunud.
• Karu on tüve küünistega kraapinud, et oma territooriumi märgistada.
• Metskits on sarvi süganud.
• Inimene on koort vigastanud, et sealt hakkaks vaiku jooksma ja hiljem saaks kuusevaiku koguda.
• Põder on kuuse koort söönud.

2. Kuuse- ja männikäbides peituvad seemned on tähtsaks toiduallikaks paljudele loomadele, lindudele ja putukatele. Kelle tegevusjäljed on näha fotol?

• Orav
• Käbileedik
• Hiir
• Rähn
• Käbilind

3. Eno Raua teoses „Naksitrallid. Teine raamat“ võitlevad peategelased rotinuhtlusega, mis tekkis, kui naksitrallid kõik kassid linnast välja saarele meelitasid. Rotikarjast jagu saamisel kasutas Sammalhabe nutikalt üht taime: Siis aga ütles Sammalhabe: „Sul on täiesti õigus. Ilma selle lilleta, nagu sa ütled, ei oleks meil praegu tõesti mingit elu. Sest see nõndanimetatud lill pole midagi muud kui … , esmaklassiline rotivastane imerelv.“ Ta viibutas sõprade nina all mingit punaste õite ja piklike lehtedega taime ning rääkis siis edasi. „Asi seisab nimelt selles,“ ütles ta, „ et ükski rott ei suuda …. omapärast lõhna välja kannatada. Just sellepärast ma pääsesingi nii kergesti rotikarja vahelt läbi.“
Ka aiandusraamatud ja -ajakirjad soovitavad seda külvata-istutada aiamaale vesirottide tõrjeks. Eestis kasvab see mürgine taim paiguti rannikualadel, ka teeservades, varemeis, liivasel ja klibusel pinnasel. Mis taime loodusetark naksitrall Sammalhabe kasutas?

• Foto 1. Imikas
• Foto 2. Harilik rass
• Foto 3. Ogaõun
• Foto 4. Haisev jooksjarohi

4. Eestis valitakse juba alates 1996. aastast aasta puud, tänavu sai selleks viirpuu (Crataegus). Eestis kasvab looduslikult kümmekond liiki, neist tavalisim on harilik viirpuu. Viirpuu on tuntud ravimtaim, mis on abiks südamehaiguste puhul. Viirpuud kasvatatakse ka parkides ilupuuna ja istutatakse hekkideks. Tihedast viirpuuhekist ei taha läbi pugeda ei loom ega inimene, kuna okstel olevad teravad väljakasved torgivad ja kriimustavad. Kuidas neid väljakasveid nimetatakse?

• Astlad
• Ogad
• Okkad
• Naastud

5. Eestis valiti juba viiendat korda aasta looma, tänavu sai selleks metskits. Metskitse tagumikul olev hele laik on talvel valge, suvel kollakas-ruske. Seal kasvavad suhteliselt pikad karvad, mis erutuse või ohu korral puhevile aetakse - see on hoiatusmärguanne teistele metskitsedele. Kuidas kutsutakse metskitse tagumikul olevat heledat laiku?

• Sabaalune
• Sabakapp
• Sabalaud
• Sabapeegel
• Sabatool

6. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) haldab kokku ligikaudu 220 matka- ja õpperada kogupikkusega üle 2000 km. Infot nende kohta saab RMK looduses liikuja kodulehelt www.loodusegakoos.ee Missugusel RMK rajal on võimalik põhjalikult tutvuda sipelgate elukorraldusega ja tunda end Gulliverina liliputtide riigis?

• Kuuraniidu õpperada (1,0 km)
• Kiidjärve kuklasterada (1,0 km)
• Metsanduslik õpperada Nõval (1,5 km)
• Kakerdaja loodusrada (8 km)
• Pähni metsaõpperada (3 km)

7. Mis või kes on pildil?

• Haruldane kaitsealune I kaitsekategooria liik
• Seen, mille viljakehad ilmuvad kevadel
• Seen, mille viljakehad ilmuvad sügisel
• Limaseen ehk limak
• Limatünnik

8. Eestis armastatakse metsamarju korjata, eriti suur lemmik on paljudele rabamurakas. Siiski võib õhinal rappa tormates suure pettumuse osaliseks saada ka seal, kus varem palju murakalehti nähtud. Murakas on õitsemisaegse temperatuuri suhtes väga kapriisne ja kardab öökülmasid. Lisaks sellele on olemas „ emased“ ja „ isased“ rabamurakad, nii et kaugeltki mitte kõik õied ei saa viljadeks. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt, mistõttu kasvavad ühte sugu murakad tihti suurte laikudena. Seetõttu oleks kasulik teha retk rappa ka murakate õitsemise aegu, et õisi lähemalt uurida. Millal on rabamurakate õiteaeg?

• Aprilli algus
• Aprilli lõpp – mai algus
• Mai lõpp- juuni algus
• Juuli algus

9. Eestis on teadaolevalt üle 500 loodusliku pühapaiga. Need on pühaks peetud kivid, allikad, jõed, metsasalud, põlispuud jt. Fred Pussi kogutud andmetel on Eesti pühadest puudest 15% männid. Rohkem kui mände on pühapuude hulgas ainult ühte puud, tervelt veerand kõikidest pühadest puudest kuuluvad sellesse liiki. Mis puud on eestlaste hulgas kõige rohkem pühaks peetud?

• Pärna
• Pihlakat
• Tamme  
• Kadakat

10. Pildil olev väike, aga küllaltki tugev ja raske kelk oli vanasti laialt levinud, seda on kirjeldatud ka Eesti rahvakultuuri leksikonis ja rahvakalendris. Kasutusele võeti 19. sajandi lõpul ja kohati oli see kasutusel veel 1970. aastatel Milleks sellist kelku vaja oli?

• Sellise kelguga veeti küttepuuhalgusid kuurist tuppa.
• See on palgiveoree taha ristamisi köitega kinnitatud kelk palkide ladvaotste hoidmiseks.
• Vastlapäeval võeti see kelk kaasa ja lasti mäest alla, et pikad linad kasvaksid.
• Kelguga veeti talvel heinu metsast koju.
• Selline kelk võimaldas palgiveol vedada suuremaid koormaid.

11. Nagu aasta lindu ja looma valitakse Eestis ka aasta orhideed, et neid põnevaid taimi inimestele lähemalt tutvustada. 2017. aastal sai selleks harilik muguljuur, teadusliku nimega Herminium monorchis. See on väike rohekate õitega taim, mida rohu seest raske üleski leida. Nagu kõik meie orhideed, on ka muguljuur looduskaitse all. Missugusel fotol on muguljuur?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4

12. Eesti mullad on mitmekesised ja väga erinevad. 2017 aasta mullaks on leedemuld. Fotol 1 on näha, et see muld on ilus ja värvikas, samas aga liivane ja väga õhukese tumedama huumuskihiga. Eri mullad sobivad kasvamiseks erinevatele taimedele. Missugusel fotol on taimestik, mis võiks hästi kasvada leedemullal?

• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

13. See lind on tänapäeval looduskaitse all, kuid vanasti oli ta hinnatud jahilind. Et lind jahimeeste jutust aru ei saaks, kutsuti teda hüüdnimedega: must, nõgikikas, tibulind, urbanokk, urvaplaaster ja koguni vares. Rahvuseepos nimetab seda lindu koidukanaks, kuna tema pulmamäng toimub kevadkoidikutel. Pulmamängu ajal muutuvad isaslinnud ohtude suhtes suisa pimedaks. Tänapäeval pole ta jahilind, kuid hooletud mängurid võivad langeda mõne väikekiskja saagiks. Kuidas kutsutakse koidukana tänapäeval?

• Teder
• Metsis
• Ronk
• Laanepüü

14. Varakevadel on kuivas männimetsas nii vähe õitsejaid, et silma hakkavad ka need, kes muidu tagasihoidlike õite tõttu märkamata jääksid. Pildil oleva taime õisikud ilmuvad nähtavale juba aprilli algul, kaunistades sageli veel külmunud metsaalust. Rahvasuus on teda kutsutud ka kirbulilleks ja peavaluheinaks. Mis taim on fotol?

• Pruun sepsikas
• Tumepruun luga
• Kirptarn
• Karvane piiphein

15. Lindude tundmaõppimisel peab arvesse võtma, et maapinnal toimetav või vees ujuv lind paistab hoopis teistsugune kui sama tiivulise lennupilt. Lendavat lindu näeme altvaates, paistab põhiliselt kõhualune ja ka kehakuju tundub erinev. Linnumäärajates on seetõttu tihti ka lindude lennupildi joonised. Mis lind lendab juuresoleval pildil?

• Valgepõsk-lagle
• Sõtkas
• Kääbuspingviin
• Krüüsel

16. Laudteid soodes matkamiseks ja nende tundmaõppimiseks on tänapäeval terve Eesti täis. Muidugi pole see alati nii olnud. Kui 1977. aastal hakati rajama esimest looduses liikujatele mõeldud laudteed, tundus see mõte – tassida sohu puuplangud ja ehitada nendest käimiseks rada – paljudele uus ja veider. Kaheldi, kas sellisel rajal ka keegi käima hakkab. Käijaid leidus, isegi nii palju, et kui esimene laudtee lagunes, tuli ehitada uus. Viimane, 2013. aastal ehitatud laudrada on järjekorras juba neljas. Sellest rajast on saanud piirkonna kõige külastatavam loodusrada. Missugune laudteega soorada (pildil) tähistab tänavu 40. juubelit?

• Viru raba õpperada Lahemaal
• Koigi õpperada Saaremaal
• Kotka matkarada Ida-Virumaal
• Mukri loodusrada Raplamaal

17. Tundub, et tuvisid tunnevad ja teavad kõik, ometi on 2017. aasta linnud - turteltuvi ja kaelus-turteltuvi - ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Ka nende arvukus on paarikümne aasta jooksul väga palju kahanenud. Turteltuvide aastal tasub lähemalt tutvust teha ka teiste meil elavate tuvidega – kaelustuvi, õõnetuvi ja kodutuviga. Missugusel pildil on aasta lind 2017?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

18. Kaelus-turteltuvi sööb põhiliselt taimede seemneid, teraviljadest meeldivad neile kõige rohkem nisu ja oder. Süüakse ka marju ja muid pehmemaid taimeosi, harvem väiksemaid limuseid ja putukaid - lehetäisid või liblikaröövikuid. Teine aasta lind, turteltuvi, on taimetoiduline: ta toitub marjadest, seemnetest ja muudest pehmematest taimeosadest. Millega aga toidavad mõlemad aasta linnud esimestel elupäevadel oma äsja munast koorunud poegi?

• Peenestatud taimeseemnetega
• Linnupiimaga, mis tekib mõlema vanalinnu pugus
• Pisikeste pehmete putukate ja röövikutega
• Marjade ja puuviljade viljalihaga

19. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) hoolitseb pea poole Eesti metsade eest. Riigimets on meie kõigi mets, kus saab matkata, marju ja seeni korjata ning millest teenitud tulu läheb meie riigi hüvanguks. Kui palju on aga erametsaomanikke, kellele kokku kuulub üle poole Eesti metsadest?

• 33 000
• 53 000
• 113 000
• 153 000

20. Metsalooduse hoidmiseks ja kaitseks on Eestis loodud 159 looduskaitseala ja hulk teisi kaitse all olevaid paiku. Need alad annavad eluvõimaluse putukatele, sammaldele, samblikele, seentele ja teistele metsas elavatele liikidele kellele majandusmets elupaigaks ei sobi. Kui suur osa Eesti metsadest oli 2016. aasta lõpuks looduskaitse all?

• 10% ehk kümnendik
• 25% ehk veerand
• 33,3% ehk kolmandik
• 50% ehk pool

21. Esimest korda valiti Eestis tänavu aasta sammal (pildil). Selleks sai rabastuvates – soostuvates metsades kasvav ilus sügavroheline sammal. Aasta sammal kasvab tihti mätaste või padjanditena, mis lausa kutsuvad maha istuma – kuid ettevaatust! Mättaalune on tihti märg! Kuidas kutsutakse aasta sammalt?

• Käolina
• Hiirsammal
• Roossammal
• Karusammal

22. Tänavu valiti neljandat korda aasta liblikas, valituks osutus sini-paelöölane (Catocala fraxini). See on Eestis elavatest öölastest suurim, eestiibade siruulatus kuni 10 cm. Röövikud toituvad lehtpuude, peamiselt haava lehtedel. Kui kunagi valitaks Eesti rahvusliblikas, siis on üks kandidaat sini-paelöölane – temalt leiab hea tahtmise juures meie rahvusvärvid. Millisel pildil on aasta liblikas 2017?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4

23. Igal kevadel uuendatakse raielangid uute puudega, selleks kasvatatakse taimi puukoolides nii kasvuhoones kui avamaal. Fotol olevad kuusetaimed on järgmisel kevadel metsa istutamiseks valmis. Kuusetaimede metsa istutamisel pannakse uus taim mulda umbes iga kahe meetri tagant. Mitu puud istutatakse ühele hektarile?

• 1000 kuusetaime
• 2000 kuusetaime
• 3000 kuusetaime
• 4000 kuusetaime

5.-12. klass

Maksimum punktisumma - 72

1. Harilik kuusk on üks Eestis looduslikult kasvavatest okaspuuliikidest, mille väärtuslik puit on leidnud laialdast kasutamist ehituses, pillide valmistamisel ja paberitööstuses. Kui kuuse koor on mingil põhjusel viga saanud, on puu vastuvõtlik seenhaigustele ja putukakahjustustele. Nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kelle tegevusjäljed on näha fotol oleval kuuskede tüvedel?

• Metssiga on kihvadega tüve lõhkunud.
• Karu on tüve küünistega kraapinud, et oma territooriumi märgistada.
• Metskits on sarvi süganud.
• Inimene on koort vigastanud, et sealt hakkaks vaiku jooksma ja hiljem saaks kuusevaiku koguda.
• Põder on kuuse koort söönud.

2. Ilma puitu lagundavate seenteta ei kujutaks metsaelu ettegi. Juba mõnekümne aastaga upuks mets omaenese jäätmetesse. Mahalangenud oksi, kände, maas lamavaid tüvesid ja majandusmetsade raiejäätmeid lagundades muudavad torikseened puidu lihtsamateks ühenditeks, mis sobivad mullaelustikule, putukatele ja lõpuks jälle ka puudele. Seenedki pole kõigesööjad. Nii lagundavad erinevad liigid erinevaid aineid puidus, põhjustades kas pruun- või valgemädanikku. Milliseid aineid tarbivad valgemädanikku tekitavad seened, näiteks tuletael?

• Ligniini
• Ainult tselluloosi
• Kõiki puidu koostisained
• Ainult suhkruid

3. Eno Raua teoses „Naksitrallid. Teine raamat“ võitlevad peategelased rotinuhtlusega, mis tekkis, kui naksitrallid kõik kassid linnast välja saarele meelitasid. Rotikarjast jagu saamisel kasutas Sammalhabe nutikalt üht taime: Siis aga ütles Sammalhabe: „Sul on täiesti õigus. Ilma selle lilleta, nagu sa ütled, ei oleks meil praegu tõesti mingit elu. Sest see nõndanimetatud lill pole midagi muud kui …, esmaklassiline rotivastane imerelv.“ Ta viibutas sõprade nina all mingit punaste õite ja piklike lehtedega taime ning rääkis siis edasi. „Asi seisab nimelt selles,“ ütles ta, „ et ükski rott ei suuda …. omapärast lõhna välja kannatada. Just sellepärast ma pääsesingi nii kergesti rotikarja vahelt läbi.“
Ka aiandusraamatud ja -ajakirjad soovitavad seda külvata-istutada aiamaale vesirottide tõrjeks. Eestis kasvab see mürgine taim paiguti rannikualadel, ka teeservades, varemeis, liivasel ja klibusel pinnasel. Mis taime loodusetark naksitrall Sammalhabe kasutas?

• Foto 1. Imikas (Anchusa officinalis)
• Foto 2. Harilik rass (Cynoglossum officinale)
• Foto 3. Ogaõun (Datura stramonium)
• Foto 4. Haisev jooksjarohi (Ononis arvensis)

4. Piltidel on Looritsa talu rohkem kui sada aastat vana kuur Pedassaares, mille seinaplankudes hakkab silma hulk ümmargusi auke. Miks?

• Vanasti usuti, et kratid käivad talus varandust ära viimas. Krati vastu aitas ainult pihlakapuust punn oherdiaugu ees. Siin on plankudesse palju pihlakasi punne taotud, et kratte küttepuudest eemal hoida.
• Kuuri kallal on käinud musträhn, kes vanadest palkidest tõuke otsis.
• Kuur on vana laeva plankudest tehtud ja need on laevaplankude kinnituskohad, mis kuuri ehitamisel punnidega kinni pandi. Mõnede aukude eest on aja jooksul osa punne välja kukkunud.
• Plankudesse puuriti oherdiga õhuaugud, et puud kuuris paremini kuivaksid.
• Kuur on ehitatud väga okslikest puudest, oksakohad on plankudest ajapikku välja pudenenud.

5. Neljandat korda valis Eesti Lepidopteroloogide (liblikauuurijate) Selts aasta liblika, tänavu sai selleks sini-paelöölane (Catocala fraxini. See on Eestis ( elavatest öölastest suurim, eestiibade siruulatus kuni 10 cm. Röövikud toituvad lehtpuude, peamiselt haava lehtedel. Millisel pildil on aasta liblikas 2017?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4

6. Eesti metsateadlased on juba ammust ajast proovinud, kuidas meil kasvavad teistest maadest pärit puuliigid. 1922.aastal rajas Tartu Ülikool Ameerika metsana tuntuks saanud katsemetsa, kuhu istutati erinevaid võõrpuuliike: hiigel-elupuu, ameerika pärn, valge pöök, nulg, ebatsuuga jpt. Osa neist liikidest kasvavad seal metsas veel praegugi. Kus asub Ameerika mets?

• Järvseljal Tartumaal
• Vilsandi rahvuspargis
• Kõpu poolsaarel Hiiumaal
• Kuusnõmme poolsaarel Saaremaal
7. Tänavu valis Eesti mükoloogiaühing esimest korda aasta seene – selleks sai harilik kukeseen (Cantharellus cibarius). Kui kukeseene kulinaarsed väärtused on laialt tuntud, siis vähem teada on talle omistatud raviomadused. Keskajal müüdi kuivatatud „kantarellisid“ apteekides ja arvati, et nende närimine kaitseb isegi katku eest. Sellest on kirjutanud Jaan Kross oma romaanis „Kolme katku vahel“. Ka rahvameditsiinis on kukeseen on kasutusel olnud ja tänapäeva biokeemikud on neist seentest avastanud mitmeid väärtuslikke aineid. Näiteks A- vitamiini on kukeseenes mitu korda rohkem kui porgandis. Rahvameditsiinis kasutati toorest või kuivatatud kukeseent:

• Kanapimeduse raviks
• Verejooksu sulgemiseks
• Siseparasiitide tõrjeks
• Juuksekasvu edendamiseks

8. Eestis armastatakse metsamarju korjata, eriti suur lemmik on paljudele rabamurakas. Siiski võib õhinal rappa tormates suure pettumuse osaliseks saada ka seal, kus varem palju murakalehti nähtud. Murakas on õitsemisaegse temperatuuri suhtes väga kapriisne ja kardab öökülmasid. Lisaks sellele on olemas „emased“ ja „isased“ rabamurakad, nii et kaugeltki mitte kõik õied ei saa viljadeks. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt, mistõttu kasvavad ühte sugu murakad tihti suurte laikudena. Seetõttu oleks kasulik teha retk rappa ka murakate õitsemise aegu, et õisi lähemalt uurida. Millal on rabamurakate õiteaeg?

• Aprilli algus
• Aprilli lõpp – mai algus
• Mai lõpp- juuni algus
• Juuli algus

9. Inimtegevuse tõttu õhku paisatav liigne süsihappegaas põhjustab kliima soojenemist. Mets on inimtekkelise süsihappegaasi suurim siduja. Puistu seob seda ligi sajaks aastaks ning kui puit hiljem ehituses kasutusse läheb, siis sada ja rohkemgi aastat veel lisaks. Euroopa metsade pindala ja metsades seotud süsiniku tagavara on viimastel aastakümnetel järjepidevalt suurenenud. Kuhu on metsades talletatud suurim osa nende poolt seotud süsinikust (ca 55%)?

• Puutüvedesse
• Okstesse
• Lehtedesse ja okastesse
• Põõsastesse ja alustaimestikku
• Mulda

10. Igal kevadel uuendatakse raielangid uute puudega, selleks kasvatatakse taimi puukoolides nii kasvuhoones kui avamaal. Fotol olevad kuusetaimed on järgmisel kevadel metsa istutamiseks valmis. Kuusetaimede metsa istutamisel pannakse uus taim mulda umbes iga kahe meetri tagant. Mitu puud istutatakse ühele hektarile?

• 1000 kuusetaime
• 2000 kuusetaime
• 3000 kuusetaime
• 4000 kuusetaime

11. Metsade raiumine ei ole vajalik ainult selleks, et metsaomanik saaks puude müügist tulu. Kõik me vajame puitu tarbeesemeteks, ehitusteks, kütteks ja paljuks muuks, lisaks saavad tuhanded inimesed metsas ja puidu ümbertöötamisel tööd ning elatist. Metsas raiutavast puidust ei lähe midagi raisku. Missugune on õige variant, kui suurt osa ja milleks puitu tootmises kasutatakse?

• Ligi 45% on palk, millest tehakse maju, mööblit, laudu ja prusse. 25% on paberipuu, millest tehakse ajalehti, raamatuid ja pakendeid. Ligi 30% on küttepuu, millest toodetakse kodusooja ja elektrit.
• Ligi 25% on palk, millest tehakse maju, mööblit, laudu ja prusse. 30% on paberipuu, millest tehakse ajalehti, raamatuid ja pakendeid. Ligi 45% on küttepuu, millest toodetakse kodusooja ja elektrit.
• Ligi 15% on palk, millest tehakse maju, mööblit, laudu ja prusse. 20% on paberipuu, millest tehakse ajalehti, raamatuid ja pakendeid. Ligi 65% on küttepuu, millest toodetakse kodusooja ja elektrit.
• Ligi 65% on palk, millest tehakse maju, mööblit, laudu ja prusse. 15% on paberipuu, millest tehakse ajalehti, raamatuid ja pakendeid. Ligi 10% on küttepuu, millest toodetakse kodusooja ja elektrit.

12. Pildil olev väike, aga küllaltki tugev ja raske kelk oli vanasti laialt levinud, seda on kirjeldatud ka Eesti rahvakultuuri leksikonis ja rahvakalendris. Kasutusele võeti 19. sajandi lõpul ja kohati oli see kasutusel veel 1970. aastatel. Milleks sellist kelku vaja oli?

• Sellise kelguga veeti küttepuuhalgusid kuurist tuppa.
• See on palgiveoree taha ristamisi köitega kinnitatud kelk palkide ladvaotste hoidmiseks.
• Vastlapäeval võeti see kelk kaasa ja lasti mäest alla, et pikad linad kasvaksid.
• Kelguga veeti talvel heinu metsast koju.
• Selline kelk võimaldas palgiveol vedada suuremaid koormaid.

13. Eesti Orhideekaitse klubi valis kaheksandat korda aasta orhideed, tänavu sai selleks harilik muguljuur (Herminium monorchis). Muguljuur kasvab lubjarikastel soo- ja rannaniitudel, kadastikes ja madalsoo mätastel. Rohkem leidub teda Lääne-Eestis ja saartel. Väikesed rohekaskollased õied asuvad varre tipus kuni 5 cm pikkuses tihedas õisikus ja lõhnavad magusalt mee järele. Esmapilgul on ta küllaltki sarnane meie teiste väikeste rohekaõieliste orhideedega – sookäpa, soovalgu ja soohiilakaga, kuid õite arv, tihedus varrel ja õite kuju aitavad tähelepanelikul silmal siiski vahet teha. Missugusel fotol on aasta orhidee 2017 – muguljuur?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4

14. Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2017. aasta mullaks liivane leedemuld (Foto 1). Leedemuld on meil ja mujalgi küllalt levinud, Euroopa muldadest on leedemulda 14%, Eesti muldkattest 6,3%. Mullad pole kõik ühetaolised, nende väljanägemine ja omadused on väga erinevad. Erinev on ka see, millised taimekooslused mingil mullal kasvavad ja missuguseid taimi inimestel on mõttekas erinevatel muldadel kasvatada. Missugusel fotol on taimestik, mis võiks hästi kasvada leedemullal?

• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

15. See lind on tänapäeval looduskaitse all, kuid vanasti oli ta hinnatud jahilind. Et lind jahimeeste jutust aru ei saaks, kutsuti teda hüüdnimedega: must, nõgikikas, tibulind, urbanokk, urvaplaaster ja koguni vares. Rahvuseepos nimetab seda lindu koidukanaks, kuna tema pulmamäng toimub kevadkoidikutel. Pulmamängu ajal muutuvad isaslinnud ohtude suhtes suisa pimedaks. Tänapäeval pole ta jahilind, kuid hooletud mängurid võivad langeda mõne väikekiskja saagiks. Kuidas kutsutakse koidukana tänapäeval?

• Teder
• Metsis
• Ronk
• Laanepüü

16. Tänavu valiti aasta puuks tegelikult terve puuperekond. Looduslikult kasvab teda Eestis kümmekond liiki, parkides ja aedades aga palju rohkem. Lisaks ametlikule perekonnanimele on tal rahvasuus mitu nime - lõmmupuu, luupuu ja jahumarjapuu. Missugusel fotol (fotodel) on aasta puu 2017?

• Foto1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

17. Varakevadel on kuivas männimetsas nii vähe õitsejaid, et silma hakkavad ka need, kes muidu tagasihoidlike õite tõttu märkamata jääksid. Pildil oleva taime õisikud ilmuvad nähtavale juba aprilli algul, kaunistades sageli veel külmunud metsaalust. Rahvasuus on teda kutsutud ka kirbulilleks ja peavaluheinaks. Mis taim on fotol?

• Pruun sepsikas
• Tumepruun luga
• Kirptarn
• Karvane piiphein

18. Laudteid soodes matkamiseks ja nende tundmaõppimiseks on tänapäeval terve Eesti täis. Muidugi pole see alati nii olnud. Kui 1977. aastal hakati rajama esimest looduses liikujatele mõeldud laudteed, tundus see mõte – tassida sohu puuplangud ja ehitada nendest käimiseks rada – paljudele uus ja veider. Kaheldi, kas sellisel rajal ka keegi käima hakkab. Käijaid leidus, isegi nii palju, et kui esimene laudtee lagunes, tuli ehitada uus. Viimane, 2013. aastal ehitatud laudrada on järjekorras juba neljas. Sellest rajast on saanud piirkonna kõige külastatavam loodusrada. Missugune laudteega soorada (pildil) tähistab tänavu 40. juubelit?

• Viru raba õpperada Lahemaal
• Koigi õpperada Saaremaal
• Kotka matkarada Ida-Virumaal
• Mukri loodusrada Raplamaal

19. Tundub, et tuvisid tunnevad ja teavad kõik, ometi on 2017. aasta linnud - turteltuvi ja kaelus-turteltuvi - ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Ka nende arvukus on paarikümne aasta jooksul väga palju kahanenud. Turteltuvide aastal tasub lähemalt tutvust teha ka teiste meil elavate tuvidega – kaelustuvi, õõnetuvi ja kodutuviga. Missugusel pildil on aasta lind 2017?

• Foto 1
• Foto 2
• Foto 3
• Foto 4
• Foto 5

20. Kaelus-turteltuvi sööb põhiliselt taimede seemneid, teraviljadest meeldivad neile kõige rohkem nisu ja oder. Süüakse ka marju ja muid pehmemaid taimeosi, harvem väiksemaid limuseid ja putukaid - lehetäisid või liblikaröövikuid. Teine aasta lind, turteltuvi, on taimetoiduline: ta toitub marjadest, seemnetest ja muudest pehmematest taimeosadest. Millega aga toidavad mõlemad aasta linnud esimestel elupäevadel oma äsja munast koorunud poegi?

• Peenestatud taimeseemnetega
• Linnupiimaga, mis tekib mõlema vanalinnu pugus
• Pisikeste pehmete putukate ja röövikutega
• Marjade ja puuviljade viljalihaga

21. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) hoolitseb pea poole Eesti metsade eest. Riigimets on meie kõigi mets, kus saab matkata, marju ja seeni korjata ning millest teenitud tulu läheb meie riigi hüvanguks. Kui palju on aga erametsaomanikke, kellele kokku kuulub üle poole Eesti metsadest?

• 33 000
• 53 000
• 113 000
• 153 000

22. Metsalooduse hoidmiseks ja kaitseks on Eestis loodud hulk kaitsealasid ja muid looduskaitseliste piirangutega metsakaitsealasid. Need alad annavad eluvõimaluse putukatele, sammaldele, samblikele, seentele ja teistele metsas elavatele liikidele kellele majandusmets elupaigaks ei sobi. Kui suur osa Eesti metsadest oli 2016. aasta lõpuks looduskaitse all?

• 10% ehk kümnendik
• 25% ehk veerand
• 33,3% ehk kolmandik
• 50% ehk pool

23. Eesti looduskaitse ajalugu ulatub tagasi juba tsaariaega. 2016. aasta lõpuga on meil 5 rahvusparki, 159 looduskaitseala, 152 maastikukaitseala ja hulk muid kaitsealuseid alasid ning paiku. Mitu meie kaitseala saavad tänavu 60 aastaseks. Millised?

• Vilsandi Saare maakonnas
• Viidumäe Saare maakonnas
• Matsalu Läänemaal
• Nigula Pärnumaal